Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontaktor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kontaktor, lülitus, nimivool, abikontakt, kontaktorid, käivitamine, südamik�his, peakontaktid, kulumiskindlus, juhtimiseks, asünkroonmootor, current, voltage, automaat, ergutusmähis, abikontaktid, riivi, aktiivkoormus, lühisrootoriga, vaevalt, dünaamiline, kaitselüliti, automaatne, madalpinge, elektriahelate, tuhat, elektriajamite, tinglikultKontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja
nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Liigitatakse nelja klassi kulumise järgi: Kuni 30 lülitust tunnis mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit Kuni 150 lülitust tunnis mehaaniliselt 1.2 tsüklit Kuni 600 lülitust tunnis mehaaniliselt 5 miljonit tsüklit Kuni 1200 lülitust tunnis mehaaniliselt 10 miljonit tsüklit Peakontaktid kommuteerivad juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuin 20 A voolu juhtimiseks ja ainult 5A väljalülitamiseks. Abikontaktid See võimaldab kontaktorit eemalt juhtida – sisse ja välja lülitada. Magnetsüsteem peab tagama ka kontaktide püsiva asendi. Väljalülitusel lükkab vedru või liikuva osa raskusjõud end tagasi algasendisse. Elektromagneetiline süsteem: Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade. Kaarkustutusseade Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu)
kontaktorite lülitusagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis,nimivool mõni A kuni mõni mA. Kontaktorite kasutamine elektriajamite, võimsate valgusseadmete jms. Automaat ja distantsjuhtimiseks Türistokontaktor tingilikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektroseadmeid (türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahel. Nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades.
reversseerimist, elektrilist pidurdamist, aga samuti mingi elektriajami tööd ise- loomustava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) hoidmist konstantsena eesmärgiga kindlustada mingi tehnoloogilise protsessi ettenähtud kulgemine. Inimese vahetu osavõtt elektriajami juhtimisprotsessis võib olla erinev ja vastavalt sellele võib liigitada elektriajameid alljärgnevalt: mitteautomaatne (käsijuhtimisega) elektriajam elektriajami käivitamine, kiiruse reguleerimine, pidurdamine, reversseerimine toimub mitmesuguste käsijuhtimisaparaatide abil; automatiseeritud elektriajam inimese osavõtt juhtimises piirdub alg- juhtimiskäskluse andmisega, edaspidised juhtimistoimingud teevad mitme- sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne);
lülitamise ajaks. Teise liigi elektripaigaldised on: 1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; 2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; 4) kuni1000 voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; 5) üle 1000 voldise nimipingega elektripaigaldis. Teise liigi tarbijate korral võib toite katkestada ajaks, mis on vajalik reservtoite sisselülitamiseks valvepersonali või väljasõitnud operatiiv- brigaadi poolt, s.t. mitteautomaatselt. Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. (näit. mitteseeriaviisiline tootmine ja abi- tsehhide tarbijad, väiksemad asulad jm.).
....................................................................... 41 5.3.2. Kolmnurkühendus .......................................................................................................... 41 5.4. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 43 5.5. Generaatori ja mootori talitlus........................................................................................... 44 5.6. Asünkroonmootori käivitamine......................................................................................... 45 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine ....................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 48 6. Sagedusmuunduriga elektriajam ...................................................................................... 49 6.1
2. Kui juht, liikudes magnetväljas, lõikab magnetvälja jõujooni, siis tekib juhis vool. 3. Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektritööstuse kasvu põhjustas üha suurenev nõudmine elektritarvete järele. Aastal 1879 töötas Thomas Alva Edison (1847...1931) välja praktikas kasutatava hõõglambi ning hakkas uurima mittemetalsete ainete (pooljuhtmaterjalide) sobivust elektri juhtimiseks. Hiljem kinnitasid seda Heinrich Hertz (1857...1894) ja Peter Lebedev (1866...1912), valmistades sellega ette uute tehnoloogiate nagu raadio, televisioon, arvutid, jne kiire õitsengu. Esimese elektrimootori ehitas Joseph Henry (1797...1878) aastal 1831 ja Moritz Hermann Jacobi (1801...1874) võttis selle 1834. aastal koheselt kasutusele. Aasta 1886 sai muudetava kiirusega elektriajamite sünniaastaks, kuna võeti kasutusele Ward Leonardi süsteem (generaator-mootor süsteem)
tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust takistit takistusega R1, siis ahela kogutakistus R = n R1 ning kõik osapinged on võrdsed: U U1 = . n Näide Mitu 1,5 V lambipirni tuleks ühendada jadamisi jõulukuuse lambiritta, kui kasutada nende pingeallikaks 12 V autoakut? U 12 n= = =8 U 1 1,5 1
8.3 Sagedtrsnruutrduli talitĮtrs koos trrootorite rülrnraga 84 8.4 MLrud ajarrri valikr.rga seotud probleernid 85 KOKKUVÕTE 89 Kasutatr-rd kiriandus 90 Sagedusjuhtimine on traditsioorriliselt ette rrähtud tnootori monretrdi, kiiruse või võlli pöördentrrga (asendi) juhtimiseks avatud või srrletud juhtimisalrelaga süsteemides tirigirrrusel, et väĮurldsuurust reguleeritakse sulrteļiselt aeglaselt ning lrrootor töötab pearrriselt püsitalitĮuses, Suletr"rd juhtimisahelaga stisteernid võimaldavad võrreldes avatud siisteerrridega suurendada oluliselt väĮundsuuruste reguleerimise täpstrst ning parandada nrõrrevõrra ajami dünaanrilisi rräitajaid, nõnda et ajamit saab kasrrtada ka toitepinge trrätgatarlate fluktr
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
