kui informatsiooni rekonstrueerimine) Konstruktivistlike põhimõtete kohaselt korraldatud õppetöö eelised ja puudused.
Kui õpilane usub, et saab millegagi hakkama, hakkab ta automaatselt lahendusi otsima. Ja veel, kui õpilane küsib endalt küsimusi, siis ta arendab endas enesemonitooringuoskust. Need omakorda on oluliseks komponendiks üldise eneseregulatsioonioskuse formeerumisel. Kokkuvõte Mõtlemise ja õppimise mõistmisel on kesksel kohal arusaam mälust ja selle talitlusest. Tänapäeval on levinumaks viisiks analüüsida mäluprotsesse assotsiatiivsete ja konstruktivistlike mudelite abil. Uuritud materjalide põhjal võiks väita, et välja kujunenud erinevad skeemid ja tegevusmudelid täidavad tähtsat rolli nii igapäevaelus kui ka koolis õppimisel. Jääb vaid üle õppida tundma ja kasutama neid ressursse, mida inimkeha ja mõistus meile endile pakuvad. Kirjandus Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, lk 227- 260.
Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). Humanistlik õpiteooria Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle psühholoogiasuuna nn kogemusliku õppimise käsituses
valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. 3. Tegevusmaal abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimis protsess muutus vaatemänguks. Teostel väga suured mõõtmed. 4. Internatsionaalne stiil Sveitsi disainiesteetika, mis kujunes välja II maailmasõja ajal ja pärast seda Bauhausi ja De Stijli konstruktivistlike eeskujude järgi. Iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasugu mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 5. Pluralism mitmus, (vastand monism)pluralism eeldab arvamuste paljusust ja nendega arvestamist. 6. Pop-kunst 1950. aastate lõpul Inglismaal ja USA-s tekkinud kunst. Tõeline läbimurre toimus 1964. aastal Veneetsias. Popkunst kasutab kultuuri ning kaasaegse
lehelt 41. Kuidas mõjutab uurimisprobleem uuringu edasist käiku? Vt küs 27. lehelt Kas uurija peab arvestama uurimistöö tegemisel eelnevalt läbiviidud uuringutega? Vali üks: a. Jah, ainult samateemaliste uuringutega b. Jah, erinevate läbiviidavat uurimistööd täiendavate uuringutega c. Eelnevad uuringud ei ole olulised 41. Palun hinda, millisesse filosoofilisse koolkonda allpoolkirjeldatud uuring kuulub? Põhjenda enda vastust. A. Postpositivistlike uuringute koolkonda või B. Konstruktivistlike uuringute koolkonda- ÕIGE Uurija viis läbi uuringu eesmärgil analüüsida põhikooliõpilaste tõlgendusi esseedes „Karistamine – vajalik kasvatusmeetod või vägivald?“. Uurija analüüsis ja püüdis esseedest aru saada, millisel viisil õpilased tõlgendavad karistust ning milliseid laste ettepanekuid saab kasutada lastekaitseseaduse väljatöötamises. Esseesid analüüsides tõi uurija välja tekstis esinenud kordused, kodeeris need ja
õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust.
Sellised õpimeetodid arendavad oskust tulla toime selgelt esitatud ülesannetega, kuid olukorras, kus tuleb luua ise uusi ideid ning olla loominguline, tekivad raskused. Seepärast on endiselt praeguse koolisüsteemi tulem „toota“ akadeemiliselt võimalikult toime tulevaid ja edukaid inimesi. Ent ühiskond ootab koolilt arengut ja muutusi- me tahame, et lapsed omaksid häid faktiteadmisi kuid oleksid samal ajal ka loovad ja leidlikud. T. Kuurmee on öelnud:“Konstruktivistlike õppimispraktikate läbimurd eesti koolides on olnud visa. Kuivõrd koolide toimimise mudel põhineb endiselt kvantiteetidel: rohked inimhulgad, kulunud summad, lõpetanute hulgad, klassi täituvus, ettenähtud teadmiste kogum, eksamite ja ainete arv, omandatud info hulk jne, on ka väga keeruline olnud kooli viia kvalitatiivset arusaama õppimisest, mis pealegi ei ole tihti mõõdetav“ (Kuurmee, 2015)3 ning 2 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of
· J. Dewey arvates on haridus sõltuv mõjutustest. Teadmised ja mõtted kerkivad esile olukordades, kus õppijad mõtlevad kogemustele, mis omavad nende jaoks tähendust ning on olulised. Need olukorrad esinevad sotsiaalses kontekstis, nagu ka koolis, kus õpilased võtavad osa materjalide käsitlemisest ja seega moodustavad ühenduse õppijaist, kes koos loovad oma teadmised. · Konstruktivismi idee tegelik algataja oli Sveitsi psühholoog Jean Piaget, kes tegeles 60 aastat konstruktivistlike teadmiste teooria arendamisega. · J. Piaget` konstruktivism tugineb tema uuringutele lapse psühholoogilisest arengust. Oma hariduslike mõtete lühikokkuvõttes nõuab Piaget õpetajatelt lapse arenguastmete mõistmist. Tema arvates on õppimise põhialuseks avastamine. Peamiste nähtuste mõistmisele jõudmiseks peab laps Piaget arvates läbima teatud astmed, kus nad konstrueerivad endas skeeme oma füüsilisest ja sotsiaalsest maailmast. Autonoomses
IV Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused 1) Kognitiivsete õppimisteooriate kujunemine. Võidukäik algas 1960ndatel. Praeguseks on õppimise kognitiivses käistuses kujunenud kaks äärmuslikku suunda: esimene ja varasem vaatleb õppimist peamiselt informatsiooni vastuvõtmisena; teine, mida esindab nn radikaalne konstruktivisim, informatsiooni rekonstrueerimisena. 2) J. Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsituste lähtealusena. Enamiku nende teooriate lähtealuseks on Piaget’ tunnetusprotsessi üldmudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla (ebamugavustunne). Inimene püüab seda vähendada kas 1) et enda mõtlemisstruktuurid
pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne, tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. 15. Millised gestaltpsühholoogia ideed ja uurimistulemused aitasid kaasa kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimisteooriate kujunemisele? (4.2) Gestaltspsüh. Gestaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad. Info omandamine, vastu võtmine inertsed teadmised ( omandatud teadmisi ei suudeta kasut. praktilises situats
toimuks pidev liikumine. Seega õpilast tuleb suunata tema tegeuvses optimaalsel määral. Õppeperioodi algusetappidel on suurem vajadus juhendamise järele. Ajapikku see vajadus väheneb ning lõpuks on õpilane võimaline iseseisvalt õppima. Selline õpetamisviis on ainuõige viis õppijate eneseregulatsioonioskuse kujundamiseks.(Krull, 2000) 9 6. Konstruktivistlike õppimise käsitluste rakendamine õppetöös (uurimuslik õpe, dialoog, vestlused, õpipoisslus) Ka praegu rakendatakse koolides konstruktivistlikke õppimiskäsitlusi õppetöö käigus üsna palju. Olulisel kohal on õpetajatevaheline, õpilastevaheline suhtlus ning õpetaja ja õpilase vahel toimuv suhtlus. Õpetaja ülesandeks on olla organiseeriv, stimuleeriv, motiveeriv ning nõustav, võttes arvesse kõikide õpilaste erinevusi ja teadmistepagasit. Õpetaja pole enam
vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine. 6. Konstruktivism õppimise käsitlemisel Konstruktivistlike õppimiskäsitluste põhiolemus Psühholoogilise ja sotsiaalse konstruktivismi põhiolemus ja esindaja(d) Konstruktivistlik õppimiskäsitlus paneb rõhu õppija võimetele ja motivatsioonile. Õppija peab püstitama konkreetsed õpieesmärgid, hindama kogutud informatsiooni ja kontrollima selle tähenduslikkust eesmärkide saavutamisel. See tähendab ka seda, et õppija peab olema ka ise
eesmärgistamise, iseenese õpetamise, enesekontrolli ja enesekinnitamise oskused. Õpilaste kommentaarid oma tegevuse kohta ülesannete lahendamisel aitavad õpetajatel jälgida õpilaste arutlusviisi korrektsust ja aktiveerivad ning korrastavad õpilaste kujutlusi õpitoimingutest. 10. Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Õpi siit! Kognitiivse õppimisteooriate kujunemine. J.Piaget’ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969. aastatel. Õppimise peamise motiivina näevad kognitiivsed õppimisteooriad õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks lähtealuseks on J. Piaget’ tunnetusprotsessi üldmudel (sensomotoorne periood, operatsioonide-eelne periood, konkreetsete operatsioonide
reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust.
.............................. 78 Karjäärinõustamine 5 Sissejuhatus Põnev on jälgida karjäärinõustamise arengut ja korraldust Eestis ja mujal maailmas. See, kuidas testimisele keskendunud matching’ust lähtuv paradigma, vahepeal humanistlikest nõustamistuultest tagant lükatuna, on jõudnud tänapäevaste konstruktivistlike lähenemis- teni, on loomuliku arengu tulemus. Ja Eesti karjäärinõustamine, tänu riiklikule nõustamis süsteemile või süsteemist hoolimata, on uusi tuuli kiiresti püüdnud, olnud neile vastuvõtlik ja avatud. Nii et rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel pole meil oma teadmiste ja kogemuste koha pealt midagi häbeneda. Mingid asjad aga on klassika. Tänapäeval eksisteerivad matching, humanistlik ja konstrukti-
Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). (Wikipedia, 2013) 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna
annaabi.ee 
