AVANTGARDE Mõiste uued ja eksperimentaalsed ideed ning meetodid kunstis, muusikas või kirjanduses. Avant-garde ületab kunstis/kultuuris/reaalsuses normi piire. Mõiste päritolu võib paigutada aastasse 1863 mil Pariisis loodi "Salon des refuses" kõrvaleheidetute näitus, siis kunstnike poolt, kes iga aastasele Paris salonile ei pääsenud. 1874, 1875, and 1886. Paris salon oli siis parima kunsti näitus. VANGUARD On salk kõrgelt kvalifitseeritud sõdureid, kes uurivad maastikku ning ümbrust ja plaanivad neile järgnevale sõjaväele järgmist käiku. Seda konseptsiooni rakendatakse kunstnikele, kes avavad tee läbi uue kultuurilise või poliitilise maastiku, et siis ühiskond seda järgida saaks. 20.sajandil oli avant-garde'I fookus suunatud visuaalse kommunikatsiooni disainile KONSTRUKTIVISM Oli kunstiline liikumine venemaal alates aastast 1914 ja on mõiste mida tihti tänapäeva modernses kunstis kasutatakse. Mõiste STIIL VÕI LIIKUMINE, MILLES...
· Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on võimeline mõistma seda, mida on ise õppinud. J. Piaget ja J. Dewey olid järgmised, kes suutsid kaasaegsed ideed välja töötada. J. Dewey arvates on haridus mõjutatav teadmised ja mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus.
kohaliku kunstielu järsu elavnemise. Hakkas tekkimas uusi kunstiorganisatsioone, hoogustus näitustetegevus ja püstitati uusi loomingulisi programme. Seda ajajärku iseloomustab ka kubismi teke eesti kunstis. Kui teatavasti tekkis kubism Prantsusmaal 1907. a paiku P.Picasso ja G.Braque'i loomingus, siis Eestisse jõudis kubism hiljem ja märksa teisel kujul, olles mõjustatud mitmest erinevast kunstivoolust futurismist, ekspressionismist, konstruktivismist ja purismist. Eestisse tõi kubismi Jaan Vahtra (1882-1947). 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks ,,Blanc et noir" (,,Valge ja must"). Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Jaan Vahtra eestvedamisel loodi 1923. aastal Eesti Kunstnikkude Rühm
Liituti Mussolini fasismiga. 9.) Futurismi arhitektuur võidutseb tehnitsistlik tehiskekskond: rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. Antonio Santelia Futurismi skulptuur vormide ähmastamine ja väljavenitamine. Uberto Boccioni Art-Deco Art-Deco kunstisuund oli eriti populaarne sisekujunduses , arhitektuuris ja tööstusdisainis, aga ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Art-Deco on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art-Deco on dekoratiivkunst. Empire State Building on art-deco stiilis
Töötas ka kino alal, oli 1927-29 mitmete vene filmide kunstnik. Alexandra Exter oli maalija (kubo-futurist, suprematist, konstruktivist),teatrikunstnik ja disainer, 1924 siirdus Pariisi ja oli tuntud Art-Deco stiili kunstnik. Ljubov Popova oli maalikunstnik, disainer, teatrikunstnik, rõivamudelite ja kangaste kujundaja. Ta osales innukalt pidustuste, miitingute kujundamisel. Konstantin Melnikov oli maalija ja arhitekt, kes ei ühinenud konstruktivistidega, kuid kelle varasem looming oli konstruktivismist mõjutatud. · Peale 1930 muutis oma suunda ja hakkas tegema stalinistlikku arhitektuuri. Yakov Thernikhov (1889-1951) oli konstruktivist-arhitekt ja graafiline disainer ja teoretiseerija. Oli seotud Vene futuristimi, suprematismi ja konstruktivismiga. Jätkas aktiivset tegevust ka stalinismi ajal, kuigi temasse suhtuti tõrjuvalt liiga uudsete mõtete pärast. Kirjutas mitmed arhitektuurialased raamatud raamatud. (« » (1929-- 1930 ), « » (1931). Kujundas seeria (101
Tühjad kuusnurksed avad, mis jäid klaasimata, täideti savi ja vanametalliga lisades seinale massi, mis pidi vähendama hoones suurt temperatuuri erinevust talve ja suve vahel. (Melnikovi maja) Umbes samal ajal kui valmis Melnikovi maja, oli valmimas ka Rusakovi tööliste klubi. Tänaseni on Klubi kõige tähelepanuväärsem ja kõrgelt hinnatum Melnikovi avalikest projektidest, samuti on hoone ka ilusaks näiteks 1920ndate Nõukogude Liidu konstruktivismist. Hoone valmis 1927-1928.aastal. (Rusakovi tööliste hoone) Stalini võimu tõusuga 1930.aastatel, hakkas Nõukogude Liit arhitektuuri kasutama nagu masinat, millega väljendada poliitilist võimu. Nagu kõigis Euroopa totalitaarsetes riikides, asendati ka siin eksperimenteeriv ja katsetuslik arhitektuur inspireeriva, monumentaalse ja võiduka vormiga nagu on seda näha Rusakovi tööliste hoonel. Hoones on suur auditoorium kuhu mahub ligi 1400 inimest.
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine ................................................................................ 7 4
defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline Websteri kriitiline küsimus: kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Kuidas mõõta IT levimise määra ja milline on see murdepunkt, millest edasi on tegemist infoühiskonnaga? Teine pool Websteri kriitikast on seotud tehnoloogilise aspekti ületähtsustamisega. Webster esitab sotsiaalsest konstruktivismist lähtuva küsimuse, mille fookuses on probleem, et selline tehnoloogia mõju ületähtsustamine viib paratamatu lihtsustamiseni ning sotsiaalse maailma defineerimiseni mittesotsiaalse fenomeni kaudu. Websteri kriitika on seotud peamiselt probleemiga, et sellise valitsusstatistika uurimise taga on palju subjektiivseid ja tõlgenduslikke kategooriaid. Teiseks probleemiks on see, et on raske eristada, millised majanduse kategooriad on infoühiskonna jaoks kesksemad. Sarnaselt kordub
koos sellega ka rafineeritus. Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 1925–1940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll Euroopast ja USA-st. Ilmsesti kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building New Yorgis. Teisi tuntud ehitisi: Rockefeller Center, Buffalo linnavalitsuse hoone, kabaree Folies Bergère fassaad. Art déco kaotas oma populaarsuse 1940. aastatel, kuid on hiljem 1980.
koos sellega ka rafineeritus. Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll Euroopast ja USA-st. Ilmsesti kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building New Yorgis. Teisi tuntud ehitisi: Rockefeller Center, Buffalo linnavalitsuse hoone, kabaree Folies Bergère fassaad. Art déco kaotas oma populaarsuse 1940. aastatel, kuid on hiljem 1980.
hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Villa Mairea- L- kujuline põhiplaan, kuju sopis kurvilise joonega bassein, millele on arvukalt vaateaknaid, rõhutatud horisontaalsus, palju eenduvad detaile, fassaad rangem, ametlikum, seinapind valge, mis tõstab esile tumedad puitosised 14. Art Dèco ja teise põlvkonna pilvelõhkujad: Chrisler Building, Empire State Building. Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Hõlmab endas segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Dekoratiivkunst, elegantne, glamuurne, funktsionaalne, modernne. II põlvkond- Pikem ja sihvakam kuju võrreldes Ipk, fassaad toimib kütteallikana, peegelklaasid, konditsioneeri kasutamine, suurenenud valgusnõuded Chrysler Building- maailma kõrgeim telliskiviehitis, kasutab detaile chrysleri autodelt, kasutatud roostevaba terast katmaks astmeliselt katust. Kasutatud art decole isel sik-sak mustrit akende disainis tipu osas.
näitajad · Kodune kasvatus ja keskkond · Kooli ja klassikeskkond (klassi tase) · Õpetaja uskumused, tegevused, .... Õpetamine · Seotud sellega, mida õppimise all mõistetakse, mida õppimise tulemusena tahetakse, et õpilane saavutab · Neli (kolm) kasvatusstiili (Baumrind, Lewin) Autoriteetne Autoritaarne Leebe (Minnalaskev) · Kaks (kolm) laia õpetamise teooriat (lähenemist): Biheviorismist Konstruktivismist (Küpsemise käsitlus) Mida erinevat lähenemist kasutades toetatakse? · Rõhuasetused kolmel dimensioonil erinevad (Deci ja Ryan, 2000 seotud psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamisega): Emotsionaalne toetus (kuuluvustunde toetamine) Käitumise suunamine (kompetensuse arendamine) Autonoomse arengu toetamine (autonoomse, ennast-juhtiva inimese kasvatamine) Kasvatamise stiilid
teadmiste loomisega. Õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne osa, selle asemel, et oodata nagu tühi vaas, millal neid teadmistega täidetakse (Selden, 1996). Kui me usume, et õppija võtab informatsiooni vastu passiivselt, siis lasub pearõhk teadmiste ülekandmisel. Kui me aga usume, et õppija konstrueerib teadmised aktiivselt maailm arusaadavaks muutmise katsetes, siis õppimine rõhutab tähenduse arengut ja mõistmist. · Esimesi märkmeid konstruktivismist on leitud 18. sajandil naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödes, kus Vico uskus, et inimene on suuteline täielikult mõistma seda, mille ta on ise konstrueerinud. Paljud on töötanud selle mõtte juures, aga esimesed kaasaegsed, kes püüdsid arendada konstruktivismi ideed, olid Jean Piaget ja John Dewey. · J. Dewey arvates on haridus sõltuv mõjutustest. Teadmised ja mõtted kerkivad esile
a Kuni 1925.aastani asus Bauhaus Dessaus, siis koliti Berliini 1935. a. kool suleti natside käsul, tuumik lahkus USA-sse. Bauhaus, Dessau, 1925-26 Toetuti funktsionalismi ideoloogiale. Ludwig Mies Van der Rohe 1886 1969 Sündis Saksamaal Aachenis. Õppis oma isa kivitöökojas. Otsustas hakata arhitektiks ja astuda Peter Behrens stuudiosse 1908.aastal. Behrens oli modernismi teerajaja. Mies Van der Rohe arhitektuurisuundmused baseerusid ehitustehnikal. Huvitus vene konstruktivismist ja hollandi De Stijl’i neoplastitisismist. 1930.aastal kutsuti ta Bauhausi direktorks, kuhu jäi selle sulgemiseni. Tema kuulsaim lause – “Less is more” (vähem on rohkem ehk mida vähem, seda parem). Ehitised- Berlin Hochhaus Friedrichstrasse 1921, Seagram Building 1958, 1929.aasta Barcelonas toimunud maailmanäituse Saksa paviljon. VILLA TUGENDHAT, BRNO, Mies Van der Rohe, 1929, Le Corbusier 1887-1965 (šveitslane, Charles Edouard Jeanneret) Maja on elamise masin
a Kuni 1925.aastani asus Bauhaus Dessaus, siis koliti Berliini 1935. a. kool suleti natside käsul, tuumik lahkus USA-sse. Bauhaus, Dessau, 1925-26 Toetuti funktsionalismi ideoloogiale. Ludwig Mies Van der Rohe 1886 1969 Sündis Saksamaal Aachenis. Õppis oma isa kivitöökojas. Otsustas hakata arhitektiks ja astuda Peter Behrens stuudiosse 1908.aastal. Behrens oli modernismi teerajaja. Mies Van der Rohe arhitektuurisuundmused baseerusid ehitustehnikal. Huvitus vene konstruktivismist ja hollandi De Stijl’i neoplastitisismist. 1930.aastal kutsuti ta Bauhausi direktorks, kuhu jäi selle sulgemiseni. Tema kuulsaim lause – “Less is more” (vähem on rohkem ehk mida vähem, seda parem). Ehitised- Berlin Hochhaus Friedrichstrasse 1921, Seagram Building 1958, 1929.aasta Barcelonas toimunud maailmanäituse Saksa paviljon. VILLA TUGENDHAT, BRNO, Mies Van der Rohe, 1929, Le Corbusier 1887-1965 (šveitslane, Charles Edouard Jeanneret) Maja on elamise masin
Infot käsitlevate seadmete tulek paneb aluse uuele ajajärgule, mis oma levikuga mõjutab kõike ja kõiki. Websteri kriitiline küsimus: kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Kuidas mõõta IT levimise määra ja milline on see murdepunkt, millest edasi on tegemist infoühiskonnaga? Teine pool Websteri kriitikast on seotud tehnoloogilise aspekti ületähtsustamisega. Webster esitab sotsiaalsest konstruktivismist lähtuva küsimuse, mille fookuses on probleem, et selline tehnoloogia mõju ületähtsustamine viib paratamatu lihtsustamiseni ning sotsiaalse maailma defineerimiseni mittesotsiaalse fenomeni kaudu. Infoühiskond majanduse kaudu Selline lähenemine rõhutab, et muutust ühiskonnas on võimalik näha infomajanduse osakaalu kaudu ühiskonnas. Majanduses saavutavad osakaalu informatsioonitööstus ja informatsioonimajandus. Infotööstust on
Doesburg vs. Rohe Venemaa - konstruktivism Stiil on väga julge, modernistlik, kestis nii kaua kuni Lenin suri. Olulisemad märksõnad: suprematism, kubism, futurism, Agit-prop propaganda (tegeles rahva harimisega, räägiti kui hea on kommunism ja kuidas peaks head ühiskonda üles ehitama), proletkult, Proun. Olulised nimed: El Lissitzky, Vladimir Tatlin, Kazimir Malevits, Konstantin Melnikov. Melnikov - Melnikovi silindri-kujuline maja Rusakov workers club - hea näide konstruktivismist. Kuuluse saavutas 40aastat hiljem alles peale surma. Konstruktivismi propaganda plakatit on mega cooolid!!!!! El Lissitzky - mõjutas palju arhitekte ja kunstnike, märksõna mida ta leiutas oli Proun (pro unovis) uute vormide loomise kunst, kolmemõõtmeline geomeetriline mäng. Inimese loomulik liikumine on horisontaalne, mitte vertikaalne. Vladimir Tatlin - Internatsionaali monumendi kavand, mille kahe omavahel põimuva võrelise
ilma pintslijälgedeta värvipinda, mis üksteisest teravalt eristuvad. Hiiglaslikke värvipindu on raske pidada kompositsiooni elementideks, vaid kogu pilt muutub ühtseks, liigendamata üksuseks. Seda omapära rõhutavad ,,värvivälja" mõisted. Sellega tahetakse öelda, et 60-ndate aastate ameerika abstraktsionistid, kuigi ninde piltides võib näha kindlapiirilisi ja isegi geomeetrilisi kujundeid, erinevad oluliselt sõjaeelsest geomeetrilisest abstraktsionismist (konstruktivismist). Konstuktivistid (nt. Mondrian ) nägid oma teoste peamist väärtust pildi elementide omavahelises suhtestamises, s.o. kompositsiooni loomises. Ameerika ,,värviväljade" maalijad ütlesid kompositsiooni traditsioonist aga teadlikult lahti. Nende ideid väljendas kunstikriitik ja minimalist Donald Judd: ,,Osade suhtestamine tähendab terviku unustamist. Parem on, kui pildil polegi mingeid osi, või kui, siis üksikud. Suurim probleem on säilitada tervikliku asja tunne".
värvipinda, mis üksteisest teravalt eristuvad. Hiiglaslikke värvipindu on raske pidada kompositsiooni elementideks, vaid kogu pilt muutub ühtseks, liigendamata üksuseks. Seda omapära rõhutavad ,,värvivälja" mõisted. Sellega tahetakse öelda, et 60-ndate aastate ameerika abstraktsionistid, kuigi ninde piltides võib näha kindlapiirilisi ja isegi geomeetrilisi kujundeid, erinevad oluliselt sõjaeelsest geomeetrilisest abstraktsionismist (konstruktivismist). Konstuktivistid (nt. Mondrian ) nägid oma teoste peamist väärtust pildi elementide omavahelises suhtestamises, s.o. kompositsiooni loomises. Ameerika ,,värviväljade" maalijad ütlesid kompositsiooni traditsioonist aga teadlikult lahti. Nende ideid väljendas kunstikriitik ja minimalist Donald Judd: ,,Osade suhtestamine tähendab terviku unustamist. Parem on, kui pildil polegi mingeid osi, või kui, siis üksikud. Suurim probleem on säilitada tervikliku asja tunne".
sõda, olid saavutanud maitseka sünteesi keskkonna ning eluviisi vahel. Industrialiseeritud maades, kus segadus ja kaos valitsesid keskkonna üle, idanesid teineteisest sõltumatuna kaks erinevat loovjõudu: 1) maakasutuse teadus ühiskonna kui terviku huvides ja 2) uus kunstivorm. Esimene neist tegeles linnakujunduse, maa ja maastiku planeerimise ning looduslike ja ajalooliste allikate säilitamise ning kasutamisega sellele vastavalt. Teine idee kasvas välja konstruktivismist kunstis enne I maailmasõda: nn funktsionalistlik ja rahvusvaheline arhitektuur, mis põhines masintootmisel, kuid sisaldas ka põhjalikke inimuuringuid. Enne II maailmasõda tekkis teaduslik lähenemine, millega püüti teada saada rohkem inimkäitumise kohta. See olemuselt funktsionalistlik lähenemine pani aluse uuele programmile, mille tulemuseks oli uue vormi ja esteetika kadumine ning looduse ja maastiku kujundamine seoti nende funktsioneerimisega
annaabi.ee 
