Valu paneb meid teadvustama meie keha ja me tajume sel puhul oma keha ebamugavana. Filosoof Toobsi järgi erineb patsiendi haiguskogemus arsti omast. Iga inimese haigus on erineva eripära ja iseloomuga. Inimene peab ise kõike oma ihuga kogema, et teada saada mida kogevad juba haiguse läbielanud. Lisaks see, et haigus muudab ihu objektiks. Sotsiaalne fenomenoloogia Lugege läbi ÕIS-is olev pdf-fail ,,Sotsiaalne fenomenoloogia ja reaalsuse sotsiaalne konstrueeritus" 1. Milliseid reaalelu näiteid sotsiaalsest konstrueeritusest oskate tuua? Sugupoolne sotsiaalne konstrueeritus-kõik algab siis kui ta siia maailma sünnnib Perekondlik-suhte kujunemine kodus Hariduslik-koik algab siis kui laps läheb kooli ja kohtab uusi inimesi 2. Mida tähendab väide, et vaimuhaigus (nt skisofreenia) on sotsiaalselt konstrueeritud?
Raha funktsionaalne tähendus; raha kui: o Vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid o Väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus o Arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist o Ajatatud makse standard (krediidisuhe) o Eeldab: Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus-rahalised nõuded on: Tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised Sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus o Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu
Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur Vahetus- ja rolliturg Staatus- ja standarditurg Raha funktsionaalne tähendus Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6 (Carruthers, B.G. ja L. Ariovich (2010) „Money and Credit“: ptk 3 Aspers, P. (2011) „Markets“: ptk 4) SEMINARID: alltoodud tekstidest lähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3 arutlevat lühiküsimust (piisab seminariks ettevalmistatud vastustest, oluline on mõista
välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj .maneristlikuks interjööriks võib pidada Peter Paul Rubensi Antwerpeni maja . Maneristlikku ornamenti iseloomustab konstrueeritus ja fantaasiarikkus- lemmikteemadeks olid grotesksed-fantastilised ,normaalsetest erinevad olevused, reaalsest erinev kujutluslik, müstiline maailm. Kaasa aitas ka värv: ruumidekoor, olgu siis käsitsi modelleeritud stukist(L-Euroopas ja Prantsusmaal) või puust nikerdatud (P-Euroopas) värviti ebaloomulikult kirgaste toonidega, mis groteski veelgi võimendas. Nii nagu arhitektuuris nii ka mööblis omandab kõrgreljeef ja skulptuur tähtsa rolli ,asendades
unikaalsed kaubad; brändid, eksperdid, klassifikatsioonid Standarditurud: Turu korrastus kujuneb eelkõige standardite põhjal; laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam; müüja/ostja isik ei ole oluline Raha funktsionaalne tähendus: Vahetusvahend, võimaldab vahetustehinguid ja ületab barterkaubanduse võimalusi; väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus; arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist; ajatatud makse standard Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad “isetäituvatest” ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus Väljaanda kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja
turusisene info; pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad; brändid, eksperdid, klassifikatsioonid. o Standarditurg: turu struktuur kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad); laienemine ja turule sisenemine lihtsam; müüja/ostja isik ei ole oluline. 5) Raha funktsionaalne tähendus o Raha funktsionaalsus: vahetusvahend; väärtuse akumuleerija; arvestusühik; ajatud makse standard. 6) Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Sotsiaalne konstrueeritus: rahalised nõuded on: - tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised; - sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest. 7) Raha ja usaldus o Raha usaldus: väljaandja kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem). 8) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o Rahaloomise ja rahale ligipääsuvõimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja
*Raha funktsionaalne käsitlus Raha funktsionaalne käsitlus: raha kui ... ...vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi; ...väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus; ...arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist; ...ajatatud makse standard (krediidisuhe). Eeldab: Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust; Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust; *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha sotsioloogilisi määratlusi Raha kui vahetusvahend: üldistatud, legitiimne väärtusnõue (Carruthers2005): Raha garanteerib ligipääsu hüvedele; Selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne Raha kui üldistatud nõudevahend: kasutatav kõikide kaupade teenuste soetamiseks Raha kui institutsioon / institutsionaliseerutud suhe Raha kui institutsionaliseerutud õigus-ja krediidisuhe;
defineerib, turule sisenemine lihtsam (saad teha äriplaani lähtudes sellest kuidas on sellise kvaliteediga puidu hind praegu), müüja/ostja isik ei ole oluline Raha funktsionaalne käsitlus: raha kui... Vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi Väärtuste akumuleerija, väärtuse stabiilsus Arvestusühik, võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist Ajastatud makse standard (krediidisuhe) Sotsiaalne konstrueeritus rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad "isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseeritud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (Tehingu osapooled+väljaandja+"vahendajad")(finantssüsteem) Raha sotsioloogilised määratlused Raha kui vahetusvahend: üldistatud legitiimne väärtusnõue
sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur Vahetus- ja rolliturg Staatus- ja standarditurg Raha funktsionaalne tähendus Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus
Vahetusvahend:üldistatud,legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine,omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro,IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud
Vahetusvahend: üldistatud, legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro, IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud
Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust; Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust. Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust. 14. Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus 6. Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus - rahalised nõuded on: Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus - rahalised nõuded on: tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised
· Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam; · müüja / ostja isik (sh kaubamärk) ei ole oluline. 5) Raha funktsionaalne tähendus · ...vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi; · ...väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus; · ...arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist; · ...ajatatud makse standard (krediidisuhe). 6) Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus 7) Raha ja usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + ,,vahendajad" (finantssüsteem) 8) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 7. loeng Töö. Ettevõtlus ja firmad 1) Traditsiooniline töö käsitlus · omaette eesmärk · kutsumus · moraalne kohustus · eneseväärikuse allikas · pikaajaline töö ühe tööandja juures
39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult
Kaanon kui klassika sünonüüm Väärtus Kvaliteet (semantiline tihedus, avatus, tõlgenduste rohkus) Harold Bloom "Lääne kaanon", "Mõjutuse äng" "Core Curriculum" USA ülikoolides Katkendeid Vanast ja Uuest Testamendist, Augustinus Platon, Homeros, v-kreeka tragöödia Dante, T. More, Machiavelli, Luther Hobbes, Voltaire, Rousseau, S. Mill Marx, Nietzsche, Freud, Darwin Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine Kaanoni konstrueeritus Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm John Guillory "Kultuuriline kapital: kirjanduskaanoni kujunemise probleem" Jan Assmann. Kanon und Zensur (1987) "Hiiliva muudatuse" mõiste "Kanoniseeriv tagasipöördumine" Kirjanduskaanoni probleem Eestis Epp Annus. Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1) Tiit Hennoste. Kaanon (rmt: Eurooplaseks saamine) 2. Retoorika- tehniliste oskuste ja võtete kogu, reeglid, kõrgelt
maailm eksist. ka väljaspool teksti (maailm + teks mis s seda kirjeldab); "keel, kultuur, inimtegevus on paratamatult seotud", see avadub erinewusena ("erinevust, edasilükkamine, eristav tunnus, erinevus") so tunnus, mis defineerib märgi olemust ja suhet. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt
Muusika.Kino 1) dramaatika 2) eksisteerima 3) reaalne 4) plastisus 5) kategooria 6) nüanss 7) diplomaat 8) kolleeg 11 9) virtuoos 10) ebavirtuoos (2) 11) peredviznik 12) kaootilisinegatiivne 13) patoloogia 14) kompleks 15) filosoofia 16) sümbol 17) probleem 18) pensionär 19) kompleksianalüüs 20) psühholoogiaprobleemistik 21) plastilisus 22) intervjueerimiskunst 23) emotsionaalsus 24) intellektuaalsus 25) kritiseerima 26) positsioon 27) reanimeerima 28) konstrueeritus 29) kontseptsioon 30) traagika 1.2.1.3 Areen 1) meditatiivsus 2) produktsioon 3) fenomen 4) eetika 5) seksrevolutsioon 6) juuksurisalong 7) fantaasia 8) propageerimine 12 9) revolutsioon 10) sikk 11) produktsioonifirma 12) apelleerima 13) demokraatia 14) sihtgrupp 15) refereerima 16) terrorist 17) pedofiil 18) adekvaatsus 19) diagnoos 20) ekstaatiline 21) representeerima 22) kulmineeruma 23) pornograafia 24) narratiiv 25) kombineeruma 26) kopuleerimisakt
paratamatult seotud", see avadub erinewusena ("erinevust, edasilükkamine, eristav tunnus, erinevus") so tunnus, mis defineerib märgi olemust ja suhet. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima. Silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin). Tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre). Teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami. Juba 60-l oli postsrukt
jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees, pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus/ feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest), sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima,silma hakkab 2 poolust (ideoloogiliseeritud käsitlus vs naisuurimuslik liin), tähtsamateks nimedeks Simone de Beauvoir (19081986) - "Teine sugupool"; lähtepunkt ekstentsialistlikus filosoofias (Sartre), teiseks keskseks kujuks Julia Kristeva (s. 1941), sest tema tähendust ei piirdu ainult feminismiga, vaid mahub üsna mitmesse raami, juba 60-l oli postsrukt
annaabi.ee 
