§20. Omakapitali muutuste aruanne §21. Raamatupidamise aastaaruande lisad §22. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus §23. [Kehtetu RT I 2009, 19, 116 jõust. 01.07.2009] §24. Tegevusaruanne §241 Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruanne §242 Ühingujuhtimise aruanne §25. Majandusaasta aruande allkirjad §26. Raamatupidamiskohustuslase aruanded tema asutamisel, likvideerimisel ja lõpetamisel 4. peatükk KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE §27. Konsolideerimisgrupp ja selle üksused §28. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne §29. Erandid §30. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne §31. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne §311. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi konsolideerimisgrupi tegevusaruanne §312. Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne 5. peatükk RAAMATUPIDAMISALASE TÖÖ SUUNAMINE JA KORRALDAMINE §32
majandusteenistus, sotsiaalteenistus, finantsteenistus). Loodud töökohtade arv ja teenistused on tänaseks muutunud, asutuses on 89 töökohta. Kõigil viiel teenistusel on teenistuse juht, kelle ülesandeks on organisatsiooni arengueesmärkidest lähtudes arendada ja korraldada oma teenistuse töötajate tööd.............................................................................................................4 1.1 Konsolideerimisgrupi struktuur.......................................................................................5 2. RAAMATUPIDAMINE.........................................................................................................6 2.1 Raamatupidamise sise-eeskiri..........................................................................................6 Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub
Mõdriku 2010 Konsolideerimine on toiming, mille tulemusel saavutatakse olukord, kus ema- ja tütarettevõte aruanded oma tegevuste kohta on kokku liidetud nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Konsolideeritud aruandlust peavad esitama emaettevõte koos tütarettevõtetega, kus emaettevõte on ettevõte, mis kontrollib ja tütarettevõte on ettevõte, kelle finants- ja äripoliitikat kontrollitakse. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest. Raamatupidamise seadusega on kohustatud konsolideeritud aruandlust koostama ettevõtted, kelle kaks näitajat järgmisest kolmest on suuremad kui: · müügitulu (konsolideeritud) 639 116 eurot (10 mln kr); · varad (konsolideeritud) 319 558 eurot (5 mln kr); · töötajate arv 10 inimest.
raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). AKTIVA (VARA) Käibevara Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu: Ostjate tasumata summad, Ebatõenäoliselt laekuvad summad, Kokku Muud nõuded: Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu ; Nõuded sidusettevõtjatele ; Nõuded aktsionäride vastu ; Muud lühiajalised nõuded ;Kokku Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud): Intressid ; Dividendid ; Muud viitlaekumised ; Kokku Ettemaksed: Maksude ettemaksed ja tagasinõuded ; Tulevaste perioodide kulud ; Kokku Varud: Tooraine ja materjal ; Lõpetamata toodang ; Valmistoodang ; Müügiks ostetud kaubad; Ettemaksed tarnijatele -Kokku Käibevara kokku Põhivara
või kahjumi katmise kohta ning volitus eespool nimetatud dokumentide ja andmete esitamiseks esitatakse äriregistrile justiitsministri määrusega kehtestatud korra kohaselt elektrooniliselt. Vastavat sätet kohaldatakse majandusaasta aruannetele, mis koostatakse 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta. 9 Kasumi jaotamise otsus Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek/osanike koosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Emaettevõtja, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, võtab kasumi jaotamise otsuse vastu konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruannete alusel. Konsolideeritud aruannetel põhinevat kasumit ei ole lubatud jaotada niivõrd, kuivõrd see vähendaks emaettevõtja netovara tasemeni alla aktsiakapitaliosakapitali ja reservide kogusumma, mille väljamaksmine aktsionäridele/osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Kasumi jaotamise otsuses märgitakse: 1) puhaskasumi suurus; 2) eraldised reservkapitali;
Ühispank 232 325 0 Kokku raha 256 021 20 022 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 31.12.2006 31.12.2005 Ostjatelt laekumata nõuded 2 939 143 3 003 867 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -52 562 0 Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu 518 072 509 323 Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0 Maksude ettemaksed 1 260 0 Tulevaste perioodide kulud 31 988 35 763
MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 26 Lisa 2 BILANSISKEEM AKTIVA (VARA) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad Ebatõenäoliselt laekuvad summad (miinus) Kokku 4. Muud nõuded Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu Nõuded sidusettevõtjate Nõuded aktsionäride vastu Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad
muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil
Muud nõuded Muud nõuded sisaldab lühiajalisi nõudeid teiste kontserni ettevõtjate vastu. Arveldussuhteid tütar- ja sidusettevõtjatega on oluline kajastada eraldi, sest kontserni bilansist tuleb omavahelised võlgnevused välja lülitada. Samuti kuuluvad sellesse nõuete rühma nõuded aktsionäride vastu ning muud mitte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõuded. Muudes nõuetes eristatakse järgmisi bilansikirjeid: · Nõuded emaettevõtjate ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu · Nõuded sidusettevõtjate vastu sisu analoogne nõuetega emaettevõtjate ja kontserni teiste ettevõtjate vastu. · Nõuded omanike vastu aktsiate emiteerimise või muude omakapitalitehingute käigus tekkinud nõuded aktsionäride vastu. · Muud lühiajalised nõuded antud lühilaenud ja muud mitte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalised nõuded. Viitlaekumised
kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest.................................................39 1.3.10.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel odavamalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest...............................43 1.3.11.Välisriigis asuva tütarettevõtte konsolideerimine.......................................................47 2.KONSOLIDEERIMISGRUPI ARVESTUSMEETODID.........................................................55 2.1.Ostumeetod..........................................................................................................................56 2.1.1. Ülesanne 1. Tütarettevõtte edasine kajastamine konsolideeritud aruannetes.............63 2.2.Korrigeeritud ostumeetod....................................................................................................75 2.2.1.Äriühendus seotud osapoolte vahel...
Laenud on võetud aasta lõpus soodsatel tingimustel, millest 2013. aastal tekkis intressikulu väiksem kui 2012. aastal. 2011. aastal oli sätestatud kohalikele omavalitsustele piirang laenude võtmisel. KOFS-i mõistes oli 2013. aasta lõpuks laenukoormus 47,8% eelarve põhitegevuse tuludest. Konsolideeritud grupi laenukoormus oli 2013. aasta alguseks 16,9% ja aasta lõpuks 31,8% eelarve põhitegevuse tuludest. Konsolideerimisgrupi osas on liisingukohustused ja laenud lisaks linnale veel SA-l Ida-Viru Keskhaigla. 7. TEGEVUSTULUD Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt ja kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsiooni laekumise hetkel, näidates maksutulu selles perioodis, mille kohta deklaratsioon on esitatud. Riiklike maksude laekumisi kajastatakse
Iga kuu lõpus on lisatud aruannete kausta maksuametist kontode väljatrükid võrdlusandmetega. 14 5.5 Muud võlad Muud võlad jagunevad alljärgnevalt: võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, muud võlad. Muude võlgade grupis kajastatakse laenudelt, kapitalirentidelt ja muudelt võlakohustustelt tekkepõhiselt arvestatud intresse. Selles grupis ei kajastata maksuintresse, samuti teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ja sidusettevõtjate intressikohustusi. Igakuiselt kajastatakse makstud intresse kuludesse maksmise päeval, tehes maksegraafiku alusel finantsmooduli kande; bilansipäeva seisuga tehakse arvestuslikud intressikulude kanded, mis sisestatakse samuti finantsmoodulis raamatupidamisõiendi alusel. Kui maksegraafiku alusel makstakse intressid kuu keskel, arvestatakse tekkepõhised intressid päevade lõikes kuni bilansipäevani. D 6060 K 2410
kooseisu muutumisest analoogselt aktsiaseltsiga (vt kasulik info aktsiaseltsi kohta). Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada ka elektrooniliselt https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu. · müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel.. Tuletame meelde: · osaühingu ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb näidata nii osaühingu ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel. · tegevusala kajastamine äriregistris ei anna Teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus
jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid:
Vastu võetud 9.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 23, 349), jõustunud vastavalt §-le 142. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 7. Krediidiasutuse likvideerijate ja krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri aruandluse esitamise korra kinnitamine. Vastu võetud Eesti Panga presidendi 14. 05. 1999. a määrusega nr 10 ( RTL 1999, 87, 1089), jõustunud 1.07.1999. Viimati muudetud 20.12.2001 nr 4 (RTL 2001, 138, 2050) 1.01.2002 8. Krediidiasutuse ning krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine. Eesti Panga presidendi 22. juuni 2007. a määrus nr 8 9. Kindlustustegevuse seadus. Vastu võetud 8.12.2004. a seadusega (RT I 2004, 90, 616), jõustunud 1.01.2005. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 10. Kindlustusandja järelevalvelise raamatupidamisaruandluse kehtestamine ning vahearuannete koostamise ja avalikustamise nõuded.
jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid:
adekvaatsuse miinimummäär. Kapitali adekvaatsuse arvutamisel jagatakse 40 panga netoomavahendid ja kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavad omavahendid krediidi- ja tururiskide ning teiste riskide katmiseks kehtestatud kapitalinõuete summaga Riskide kontsentreerumine ·Suureks riskide kontsentreerumiseks loetakse ühe kliendi või omavahel seotud isikute võlakohustusi, mis on võrdsed või ületavad 10% panga või tema konsolideerimisgrupi netoomavahenditest. ·Maksimaalne lubatud piirmäär on siin 25%. Omavahel seotud isikud Omavahel seotud isikuteks loetakse isikuid siis, kui üks isik omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või kui isikud on seotud omavahel nii, et ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või kõigil teistel. Investeerimispiirangud on seotud panga ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingute tehingute osas.
· Raamatupidamise seadus -loob õiguslikud alused ja kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded kõigile Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslastele- nii äriühingutes, kontsernides kui ka eelarvelistes asutustes. · Raamatupidamise Toimkonna juhendid täpsustavad ja selgitavad seadust. Raamatupidamise seadus · üldsätted, · raamatupidamise korraldamine, · majandusaasta aruanne, · konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne, · raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine, · riigi raamatupidamise korraldamise erisused, · muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused, · seaduse rakendamine. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele Raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ) Näidetena kirjeldatakse ära, kuidas peaks raamatupidamises asjad olema 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud
komponentide osas; - Kasutamise piirangutest (sh. regionaalsetest, ajalistest); - Toe ja uuenduste tingimustest; - Kasutajate arvust ja nende lugemise meetodist (üheaegseid, nimelisi, proxy vms.) ning konkreetse tarnija tõlgendustest; - Piirangutest serveriressursi osas – kas on piiratud CPU-de arv, virtualiseerimine vms.; - Virtualiseeritud serverite korral tuleb jälgida ka hosti ressursside vastavust tingimustele peale igast seotud muudatust; - Teenuse osutamisel konsolideerimisgrupi sees ja sellest väljaspoole ei pruugi oma tarbeks litsentseeritud tarkvaralitsentsid sobida – SaaS (Software as a Service) tüüpi litsentsid on kordades kallimad; - Jne.jne. Ehk siis – Piirangud: Lubatud kasutada teatud tarkvara versiooni, Regionaalsed piirangud, Kasutajatoe piirangud, Serveriressursi piirangud (CPU, RAM). Loetle terminalihalduseks vajalikku funktsionaalsust! Terminalihalduse all peetakse silmas suvaliste lõppkasutaja terminalide kasutamist ettevõtte