Sisukord 1 Sissejuhatus Arvestades, et põhilised ideed Rooma õigusest leidsid kinnitust ka Eesti tsiviilseadustikus, pean vajalikuks vaadelda ostumüügilepingu päritolu, analüüsida peamised ideed, mõisted ja mõned ostumüügi lepingu omadused Rooma õiguses. Rooma eraõigus iseloomustab ostumüügilepingu järgmiselt. Esiteks tuuakse välja ostu müügi mõiste lepinguna. Siis rõhutatakse konsensusliku lepingu olemust arvestades erinevust konsensuslikus õiguses Rooma õiguses ja Justiniaanuse õiguses, märgitakse sellise lepingu sihtotstarbet. Selles referaadis käsitletakse järgmiseid teemasid: ostumüügi päritolu ja arengut, konsensusliku lepingu iseloomu, ostu-müügi mõistet, ostumüügilepingu eesmärgi, ostumüügilepingu eset, hinda, sundiga hinnareguleerimise hetkesid. 2
Strateegia tegeleb riigikaitse nende tegevussuundadega, mis on seotud valmistumisega Eesti-vastase sõjalise rünnaku tõrjumiseks ning lähtub arusaamast, et väline sõjaoht võib varases staadiumis ilmneda ka mittesõjalise survena. Seetõttu peab riigikaitse lisaks vahetule sõjalisele rünnakuohule käsitlema ka muid Eesti vastu suunatud tahtlikke tegevusi ning panustama julgeolekupoliitika teostamisse. Riigikaitse arengukava töötati välja kaitseväe ja ministeeriumi ekspertide konsensusliku otsustusprotsessi tulemusena. Tegu on riigikaitse olulise alusdokumendiga, mis määratleb Eesti riigikaitse võimeprioriteedid ja katab need ressursiga. Eesti sõjaline riigikaitse on osa terviklikust riigikaitsest ja see tugineb kahel võrdselt olulisel sambal esmase iseseisva kaitsevõime arendamine ja kollektiivkaitse, mille nurgakiviks on Eesti liikmelisus NATO-s. Arengukava on vastavalt ohustsenaariumitele määratlenud vajalikud sõjalised võimed ning
Demokraatia mõisted Euroopas (ja mujal) ei eksisteeri ainult üks mõiste demokraatia kohta, vaid on palju mõisteid mis on teatud määral populaarsed. Kodudes on palju vaieldud EL üldisel tasandi üle, kus need varieeruvad, arenevad läbi aastate ja muutuvad hiljem nähtavaks. Näiteks, presidentaal- laadsetes riikides nagu Prantsusmaa või Suurbritannia, seal on sagedasti rõhk vastutuse ja õigusriigil mõistetel ja vähem on pluralistlikku konkurentsi ja konsensusliku otsustusprotsessi kui näiteks parlamentaalsete süsteemidega riikides nagu Itaalia või Rootsi. Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel. Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks ,,liberty", ,,freedom" ja ,,autonomy" on sagedasti kasutatud sünonüümidena. Aga sama sõna võib ka edastada erinevaid ideid näiteks demokraatiat kirjeldates on kasutatud mõisteid nagu legitiivne võim ja identiteet. Töö autorite
diskussioonide ja üldrahvaliku arutelu tulemusena · Poliitika kujundamine on tulemuslikum kui kaasatakse erinevaid huvirühmi ja avalikkust. · Poliitilised otsused peavad olema sidusad ja tuginema konsensusel see tagab nende elluviimise tulemuslikkuse. Haldussuutlikkuse strateegia poliitika kujundamisel · Langetatakse tasakaalustatud, teaduslikult põhjendatud ja ratsionaalseid otsuseid · Poliitikate ratsionaalsus tagatakse konsensusliku otsustamise teel, mis eeldab erinevate huvi- ja sihtrühmade kaasamist poliitika kujundamise protsessi · Poliitiliste ostuste kujundamisse kaasatakse analüütilisi ressursse, mis toetavad tervikliku monitooringusüsteemi väljaarendamist · Teadlik ja aktiivne kodanikuühiskond mõjutab valitsust viima ellu säästva arengu põhimõtetest lähtuvat sihipärast poliitikat Näiteid avaliku arvamuse mõjust SP-le · Riigikoguliikmete palgad avalik arvamus:
Peamised valitsustevahelise koostöö jooned EL-is: · mitmetes kesksetes poliitikavaldkondades toimub otsustetegemine jätkuvalt rahvusriigi tasandil, liidu institutsioonide mõju on piiratud; · otsused, mis puudutavad EL-i üldist arengusuunda ja poliitilisi prioriteete, võetakse vastu riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Euroopa Ülemkogus konsensuse alusel; · kõik olulised õigusaktid peavad saama Ministrite Nõukogu heakskiidu, mitmetes olulistes küsimustes on tegemist konsensusliku otsustamisega; · rahvusülesed institutsioonid (Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament) omavad üksnes piiratud rolli otsustetegemise protsessis. Samas on aga integratsiooni vältel tugevnenud Euroopa Liidus rahvusülesuse jooned: · Euroopa Komisjoni keskne roll EL-i päevakorra kujundamisel (agenda setting) ning sekundaarses seadusandluses; · kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine Ministrite Nõukogus; · Euroopa Parlamendi suurenenud seadusandlik ja järelevalvefunktsioon;
seotud kulu optimaalse osustusreegli valikut? Ühiskondlike otsuste vastuvõtmine on väga komplitseeritud ja kulukas otsustusprotsessi tõttu, ühe inimese poolt vastu võetud otsus võib aga olla suvaline kõigi ülejäänud indiviidide suhtes ja jällegi selles mõttes kulukas. Et mõlemaid ohte vähendada ning vältida mõlema äärmusega kaasnevaid suuri kulusid, kujundatakse vahepealne otsuse legitiimseks tunnistamise reegel – enamusotsus. 63.Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? Konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus seisneb otsuse sisus – mida tähtsam ja rohkem inimesi mõjutav otsus, seda konsensuslähedasem peab häälteenamus otsuse vastu võtmiseks ka olema. 64.Millal rakendatakse lihtsat ja kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet kogukonnas või otsustuskogus? Lihtsa või kvalifitseeritud häälteenamuse nõude kasutamine sõltub
printsipiaalid kaotavad enda suverääni õigused. 61. Miks rahuldutakse otsustamise igapäevasel tasemel enamusotsustamise põhimõttega? Võrreldes konsensusreegli ja ühe isiku otsusega vähendab enamusotsustamine otsuseni jõudmise protsessi keerukust (konsensus) ja väldib ühe isikuga seotud suvalisuse ohtu. 62. Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse otsustusreegli valikut? Konsensusliku otsuse puhul on otsuse vastuvõtmise komplitseeritus kõrge kuid otsuse suvalisus madal. Ühe isiku otsuse puhul on komplitseeritus madal kuid otsus võib olla suvaline, sest ei hõlma kõikide seisukohti. Enamusotsuse puhul on komplitseerituse ja suvalisuse tase otsustusreeglitega võrreldes vahepealne. 63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? 15
7. Kristlaste pere moodustaad nii maapealne kui ka taevane Kirik. Kõik kristlased (Kiriku liikmed) on pühad. 8. Jeesus suri inimeste eest, võttes nende patu enda kanda ja lunastas kõik, kes temasse usuvad. 9. Elu jätkub pärast surma. Kunagi saavad kõik inimesed uue hävimatu keha ja igavese elu. Põhivoolude kujunemine ja kiriku ajaloo põhipunktid Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Chalkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks.
tostada ja mitte vastupidi); vähendada jääksundi, alandades: kollektiivist väljumise kulusid ja tõstes selle edulootust ning protesti kulusid ja suurendades selle efaktiivsust. Tasanditeooria: Kollektiivse sunni ja individuaalse vabaduse vastuolu ei saa lahendada otsustustulemuste tasandil; Seda vastuolu on võimalik lahendada otsustusmeetodi tasandil; Kui vastuolu on otsustusmeetodi tasandil lahendatud, kaotab ta oma tähenduse otsustustulemuste tasandil. 57.Konsensusliku ja õiglase konstitutsiooni võimalused (Buchanan ja Rawls). Teadmatuse udu (Veil of ignorance): Keegi ei tea, kuidas kulgevad enamuste ja vähemuste piirid tulevikus, kui palju neid vähemusi on ja kuhu ta ise kuuluma hakkab. Sõltuvuskulude kõver horisontaalne - indifferents konstitutsiooni suhtes. Vastuväited: Isegi kui ükskord on indiviidid udus konstitutsiooni osas kokku leppinud, ei ole see siduv uustulnukate suhtes. See vastuväide oleks õige siis, kui udu oleks ühekordne
» See on tema sõnul vastuolus Edgar Savisaare möödunud kohalike valimiste järgse avaldusega, kus ta teatas, et väikeparteidele Eestis enam ruumi pole, samuti viimaste valimiste tuules esitatud ühinemisläbirääkimiste kutsega Rahvaliidule. Seega on Jakobsoni hinnangul Keskerakonnal hetkel võimalus dikteerida poliitilist kultuuri - valida meile seni tavapärase n-ö enamusvõimule orienteeritud või uue, põhjamaise konsensusliku valitsemiskultuuri vahel. «Reaktsioonilise vastandumiskultuuri ning negatiivsete kampaaniate ideed on Keskerakond hästi ka teiste erakondade seas turustada suutnud. Elame, näeme.» Tema sõnul tuleb ettevaatlikult suhtuda ka näiteks linnade ja valdade lehtede tehtava propaganda piiramise plaanidesse. «Meedia reguleerimine on demokraatlikus riigis iseäranis valuline teema ning võrdsemate võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.»
saa tajuda, sest oleme piiratud oma teadvuse ja isikuga. Korrespondentsiteooria – eksisteerib reaalselt välismaailm, me saame seda tajuda ja see vastab meie tajule. Kontruktivistlik teooria – ei ole objektiivset reaalsust ja reaalsus, millest räägite, on enda peas. Koherentsusteooria – tõendamise teooria. Logiliselt võime olla realistid, aga me oleme piiratud oma oskuses ja võimes objektiivselt reaalsust tajuda. Konsensusliku tõe teooria – tõde on see, milles kõik, kes peaksid sõna võtma, kokku lepivad. Kriminaalmenetlus selles nimekirjas kuskil all pool, ga mitte täielikult konsensuslik tõe teooria. Kuidas fakte tuvastatakse? Kahnemann – dual processing. Kahneman on psühholoog, suurim avastus on, et inimene teeb otsuseid ja töötleb andmeid läbi kahe süsteemi. Hastie, Pennington – story model. Uurisid, kuidas inimene paneb kokku vastuse küsimusele „mis juhtus
vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav. Vt ka kaanon. PATUD JA VOORUSED 7 surmapattu: uhkus, omandihimu/ahnus, kiim/iharus, kadedus, õgardlus/aplus,vihapidamine/viha, tujutus/tusk; 7 voorust: mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus,õiglus, usk, lootus, armastus. PÕHIVOOLUDE KUJUNEMINE JA KIRIKU AJALOO Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Halkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest 16 kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. a oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks
töövõtteid ega suhtlemisreegleid. Nad külvavad soola, koristavad vilja püssiga, lüpsavad kanu, viivad lehmi katusele rohtu sööma, püüavad munadest poegi välja haududa, raiuvad oksi, millel ise istuvad, üritavad palke pikemaks venitada, valgust kotiga tuppa kanda, jääaugus tangu keeta, kuival maal ujuda, ei tunne kella, sitikat, kuud, vorsti jne. On täheldatud, et kilplaste lollus on kollektiivne: mingile probleemile põrkudes peavad nad tihti nõu ja võtavad siis vastu konsensusliku otsuse. Eredalt rumalaid tegelasi ja toiminguid leidub naljandeis mujalgi: rumal naine väetab lehmalihaga kapsaid ja kuivatab jahudega põrandat, eite-taati otsustavad oma lemmikhärjale kooliharidust anda, mustlane püüab õpetada hobust söömata elama. Äpardusi ja õnnetusi põhjustab samuti liiga põhjalik sisseelamine õhulossidesse, mida tehakse tulevase kasusaamise ja/või tulevase abielu teemadel: nt.
Demokraatia mõisted Euroopas (ja mujal) ei eksisteeri ainult üks mõiste demokraatia kohta, vaid on palju mõisteid mis on teatud määral populaarsed. Kodudes on palju vaieldud EL üldisel tasandi üle, kus need varieeruvad, arenevad läbi aastate ja muutuvad hiljem nähtavaks. Näiteks, presidentaal-laadsetes riikides nagu Prantsusmaa või Suurbritannia, seal on sagedasti rõhk vastutuse ja õigusriigil mõistetel ja vähem on pluralistlikku konkurentsi ja konsensusliku otsustusprotsessi kui näiteks parlamentaalsete süsteemidega riikides nagu Itaalia või Rootsi. Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel. Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks „liberty“, „freedom“ ja „autonomy“ on sagedasti kasutatud sünonüümidena. Aga sama sõna võib ka edastada erinevaid ideid näiteks demokraatiat kirjeldates on kasutatud mõisteid nagu legitiivne võim ja identiteet
võiks eeldada. (Lijphart, 2009, lk. 111-114) Arvestades asjaolusid, et USA valitused on oma olemuselt enamasti üheparteivalitsused, riigis kehtib majoritaarne valimissüsteem ning domineerivad on kaks parteid, võiks nende tunnuste põhjal oletada, et Ameerika Ühendriikide puhul saab kasutada Westminsteri demokraatiamudelit (Lijphart, 2009, lk. 27-30). Tegelikult see siiski nii pole, kuna mõlema mudeli nii Westminsteri kui konsensusliku demokraatiamudeli kasutamine on presidentaalsete süsteemide puhul üleüldiselt raskendatud ega võimalda riike selgelt eristada. Küll aga võib öelda, et USAs on kohati Westminsteri mudelit peetud väga asjalikuks. Nimelt väljendas kunagine president Woodrow Wilson oma kirjutistes kord arvamust, et ehk võiks ka Ühendriigid kaaluda Briti-laadse parlamentaarse valitsemise ülevõtmist (Lijphart, 2009, lk. 26). Ameerika Ühendriikide põhiseaduses ei ole otseselt valitsuskabinette
teadvust, ei objektiivset reaalsust me ei saa tajuda, sest oleme piiratud oma teadvuse ja isikuga. Korrespondentsiteooria eksisteerib reaalselt välismaailm, me saame seda tajuda ja see vastab meie tajule. Kontruktivistlik teooria ei ole objektiivset reaalsust ja reaalsus, millest räägite, on enda peas. Koherentsusteooria tõendamise teooria. Logiliselt võime olla realistid, aga me oleme piiratud oma oskuses ja võimes objektiivselt reaalsust tajuda. Konsensusliku tõe teooria tõde on see, milles kõik, kes peaksid sõna võtma, kokku lepivad. Kriminaalmenetlus selles nimekirjas kuskil all pool, ga mitte täielikult konsensuslik tõe teooria. Kuidas fakte tuvastatakse? Kahnemann dual processing. Kahneman on psühholoog, suurim avastus on, et inimene teeb otsuseid ja töötleb andmeid läbi kahe süsteemi. Hastie, Pennington story model. Uurisid, kuidas inimene paneb kokku vastuse küsimusele ,,mis juhtus?" kui ta saab palju info killukesi.
annaabi.ee 
