Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: · Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). Eetikakoodeks Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel.
Eetikateooriate põhitüübid Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriaid jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi: Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika Aristotelese vooruste eetika
grupp toimib kohtuniku ja jõustajana. Samuti nõustun Kantiga, et inimene ei tohiks oma sisemist häält jalge alla tallata. Sisemine hääl on südametunnistusest ja ühiskonna normidest innustatud ning tihti peale teen just seda arvestades oma otsused ja teod. Tagajärje-eetika vastandub kohuse-eetikale, kuna selle teooria järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kuigi need kaks teooriat vastanduvad teineteisele, siis siiski järgin ma ka kohati tagajärje-eetikat. Kuna konsekventsialism jaguneb kolmeks egoismieetika, utilitarism ja altruism , siis pigem lähtun egoismieetikast ja utilitarismist. Need kaks vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan enamasti leida teo tegemiseks viisi, tänu millele oleks esindatud nii minu kui ka teiste hüved. Näiteks kui esimene viis ei ole kasulik teistele aga 1
enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: • teleoloogilised • deontoloogilised • voorusteooria I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) Näit. hindaks teleoloog käitumise õigsust või väärust (valetamine...) selle järgi, mis see endaga kaasa toob. Teleoloogi jaoks pole olemas teo sisemist väärtust. Valetamise puhul on halb valetamise tagajärg. Kui vale teeb kasvõi natuke head, kui tõerääkimine, siis on kohustus valetada. II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata
Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab inerpreteerima nende tegutsemise aluseks oelvaid motiive. Vastu: Kõik toimingud on motiveeritud omahuvi poolt. mõnikord on mängus ka kohustus. Altruistlik tegu on tingitud omahuvist, inimene saab heateost rahulolu. inimene tunneb heast toimingust rahulolu seepärast, et ta on teatud tüüpi inimene isetu. Eetilised teooriad Tegevus (deontoloogiline eetika) Õige, vale, kohustuslik, valitav Tagajärg (konsekventsialism) Hea, halb, neutraalne Iseloom, karakterijoon (vooruseetika) Vooruslik, paheline Motiiv Kohusetunne/kaastunne/omahuvi Normatiivse eetika teooriad Deontoloogiline eetika, teleoloogiline e. konsekventsialism, vooruseetika, konraktualism, kaastunde eetika Teleoloogiline teooria. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet, seda parem moraalses mõttes.
Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Vooruseetika kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika
Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika
· Ei pruugi olla õiged. Normatiivsed moraaliteooriad püüavad moraalse elu komplekssust arvestades anda siiski võimalikult selge ja ühese vastuse küsimusele, mida moraal meilt nõuab. Olulisemad normatiivsed eetikateooriad: · Vastavalt sellele, kas primaarse eetilise väärtuse kandjaks on tegu ise, teo tagajärg või inimese karakterijoon, jaotatakse: deontoloogiline eetika teleoloogiline eetika e konsekventsialism vooruseetika Teleoloogiline eetika e konsekventsialism · Telos kr. k siht, eesmärk. · Consequence ingl. k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus
pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3. Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4. Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Mis on intuitsionism ja kas see on konsekventsialistlik või deontoloogiline teooria? 7. Miks ei saa intuitsionistiga vaielda? 8. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! 9. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moornle on see tegu, mis lähtub kohusest jamitte kaluvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on kantile tähtsam, kui tagajärg. 10. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit)
Näit. “Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi. ____ Meedia regulatsioon: seadused ja normid Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, on tagajärjepõhine eetika,mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); • Utilitaristlik kaalutlemine: – Parim tulemus võimalikult paljudele. – Üksikud võivad saada kannatada; see on vajalik hind suurema hüve tarvis. 8 7. Väärtuste konfliktid ja dilemmad ajakirjanduseetika koodeki baasil. Koodeksite lugemine. Esimene on mõni kommunikatsioonieetikaga seonduv koodeks, teine konkreetselt ajakirjanduseetika kohta. 8
· Meie funktsiooniks on elada kooskõlas mõistusega. · Platon räägib hinge harmooniast. ÕNN Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. John Stuart Mill 5. Tagajärje-eetika Eetikateooriate üldjaotus Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: · tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) · kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika · vooruseetika (loomutäiuse eetika) Tagajärje-eetika (konsekventsialism, teleoloogiline eetika) Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mitte- moraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu). Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet
teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Surmanuhtlus on halb, sest.... (erinevate normatiivsete teooriate vastused) *Normatiivse eetika keskne küsimus: Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, teo enese väärtus või tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: Teleoloogilised – telos – siht, eesmärk. Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus).
Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust? 3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu. 4) Moraaliprintsiipide avalikkus. 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Reegli-deontteooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi. 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus/õigsu või halbus/ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moraalne on see tegu, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit)
Kr ehtos komme, tava, harjumus, iseloom. Eetika harud: Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on õige ja milline väär käitumine? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest... (erinevate normatiivsete teooriate vastused). Normatiivse eetika küsimusi: Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse? Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi: 1) konsekventsialism ehk tagajärje-eetika Utilitarism – konsekventsialistlik teooria: õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne (naudingut, heaaolu), on antud tingimustes õige tegu. Jeremy Bentham: õnnearvutus. Arvutamisel tuleb arvesse võtta
Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt halb (väär). Mida peab tegema? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest ...(erinevate normatiivsete teooriate vastused) Normatiivse eetikakeskne küsimus Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, kas teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: - Teleoloogilised: (kr telos - `siht', `eesmärk') ehk konsekventsialism (ld consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud. - voorusteooria: Alternatiivseid nimetusi: karakter-eetika, areetiline eetika (kr arete - `voorus')
Metaeetika ehk analüütiline eetika uurib eetika mõisteid (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne), eetika koodekseid, eetika süsteeme e teooriaid: · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). · Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism) "Eesmärk pühitseb abinõu" e. summum bonum (jesuiidid) 2 Praktiline eetika "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi (nt. kutseeetika)või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt · meditsiinitöötaja ametieetika e artsieetika, · bioeetika, · spordieetika, · keskkonnaeetika, · ajakirjanduseetika, · internetieetika, · ärieetika, · röövlieetika, · külaeetika,
annaabi.ee 
