informatsiooni väärtust ettevõtjale, ettevõtja tehtud kulutusi informatsiooni saamiseks, meetmeid ja nende ulatust, mida ettevõtja on rakendatud informatsiooni saladuses hoidmiseks, kuivõrd lihtsalt konkurendid saaksid samasuguse informatsiooni omandada jms asjaolusid. Kuidas ärisaladust kaitsta? · Määratle täpselt ärisaladus. · Piira ja määratle isikute ring, kellel on ärisaladusele juurdepääs, sõlmi nendega ranged konfidentsiaalsuskohustust ning konkurentsikeeldu sätestavad kokkulepped. · Konfidentsiaalsuskohustust sätestavad kokkulepped peaks ettevõtja sõlmima ka oma äripartneritega. · Konfidentsiaalsuskohustus peab olema võimalikult selge ja sisaldama ka teavitust sellest, et ärisaladuse avaldamine on karistatav vastavalt karistusseadustikule.
on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. 14. Milles seisneb juhtorgani liikme konkurentsikeeld? Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu ning nende liikmed ei või olla samal alal FIE, täisosanik ega konkurendi juhtorgani liige. Ise oleks mõistlik lepingusse juurde lisada, et ei tohiks olla ka osanikuks ega aktsionäriks sarnases valdkonnas. Tegelikult ei osanik ega aktsionäride üldkoosolek pole juhtorgan ning neil ka konkurentsikeeldu pole. Kuid kui on nt 3-liikmeline osaühing, siis oleks mõistlik selles omavahel ette kokku leppida. 15. Kuidas määratakse juhatuse liikme tasu? Nõukogu või osanike otsusega. Igatahes peab seda kindlasti tegema juhatusest kõrgem organ. Iseendale ei saa ükski organ tasu määrata. Juhatuse liige saab ennast ka kaitsta kuna tegemist pole töölepinguga, siis on võimalik luua leping juhatuse ning äriühingu vahel, et teised organid ei saaks omavoliliselt muuta tasu suurust.
186. 2.10 Juhatuse liige kohustub Lepingu kehtivuse ajal ning [kuude arv] jooksul Lepingu lõppemisest mitte osutama Ühingule konkurentsi, sealhulgas ilma Ühingu kirjaliku loata: (a) mitte töötama Ühingu konkurendi juures; (b) mitte osutama Ühingu konkurendile teenust muul viisil; (c) mitte omandama osalust Ühingu konkurendis; (d) mitte rikkuma äriseadustiku §s 185 sätestatud konkurentsikeeldu. 2.11 Juhatuse liikme poolt punktides 2.9 ja 2.10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise korral on Ühingul õigus nõuda Juhatuse liikmelt leppetrahvi kuni Juhatuse liikme [kuude arv] kuu Tasu suuruses summas ning nõuda kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis ületab leppetrahvi suurust. 3. Juhatuse liikme esindusõigus 3
mõistes ning ei saa ka ühineda teise äriühinguga. FIE vara üleandmiseks OÜ-le tuleks kaaluda mittevaralist sissemaksu (ÄS § 142), kinget, müüki vms. 8. Olen osaühingus lihtsalt osanik, ei tööta. Soovin teha oma firma samal tegevusalal. Kas see on seadusega lubatud või on siin tegemist ebaausa konkurentsiga? Kas osaühing saab mulle mingeid ettekirjutusi, takistusi teha? Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Osaühingu osanikule ei ole kehtestatud konkurentsikeeldu ega ärisaladuse hoidmise kohustust. Konkurentsikeelus ja ärisaladuse hoidmise kohustuses on soovi korral võimalik osanike vahel osanike lepinguga, põhikirjaga või muu dokumendiga kokku leppida. Kui selliseid kokkuleppeid ei esine ning kui osaühingu osanik on passiivne osanik ega ole kursis ettevõtte strateegiliste küsimustega ja võimalike ärisaladustega, siis osaühing osaniku konkureerivat tegevust takistada ei saa. Juhul, kui osanik siiski osaleb osaühingu juhtimises
sellega tekitatud kahju. 2.14.Juhatuse liige raamatupidaja kohustub Lepingu kehtivuse ajal ning 12 kuu jooksul Lepingu lõppemisest mitte osutama Ühingule konkurentsi, sealhulgas ilma Äriühingu kirjaliku loata: mitte töötama Äriühingu konkurendi juures; mitte osutama Äriühingu konkurendile teenust muul viisil; mitte omandama osalust Äriühingu konkurendis; mitte rikkuma äriseadustiku §-s 185 sätestatud konkurentsikeeldu. 2.15.Juhatuse liikmel raamatupidajal lasub ärisaladuse hoidmise kohustus vastavalt äriseadustiku §-le 186. 2.15.Juhatuse liikme raamatupidaja poolt punktides 2.14. ja 2.15. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja konkurentsikeelu rikkumise korral on Äriühingul õigus nõuda Juhatuse liikmelt raamatupidajalt leppetrahvi kuni Juhatuse liikme raamatupidaja kuue kuu tasu suuruses summas ning nõuda kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist osas, mis ületab
Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Vastus: Vastavalt printsiibile „Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud“ osaühingu osanik võib asutada samal tegevusalal teist äriühingut. Konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-ga 185. See paragrahv kehtestab piiranguid samal tegevusalal töötada või osutada teenuseid vaid juhatuse liikme suhtes, kusjuures ka juhatuse liige võib töötada samal tegevusalal osanike või nõukogu loal. Osaniku suhtes seadus ei kehtesta konkurentsikeeldu. Seoses samal tegevusalal tegutsemise kohta ei saa teha ettekirjutusi osanikule. Vastavalt ÄS § 188 lg-le 1 osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Vastavalt § 167’1 lg-le 1 oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Sellest
tagatud põhiõigust töökoha vaba valikut. Põhjendamatu ja ebaselge piirangu seadmine võib kaasa tuua piirangu kehtetuse ja soovitud eesmärk ei täitu. Kokkuleppe rikkumisel saab tööandja nõuda töötajale makstud eritasu tagasi vaid siis, kui see tuleneb poolte kokkuleppest või seadusest. Seadus selles küsimuses aga vaikib, jättes kõik poolte kokkuleppe lahendada. Probleem tekib juhul, kui töötaja rikub konkurentsikeeldu ja keelu klausel on puudulikult sõnastatud. Riigikohus on hiljutises lahendis rõhutanud: kui töölepingus või eraldi kokkuleppes pole piirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest. Tsiviilõiguse üldpõhimõtte kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist, v
korra, kus igal osanikul on üks hääl, sõltumata tema sissemakse suurusest, kuid mõnel osanikul, kes on ühingu jaoks eriti tähtis, on ebaproportsionaalselt suur hääleõigus. Osaniku hääleõigusele saab seadus teatud küsimuste otsustamisel piirangud. Osanikul ei ole õigust hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist mõnest kohustusest või vastutusest või kui otsustamisel on nõude esitamine tema vastu.Osanik jäetakse hääleõigusest ilma juhul, kui ta on rikkunud konkurentsikeeldu ja osanikud otsustavad nõude esitamist tema vastu. Seega jätab seadus osaniku hääleõiguseta nn huvide kollisiooni korral ehk juhul, kui osanik võib hääletamisel taotleda ühingu huvidest erinevat erahuvi. Kui osanike otsus on vastuolus seaduse või ühinglepinguga, tunnistab kohus selle kehtetuks osaniku nõude alusel, mis on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates (ÄS § 93 lg 4).. Osanike otsus on kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud. Õigus
Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks. (2) Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. (3) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks. Konkurentsikeeld Äriseadustiku kohaselt on juhatuse liikmel keelatud ametiajal olla äriühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtja, samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ning ka äriühingu juhtorgani liige (va juhul, kui ühing kuulub samasse kontserni).
Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks. (2) Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. (3) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks. 4. Täisühing, milles on kolm osanikku, võttis aktsiaseltsilt laenu. Laenu ta tähtajaks tasuda ei suutnud. Aktsiaselts esitas kohtuse hagi vastava summa väljanõudmiseks täisühingult. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et täisühingul ei ole võla tasumiseks piisavalt vara. Aktsiaselts esitas
osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib täisühinguga samal tegevusalal. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks. Antud seaduse punkt viitab asjaolule, et kõik osanikud peaksid olema asjaolust teadlikud, st osanik oleks pidanud täisühingu loomisel andma asjaoludest teada kõigile täisühingu liikmetele. Konkurentsikeeldu on rikutud. ÄS § 108 kui ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 105 sätestatud alused täisühingu lõpetamiseks, võib kohus teiste osanike nõudel otsustada neid asjaolusid põhjustanud osaniku ühingust väljaarvamise. Ehk § 105 lg 1 Osaniku nõudel võib kohus otsustada täisühingu lõpetamise, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige olulise kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või selle täitmise võimatus.
Samuti on mõeldav variant, kus hääleõigus sõltub küll sissemakse suurusest, kuid mõnel osanikul, kes on ühingu jaoks eriti tähtis, on ebaproportsionaalselt suur hääleõigus. Samas ÄS välistab osaniku hääleõiguse teatud küsimuste otsustamisel - osanikul ei ole näiteks õigust hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist mõnest kohustusest või vastutusest või kui otsustamisel on nõude esitamine tema vastu. Osanik jäetakse hääleõigusest ilma juhul, kui ta on rikkunud konkurentsikeeldu ja osanikud otsustavad nõude esitamist tema vastu. Seega jätab seadus osaniku hääleõiguseta nn. huvide kollisiooni korral ehk juhul, kui osanik võib hääletamisel taotleda ühingu huvidest erinevat erahuvi. Kui osanike otsus on vastuolus seaduse või ühingulepinguga, tunnistab kohus selle kehtetuks osaniku nõude alusel, mis on esitatud ühe kuu jooksul otsusest teadasaamisest arvates Antud sätte kohaselt on osanike otsus kehtiv, kuni seda pole kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud
27. Kas konkurentsipiirangu kokkulepe on tööõiguslik või eraldi võlaõiguslik kokkulepe ning milline on konkurentsipiirangu rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg? Palun vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas 3-2-1-6-13 ning kujundage oma motiveeritud sisukoht: millised argumendid räägivad tööõigusliku, millised võlaõiguslikku kokkuleppe poolt? - 3-2-1-6-13: Isik rikkus konkurentsikeeldu. RK: Konkurentsipiirangu rikkumise tõttu tekkinud kahju pole tööülesannete täitmisel tekkinud kahju, mille hüvitamist saaks tööandja TLS § 74 lg 4 alusel töötajalt nõuda. Konkurentsipiirangu kokkulepe on kolleegiumi arvates töötaja ja tööandja vahel sõlmitav eraldi võlaõiguslik kokkulepe, millele viitab ka asjaolu, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimist, selle kehtivust, ülesütlemist ja võimalikku
lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-141-14 p 44 (lepingu tühisuse mõju konkurentsikeelu ja leppetrahvi kehtivusele) TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, millest nähtuks, et konkurentsipiirangul ja selle rikkumisega seotud leppetrahvikohustusel oleks iseseisev, osa müügiga mitteseotud tähendus. Seega on leping eeldatavasti tühine ka osas, milles see nägi kostjatele ette konkurentsikeelu ja selle rikkumise
seaduses sätestatud juhtudel ja korras. 3. Juhataja ülesanded 3.1. Juhatajale annab vahetult ülesandeid ja kontrollib nende täitmist nõukogu. 3.2. Juhataja juhindub oma ülesannete täitmisel õigusaktidest, põhikirjast, nõukogu otsustest. 3.3. Juhatajal on õigus taotleda aktsiaseltsi nõukogult ja üldkoosolekult aktsiaseltsi majandustegevusega seotud küsimuste päevakorda võtmist. 3.4. Juhataja on kohustatud järgima Äriseadustikus sätestatud piiranguid ja konkurentsikeeldu. 4. Tööaeg 4.1. Juhataja täidab oma ülesandeid üldjuhul 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas vastavalt töösisekorraeeskirjadele. 5. Juhatajale makstav tasu 5.1. Juhatajale makstava tasu suuruseks on ________________________ krooni kuus aktsiaseltsi palgapäevadel; tasust peetakse kinni seaduses sätestatud maksud. 5.2. Juhatajale võidakse makstakse lisatasu Nõukogu otsuse alusel.
annaabi.ee 
