pealikud, siis lihtrahvas, eelviimasel kohal alistatud rahvad ja viimasel orjad. Peeti tähtsaks riiki ja alles seejärel inimest. Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus. Konkistadooride tulek Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes, Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527. kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule. Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi. Kõrgkultuuride loomulik areng peatati, suurepärased arhitektuurimälestused putustati, põletati raamatukogud, kirjasüsteemid vajusid unustusse, palju rahvast hukkus. Humanism ja renessanss
inimese. (EE, 1990) Linnade paiknemine Kuubal: Kuuba on suhteliselt kitsas saar ja linnu on palju. Kõige tähtsam linn Havana asub Põhja- Kuubal ranniku ääres. Loodi Havana 1515 Hispaania kolonistide poolt. Arvatavasti sobis rannikuala kõige paremini kaubavahetuseks emamaaga. Ülejäänud suuremad linnad asuvad enamuselt rannikualadelt natuke kaugemal, vähemalt nii palju kui see Kuuba puhul võimalik on. Enamus linnu Kuubal on rajatud Hispaania konkistadooride poolt. Kuna linnu oli kergem rajada rohkem sisemaale, siis Kuuba rannikualadel väga palju linnu pole. Nii oli kergem linnu röövlite eest kaitsta. Meri on iseenesest üsna lähedal, kaubavahetust linna aukoht ei seganud. (Wikipedia, 2006) Kuuba töötlev tööstus Tööstuslikud toorained Metallimaakidest on Kuubal mangaani, mida eksporditakse USA'sse. Samuti kaevandatakse Kuubal nikli-koobalti maaki, mida kunagi töödeldi edasi New Orleansis. Kuubal on
jooksul jõudsasti kasvanud, muutes Tsiili üheks juhtivamaks kala eksportijaks maailmas. 2003. aastal eksporditi 2,2 miljonit tonni kalatooteid 2,217 miljardi USA dollari eest, millest osa ka eestlaste toidulauale jõudis. Kolmandaks suureks ekspordihoovaks ekspordihoovaks on vein ja viinamarjad. Tsiili on üle maailma tuntud veinimaa. Veinitoot Veinitootmine mine sai Tsiilis alguse juba Hispaania konkistadooride ajal 1551. aastal. Geograafiline Geograafiline asukoht, vahemereline kliima, soodne pinnas on heaks eelduseks kvali kvali-- teetveinide tootmisel. 2003. aastal eks eksporditi veini 681,5 miljoni USA dollari eest. Lõuna-Ameerika pikim (4329 km) ja kitsaim riik on väga vahelduvate geograafiliste geograafiliste ja
kus see õllestki odavam märjuke kiiresti ülipopulaarseks sai. Kahtlasest piiritusest valmistatud odav kadakamarjanaps, mille puudujääke püüti varjata suhkru lisamisega, nakatas britid niivõrd massilisse joomatõppe, et seda tuli ohjeldada kuninglike käskudega. 1736.1742. a kehtinud Gin Act, mis lisaks karmile hinnatõusule sätestas ka minimaalse 9-liitrise ostu-/müügikoguse, jättis vaesema rahva kuivale. Tekiila ajalugu Juba ammu enne Hispaania konkistadooride randumist Mehhikos oskasid sealsed põlisasukad agaavist süüa-juua ning mitmesuguseid tarbeesemeid paberit, köit ja kehakatteid teha. Just sealt, hispaanlaste poolt Uus-Galiitsiaks ristitud piirkonnast on pärit iidsete maiade pulque, hilisem agaavivein, mezcal ja lõpuks ka tekiila ise. Levinuima käsitluse kohaselt sai jook oma nime Jalisco orus paiknevalt Tequila asulalt, millele anti ametlikud linnaõigused alles 1656. a. Sõltuvalt sellest, milline legend aluseks
Kokkuvõte Meie planeedil on mitmeid kadunud tsivilisatsioone, kuid ma valisin neist neli: Asteegid, Inkad, Maajad ja müstiline Atlantise tsivilisatsioon. Maajad elasid Yucatani poolsaarel, mis asub praeguse Mehhiko aladel. Nende hiilgeaeg oli 300.-900. aastal eKr. Asteegid olid algselt sõjakad hõimud, kes tungisid Mehhiko kiltmaale ja rajasid sinna oma pealinna Tenochitlani. Nende hiilgeaeg oli XVI sajandil ja sel sajandil nad ka vallutati Hispaaniast tulnud Konkistadooride poolt. Nad vallutasid ka Inkad, kes elasid Lõuna Ameerika lääneosas praeguste Tsiili ja Ecuadori aladel. Nad kõik olid kõrgkultuurid. Kõigil kolmel tsivilisatsioonil oli ühine omadus. Nad ohverdasid loomi ja inimesi jumulatale, kuna nad arvasid, et sellega nad säästavad maad täielikust kaosest. Atlantis oli väidetavalt suur linn. Seda kirjeldab Vana Kreeka filosoof Platon. Tema sõnul oli Atlantis utoopiline linn, mis oli rikas materiaalse vara ja tarkuse poolest
Sevilla (Hispaania), Lissabon (Portugal), Amsterdam ja Antverpen (Holland). Hispaania ja Portugali kõrval tõusid 17.saj uuteks koloniaalriikideks Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Põhja-Itaalia kaubalinnad, mis olid olnud kuni 15.saj lõpuni peamised idamaiste kaupade vahendajad mujale Euroopasse, käisid alla. Itaalia allakäiku süvendasid Prantsusmaa ja Habsburgide vahelised sõjad 1494 - 1559, mille peamiseks sõjatandriks sai Põhja-Itaalia. Konkistadooride poolt Ameerikast leitud kulla ja hõbeda sissevedu Euroopasse kiirendas ettevõtlust. Samas tekitas see ka hindade revolutsiooni – raha väärtus vähenes ja toimus hindade hüppeline tõus. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 7 16.saj kallinesid hinnad keskmiselt 5 – 6 korda. Ameerikast levisid Euroopasse kartul ja tubakas (Eestis algas laiem levik 18.saj), mais, kakao, tomat ja
pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva. Päikesekultus oli riigiusund. · HARIDUS ja KULTUUR: Arvestas riigi vajadusi (kutseõppeasutused). Inkadel puudus kiri. Arhitektid suutsid ehitada kivimist ilma sideaineta templeid ja kindlusi. KONKISTADOORIDE TULEK · Hernan Cortes Hispaania väikeaadlik, kes juhtis Mehhiko vallutamist. 1521.a vallutasid nad Tenochtitlani. Vangistati ka keiser. · Yucantani poolsaarele sattusid esimesed hispaanlased merehädalistena, vallutusretk algas 1526. aastal. · 1527. Fransisco Pizarro jõudis oma laevaga Ecuadori rannikule. Tsentraliseeritud võim hävitati ja ketsuad alistati hõlpsasti. Maa rööviti paljaks. EUROOPLASTE TULEKU HUKUTAV MÕJU · Indiaani kõrgkultuuride loomulik areng peatati
· Terra Australis · Avastati 1606 · James Cook reisid 1768-79 · Tegi 3 ümbermaailmareisi · Lahendas skorbuudi mõistatuse · Kasutati algselt vanglana · Teiste riikide sekkumine · Eriti järjekindel oli inglismaa · Teerajaja oli Elizabeth I (1558-1603) · Kuulsad piraadid admiral Sir Francis Drake, Sir Walter Raleigh. · Sir francis Drake teine mees kes tegi maailmale ringi peale. Ameerika koloniseerimine · Põhjuseks kullajanu ja legendid · Konkistadooride julma tegevuse tulemus. · Hernan Cortes-kuulsaim konkistadoor. · Vallutas 1519 Asteekide riigi · Asteekide vallutamine võttis aega 20 aastat · Sureb hispaanias pankrotis olles. · Francisco Pizarro-teine kuulus konkistadoor. · Ameerika vallutamises kuulsam. · Vallutas 1532 Inkade riigi Peruus. · Inkadega pusib ta 40 aastat. · Francisco Coronado · Otsis 1540-42 seitset müütilist Kullast linna Cibola. Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal
muutumisse, milleniarism. Sellega seoses oli Kolumbuse reis globaalne messianistlik missioon, 1493 aastal olid reisil kaasas mungad. Konkistadoor Cortési missioon pidi olema äsjaavastatud rahvaste kirikule võitmine. Tsivilisatsiooni argument Eesmärk oli euroopalikult tsiviliseerida barbarid. Mehhiko rahvaste päästmine barbaarse türannia käest (mis väljendusid näiteks asteekide inimohverdustes). See pidi olema konkistadooride religioosne kohustus. Põlisrahvastele hakati tutvustama ja peale suruma euroopalikku moaali, kombeid ja riietust. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti)
Seda kutsutakse Machu Picchuks Vanaks Mäetipuks. Nimi on ilmselt laenatud kõrval asuvalt mäetipult ja võetud lasutusele selle asula jaoks ainult sellepärast, et esialgne nimi on teadmata. Kui 1911. aastal Yale´i Ülikooli arheoloog Hiram Bingham avastas selle 2 hektari suuruse üksildase paiga, arvas ta, et on viimaks leidnud kauaotsitud Vilcabamba kuulsa inkade viimse varjupaiga, kus nad elasid veel 36 aastat pärast inkade valitseja troonilt tõukamist hispaania konkistadooride poolt pealinnas Cuzcos. Bingham oli väga üllatunud sellist linna nähes ja on oma esimesed muljed üles tähendanud alljärgnevalt: ,,Ma hakkasin aru saama, et see müür, mis läks üle poolringikujuliseks templiks, oli niisama ilus kui ükskõik mis tahes peen kiviraidurite töö mujal maailmas. See ilu oli peaaegu hingemattev." Linna toreduses ja suurejoonelisuses ei ole kahttlust ka tänapäeval, kuid arvaamus, et tegemist on Vilcabambaga, oli ekslik
koju tagasi. Seeeest oli neil rikkalik vürtsilaadung. 36) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed Uute piirkondade avastamisega sai alguse Eurooplaste kolonisatsioon Aasias, Ameerikas ja Aafrikas. Tordesillase leping sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel paavsti vahendusel. Idapoolsed alad kuulusid Portugalile ja Hispaaniale kuulusid läänepoolsed alad. Inkadele ja asteekidele mõjus see kõige rängemalt. Nende kõrgkultuur hävitati konkistadooride poolt. Hispaania aadlik Hernan Cortes hävitas asteekide riigi ning Franciso Pizarro hävitas inkade riigi. Koloonia võõral maal asuv piirkond. 18. sajandil hakkasid eurooplased massiliselt välja rändama. Alus pandi maailmakaubandusele. See toimus tänu eurooplastele, kes vedasid kaupa kodumaa ja koloonia vahel. Kulla ja hõbeda sissetoomine Euroopasse tõi kaasa inflatsiooni(raha väärtus kahaneb). 37) Reformatsioon Reformatsioon ehk usupuhastus. 16
moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi 17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus. Mütoloogia, luule ja keele sünteesi abil pürgis Herder mõista inimsoo vaimset arengut, kinnitades seega müüdi usulist tähendust ja eelkõige eneseväärtus. Luules kerkis kreeka müüdi-ideaal Fredrich Schelling omistas müüdile märksõna „tautegooriline“. Schellingi mütoloogia manifestis oli peatähtis autonoomiakuulutus. Müüt on mõistetav kui
ehk sedööver, mida hinnati väga rangelt. Kui töö oli vatsu võetud, peeti värske meistri kulul korralik pidu. 2) Koloniaalvallutused, maadeavastuste tagajärjed ( 38 ) Alates uute piirkondade avastamisega sai alguse kolonisatsioon Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. 1494. aastal sõlmiti Portugali ja Hispaania vahel Tordesillase leping millega jagati maa ära. Portugal pidi saama idapoolsed maad, Hispaania sai endale läänepoolsed maad. Inkade ja asteekide kõrgkultuurid hävitati konkistadooride poolt. 1519. aastal Hernan Cortes hävitas asteekide riigi. 1531-1533. Fransisco Pizarro juhtimisel hävitati ( umbes 200 mehega ) inkade riik. ( paljud rahvad pidasid sellel ajal eurooplaseid jumalateks ). Sajandiga jäi Mehhikos 25 miljonist inimesest järele 1,5 miljonit, kuna eurooplased tõid haigusi sisse. Alus pandi maailmakaubandusele. Eurooplased hakkasid kaupa vedama kolooniate ja emamaa vahel. Ligi 5 sajandit kesti Euroopas sõda kolooniate pärast.
Sellele viitavad ehitistel olevad ornamendid, sellestruktuur ja ehitusmaterjalid. Chachapoya tsivilisatsioon eksisteeris ajavahemikul 800 1475 p.kr. tänapäeva Peruu aladel ja seda tuntakse eelkõige mäkke ehitatud tsitadellide poolest, millest kuulsamad on Kuelpa ja Vira Vira. See hõim mumifitseeris oma surnuid, kelle jäänuseid on arheoloogid leidnud Kondorite järvest. Inkad allutasid pilvesõdalaste hõimu enne Hispaania konkistadooride saabumist. See hõim sõlmis liidu eurooplastest vallutajatega 1532. aastal, kuid suurem osa Chachapoya hõimu liikmetest suri Euroopast toodud haiguste tagajärjel. Peruus võidutsevad piraatfilmid 05.01.2007 00:01 USA suurima filmilaenutusketi Blockbuster viimane harulaenutus Peruu pealinnas Limas sulges uksed. Sulgemise põhjuseks nimetavad erinevad allikad seda, et Peruus on piraat-DVDd tihti märkimisväärselt odavamad kui originaalide laenutamine. Blockbuster Inc
sigariga. TEKIILA Tekiila on fermenteeritud agaavimahlast destilleeritud kange alkohoolne jook, mida toodetakse ainult Mehhikos. Selle valmistamiseks sobib vaid üks agaav kõigist teadaolevaist liikidest ning alamliikidest sinine agaav Agave tequiliana Weber Azul (blue variety). Toorelt on taime viljaliha mürgine, ohutuks ning suhkrurikkaks muutub see alles küpsetamise või kuumutamise käigus. Juba ammu enne Hispaania konkistadooride randumist Mehhikos oskasid sealsed põlisasukad agaavist süüa-juua ning mitmesuguseid tarbeesemeid paberit, köit ja kehakatteid teha. Just sealt, hispaanlaste poolt Uus-Galiitsiaks ristitud piirkonnast on pärit iidsete maiade pulque, hilisem agaavivein, mezcal ja lõpuks ka tekiila ise. Levinuima käsitluse kohaselt sai jook oma nime Jalisco orus paiknevalt Tequila asulalt, millele anti ametlikud linnaõigused alles 1656. a. Sõltuvalt sellest, milline legend aluseks
· Keskaja esindusnõukogude hääbumine. - 16.saj. Hispaania mood (riietuses) ja etikett valitseb Euroopa õukondades (eeskuju burgundiast) - Kultuuri õitseng: kirjandus Cervantes (suri 1616), maalikunst Eö Greco ja Velasquez - Madeavastusperioodil. (A.1500 paiku) olid Hispaania ja Portugal Euroopa juhtivad suurriigid,kes rajasid võimsad koloniaalimpeeriumid. - Hispaania valdused: I Lõuna- ja Kesk-Ameerika (Mehhiko 1519-21, Peruu 1530.tel), Lääne- India saared. - Konkistadooride kullahimu (Cortes,Pizarro) II Filipiinid (1565) III Itaalias Sitsiilia, Napoli (1504), Milano (1535), (Sardiinia) IV Portugal (Personaalunioon 1580-1640) V Hispaania madalmaad (habsburgidele 1477, Hispaania Habsburgide harule 1556) Fernando ja Isabeli tütrepoeg - Habsburg-monarh Karl V (1500-58): 1. Madalmaade Hertsog (1506-56) 2. Hispaania kuningas (1516-56) Carlos I 3. Austria valitseja (1519-21,loobus oma venna kasuks) ertshertsog 4. Saksa Keisririigi (valitud) keiser (1519-56)
annaabi.ee 
