Ülenurme vald 47 LP sl 51,12174 Meeksi vald 38 LPg- tsl 50,97038 Kambja vald 47 LP sl 50,9284 Tartu vald 48 LP sl 50,73949 Tähtvere vald 42 KIg sl 50,19122 Nõo vald 47 LP sl 48,89049 Mäksa vald 35 LPg- sl 48,87327 Võnnu vald 38 LPg- sl 48,67577 Konguta vald 58 LP sl 48,29132 Võnnu vald 38 LPg- sl 48,16947 Meeksi vald 38 LPg- tsl 48,07974 Ülenurme vald 44 LP sl 47,46073 Mäksa vald 38 LPg- sl 46,4427 Alatskivi vald 47 LPg- ls1 45,73664 Alatskivi vald 38 LPg- sl 45,46069 Rannu vald 53 KIg sl 44,9662 Ülenurme vald 44 LP sl 43,90287 Rannu vald 45 Go ls3 43,79094 Võnnu vald 36 LPg- sl 42,5101
Kambja vald 47 LP sl 50.9284 48 Tartu vald 48 LP sl 50.73949 49 Tähtvere vald 42 KIg sl 50.19122 43 Nõo vald 47 LP sl 48.89049 48 Mäksa vald 35 LPg- sl 48.87327 36 Võnnu vald 38 LPg- sl 48.67577 39 Konguta vald 58 LP sl 48.29132 59 Võnnu vald 38 LPg- sl 48.16947 39 Meeksi vald 38 LPg- tsl 48.07974 39 Ülenurme vald 44 LP sl 47.46073 45 Mäksa vald 38 LPg- sl 46.4427 39 Alatskivi vald 47 LPg- ls1 45.73664 48 Alatskivi vald 38 LPg- sl 45.46069 39 Rannu vald 53 KIg sl 44.9662 54 Ülenurme vald 44 LP sl 43.90287 45 Rannu vald 45 Go ls3 43.79094 46
2 Sissejuhatus Algallikana on kasutatud Tartu postimehes 24.09. 2013.a. ilmunud artiklit ,,Krossiraja seadustamist saadab tüli". Probleem seisneb selles, et keset Vellaveret ebaseaduslikult rajatud Kulbilohu krossiraja seadustamiseks algatatud detailplaneering tekitab kohalikes inimestes vastuväiteid ja Tartu maavanem jättis planeeringu heaks kiitmata, st. detailplaneering on kehtetu. Krossiraja stardimaja, on ehitatud ehitusloata, Konguta vallavalitsusele on esitatud vaid hoone eskiisprojekt. Ehitusloata käis ka raja asfaltimine, piirdeaia ja muldvallide rajamine. Seega on Kulbilohu krossirajal tegemist ebaseaduslike ehitiste-rajatistega ja Konguta vallas on krossirajaga loodud mudel, mille järgi võib ebaseaduslikult ehitada. Siit koorub esimene tõsine juhtimisalane viga, asjaajamist oleks pidanud alustama kohalikest inimestest, tegevused oleks tulnud kohalikega läbi rääkida.
Margit Ott Konguta Kool Aine: vene keel 6.kl Teema: ametid Individuaalne mäng. Juhend: Lõika nimetused välja ja pane komplekt ümbrikusse. Valmista vajalik arv komplekte. Õpilane leiab õiged paarid ja kolmikud. Mängu võib kasutada sõnavara harjutamisel ning hindamisel. Margit Ott Konguta Kool ärimees ärinaine arst jurist ajakirjanik müüjanna müüja kalur ettekandj kelner a teadlane meremee s näitlejann näitleja a tööline õpetaja õpetajann a juuksur
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib kolme erineva organisatsiooni asjaajamiskorda ning kolme organisatsiooni dokumentide loetelu. Asjaajamiskorda uuriti Konguta Koolis, Pärnu Linnavalitsus ning Veterinaar- ja Toiduametis. Dokumentide loeteludest käsitleti Eesti Maaülikooli, Viru Maakohtu ning Tartu Observatooriumi omi. Asjaajamiskordade uurimise eesmärgiks on analüüsida nende sisu, ülesehitust, vastavust õigusaktidele ning teha neist lähtudes oma järeldused. Samuti analüüsida neid ning pakkuda lahendusi, kui midagi on valesti tehtud. Dokumentide loetelu uuritakse selleks, et
Edgar Valter Autor: Taniel Lukomets Konguta kool 6 klass sissejuhatus ● Info Edgar Valteri kohta. ● Kokkuvõte. Info Edgar Valteri kohta. ● Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. ● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik.
Viimaks selgitati välja, milline on parim viis muldade edaspidiseks kasutamiseks. . 3 1. Töö metoodika Enne välipraktikat koguti eelmise õppeaasta jooksul valmistati ette uurimisala taustinfo, milleks olid mullatekketingimused, aluspõhi, pinnakate jms. Arvestustöö raames oli vaja sooritada iseseisvalt kolm mullakaevet (sügavusega 1 m) autori kodukohas, mis asub Tartumaal, Konguta vallas, Karijärvel. Labidaga kaevati auk, mille üks sein oli vertikaalne ning millele langes päikesevalgus, teine sein jäeti trepikujuliseks. Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika käigus tehtud sügavkaeved olid üksteisest võimalikult erinevad - üks põllul, üks rohumaal ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi
95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste 164.Karksi 165.Kolga-Jaani 166.Paistu 167.Pärsti 168.Suure-Jaani 169.Tarvastu 170.Viiratsi 171.Antsla 172.Haanja 173.Lasva 174.Meremäe
Miina-Eliise Udeküll 10C Kunstiretsensioon Ernst Jõesaare loomingu näitus Külastasin laupäeval, 19.veebruaril Adamson-Ericu muuseumis Ernst Jõesaare loomingu näitust. Tegemist on mehega, kes on sündinud Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast
Konguta Kool Märt Mäemees LÕBUSAD SÕDURILOOD 5.klass Eesti Keel Margit Ott 2010 Sisukord Autorist.........................................................................................................lk 3 Raamatust.......................................................................................................lk 4 Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 6 2 Boriss Nikolski (1931) Boriss Nikolski sündis 9. oktoobril 1931 Leningradis. Ta on lõpetanud Moskva Gorki nimelise Kirjanduse Instituudi. Peale sõjaväeteenist...
pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. Aakre Kivivare (linnus) – Valga maakond Puka vald Palamuste küla Agemäe linnus – Tartu maakond Roiu lähistel[1] Ahisilla linnusekoht – Harju maakond Kose kihelkond Ahisilla küla Akupere linnus – Pärnu maakondl Are vald Niidu küla Alatskivi Kalevipoja säng Alatskivi linnamägi Alt-Laari linnamägi – Tartu maakond Konguta vald Maiorg. Alulinn (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Asva linnusasula – Saare maakond Laimjala vald Avispea linnus Lääne - Virumaa Väike - Maarja vald Erumäe linnamägi – Tartu maakondl Konguta vald Maiorg. Ehavere linnamägi – Jõgeva maakond Palamuse vald Ehmja Kuradimägi – Lääne maakond – Martna vald – Ehmja küla Hallimägi – Lääne-Nigula kihelkond[viide?][viide?] Helme linnus
[3] ja Joonisel 2. [4]. Joonis 1. Tartu-Jõgeva puhkeala kaart 3 Joonis 2. Keskkonnaameti regioonid 4 Tartumaa metskond Üldinfo Tartumaa metskonna üldpindala on 76 938 ha ja metsamaa moodustab sellest 75%. Tartumaa metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 2.1 [7] ja Tabel 2.2 [8]. Tartumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas ning Elva linnas. Tartumaal elab 2007. aasta andmetel 147 800 inimest. [5] Looduslikud tingimused Maakonna suurim ulatus põhjast lõunasse on 51 km, idast läände 81 km ning kõige kaugemate punktide vahe kirdest edelasse ligikaudu 90 km ja loodest kagusse ligikaudu 85 km
[7] Elva on pisut vanem kui saja-aastane. Asula teke on vahetult seotud Tartu-Valga raudtee ehitamisega (1886-1889). Elva raudteejaama mainib esmakordselt eesti keeles ajaleht "Olevik" 1886. aasta detsembris. 1889. a ehitatud raudteejaam sai oma nime Elva jõelt, mis esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Enne raudtee ehitamist paiknes siin lähedal Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud. Maad kuulusid Uderna, Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada XIX sajandi lõpus üksteist suvilat. 1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927. a alustas sõite Tartu-Elva vahel mootorvagun. Kaks aastat hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati
[11] Levila Eestis Nastiku esinemist Eestis on kirjandusandmeid juba ammusest ajast. 1894. aastal esines nastik: Saaremaal, Tartumaal Hellenurmes ning Harjumaal Kose ümbruses Tallinna lähedal. 1946 aastal kohati nastikut: Saaremaal-Kruusnõmme, Vesikol, Tõrisel, Sõrve poolsaarel; Hiiumaal- Purassi. 1930. aastail oli Mandri-Eestis kohti, kus nastik oli kas väga haruldane või puudus hoopis- nendeks olid tiheda inimasutuse ja intensiivse põllumajandusega alad (näit. Konguta ümbrus Elva lähedal Tartumaal) või Virumaa metsade ala. 1980.a. on nastik levinud maa läänepiirkondades, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Ta esineb ka Lõuna-Eestis Koiva jõe piirkonnas. Pidades silmas areaalipiiri nihkumislõunasse võib arvata, et sellise tendentsi jätkudes peaks see roomaja Kirde- ja Põhja-Eestis muutuma haruldasemaks kui seni. [7] Levila Soomes Nastiku levikupilt Soomes, eriti maa põhjaosas, pole sellel sajandil olnud stabiilne. 10
säästa- istutatakse puid, kontrollitakse prügilaid, säästetakse energiat jpm. 10 17. Kaitsealad Tartumaal on väga palju kaitsealasid, need hõlmavad ühe kümnendiku kogu maakonna pindalast, aga rahvusparke seal ei leidu. Kaitsealasid on kokku 14, siia toon vaid mõned: Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Vooremaa maastikukaitseala, Anne looduskaitseala, Konguta looduskaitseala, Pangodi maastikukaitseala ja Pähklisaare maastikukaitseala. (viide 3) 18. Vaatamisväärsused Tartumaal asuvad mitmed erinevad muuseumid, mis on turistide meelaspaiku. Näiteks põllumajandusmuuseum, rahva muuseum, spordimuuseum, linnamuuseum, mitmed koduloomuuseumid jpm. Huvitavat leidub veel Peipsi ääres vanausuliste külas, mis meenutavad väga Venemaa ridakülasid. Ühel tänaval on mitmed kirikuid, palvekojad, kalmistud jms. Mis on
21995 8400044-1Anni 58.33719425.268220 21995 Kõpu vald 21996 8400045-1Anni 58.33702925.268692 21996 Kõpu vald 24600 8400043-1Anni 58.17186525.963050 24600 Tarvastu vald 24601 8400046-1Anni 58.17172325.963450 24601 Tarvastu vald 26804 6700043-1Anni 58.60848125.079147 26804 Vändra vald 30012 6700044-1Anni 58.60853325.079439 30012 Vändra vald 31400 7800036-1Annikoru 58.26813026.306459 31400 Konguta vald 26894 5900030-1Annikvere 59.48363826.182337 26894 Vihula vald 30467 5900031-1Annikvere 59.48396926.182150 30467 Vihula vald 30037 4900030-1Annikvere 58.64660426.028858 30037 Põltsamaa vald 30163 4900032-1Annikvere 58.64661826.029118 30163 Põltsamaa vald 30164 4900031-1Annikvere 58.64836426.035717 30164 Põltsamaa vald 30165 4900033-1Annikvere 58.64870426.035254 30165 Põltsamaa vald 25982 8200043-1Annimatsi 58.04141726
Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83.6 1273 Õhne jõgi 94.0 573 Tänassilma jõgi 34.0 454 Rngu jõgi 25.6 109 Tarvastu jõgi 22.0 108 Purtsi jõgi 30.6 107 Konguta pkr. 19.0 97 Leie pkr. 17.3 58 Meleski oja 11.0 41 Väluste oja 10.0 33 Oiu pkr. 9.3 22 Pühaste oja 8.4 21 5
1.TARTU ÜLEVAADE 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond Tartu on Eestis suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ning Tartu maakonna halduskeskus. Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. 2011 aasta jaanuari seisuga elab Tartus 150 535 inimest. Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust. Linnad: Elva, Kallaste, Tartu. Vallad: Alatskivi vald, Haaslava vald, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald , Mäksa vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Piirissaare vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald, Võnnu vald, Ülenurme vald. 1.2 Majandus Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti
Keskmiselt suvitas inimene Elvas 55 päeva. Tuba suveks maksis keskmiselt 40-100 krooni. Pilet Tartust Elvasse ja tagasi maksis 1 kroon. Korraldati ka suviseid huvironge, mis tekitasid kohalikes elanikes ja rahulikemas suvitajates pahameelt, kuna turistid olevat käratsenud ja prügi loopinud. Postkontor oli Elvas juba 1906. aastast saati. Aleviperioodi lõpus töötas postkontoris 9 inimest. Selle teeninduspiirkoda kuulusid Uderna, Pangodi, Kirepi, Hellenurme, Rannu, Konguta, Aru vallad. Keskmiselt oli vaja kohale toimetada suvel 450 saadetist päevas ja talvel 220 saadetist päevas. Aasta jooksul tehti keskmiselt 87000 telefoniühendust, toimetati kohale 290000 kirja ja 150000 ajalehte. Postiljonid käisid aasta jooksul maha keskmiselt 70000 kilomeetrit. Elvas oli ligi 200 telefoniomanikku. (Elva Elu 1936) Elval oli oma trükikoda, muusikaselts, ajalehed Elva Elu (1932-1937), Elva Tulevik
Tartu Alatskivi 85 9 70 274 704 3004 2448 Tartu Avangard 85 18 139 221 965 4129 1741 Tartu Elva 85 18 128 219 810 3760 2725 Tartu Emaje 85 16 78 256 581 4002 1971 Tartu Härma nim. 85 17 141 214 987 3947 1365 Tartu Kambja 85 11 61 155 1117 3326 4755 Tartu Kingissepa 85 20 157 285 836 4184 3805 Tartu Konguta 85 14 85 255 1326 3916 3888 Tartu Koosa 85 15 104 203 878 3730 2719 Tartu Kuuste 85 13 86 210 932 3505 4561 Tartu Laeva 85 21 145 254 552 4501 2551 Tartu Lenini nim. 85 26 192 278 1373 4372 6812 Tartu Luunja 85 21 101 307 949 4289 5134 Tartu No 85 16 119 241 1661 3628 5309 Tartu Puhja 85 17 57 329 862 3447 2969
kirjutada ei osanud. Lapsepõlves rääkisin ma palju ka soome keeles, sest sealkandis elas palju sinnaküüditatud ingerlasi. Tagasi tulime 1956.a. Me saime tagasi puhkuse loaga, pärast öeldi meie emale, et see oli eksitus. "Te olite süüta!" Emale saadeti dokumendid ja ta ei pidanud enam tagasi minema. Kuna meilt võeti ära talu, läksime elama Elvasse tädi juurde. Olen nüüd pensionär, elan Konguta vallas, olen abielus ja 57- aastane. Mul on kolm täiskavanud last ja neli lapselast. Olen kontaktis tänapäevalgi Siberi venelastega ja sakslastega, lapsepõlve ja koolikaaslastega. Paljud saklsased on sõitnud tagasi Saksamaale. Saatusekaaslastega kokkutulekuid on tehtud Tartus, Viljandis, Tõrvandis. Igal aastal Elvas saame kokku küüditatute mälestusmärgi juures märtsikuus. Siiamaani peetakse meie peres 25.märtsit meeles
26.07.1993 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Valga maakond, Karula vald kinnitatud 01.06.1993 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Pärnu maakond, Häädemeeste vald kinnitatud 01.01.1990 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Pärnu maakond, Häädemeeste vald kinnitatud 01.01.1990 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Tartu maakond, Konguta vald kinnitatud 01.01.1990 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Pärnu maakond, Häädemeeste vald kinnitatud 01.01.1990 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Tartu maakond, Tähtvere vald kinnitatud 01.01.1990 Erinaceus concolor concolor (kaelussiil (lõunasiil)) 1 Tartu maakond, Ülenurme vald kinnitatud 01.01
Tartu Alatskivi 85 9 70 274 704 3004 2448 Tartu Avangard 85 18 139 221 965 4129 1741 Tartu Elva 85 18 128 219 810 3760 2725 Tartu Emajōe 85 16 78 256 581 4002 1971 Tartu Härma nim. 85 17 141 214 987 3947 1365 Tartu Kambja 85 11 61 155 1117 3326 4755 Tartu Kingissepa 85 20 157 285 836 4184 3805 Tartu Konguta 85 14 85 255 1326 3916 3888 Tartu Koosa 85 15 104 203 878 3730 2719 Tartu Kuuste 85 13 86 210 932 3505 4561 Tartu Laeva 85 21 145 254 552 4501 2551 Tartu Lenini nim. 85 26 192 278 1373 4372 6812 Tartu Luunja 85 21 101 307 949 4289 5134 Tartu Nōo 85 16 119 241 1661 3628 5309 Tartu Puhja 85 17 57 329 862 3447 2969
A MAAKOND TARTU MAAKOND Elanike arv Omavalitsus Elanike arv 1101 ALATSKIVI VALD 1386 2606 ELVA LINN 6040 1005 HAASLAVA VALD 1883 1258 KALLASTE LINN 1015 1071 KAMBJA VALD 2540 1542 KONGUTA VALD 1408 813 LAEVA VALD 855 4079 LUUNJA VALD 3538 6241 MEEKSI VALD 658 5295 MÄKSA VALD 1687 1466 NÕO VALD 3919 1257 PEIPSIÄÄRE VALD 770 1479 PIIRISSAARE VALD 102
mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga enamiku Lõuna-Eestile iseloomulikest elupaikadest. esteetiline või ajaloolis-kultuuriline väärtus. Selliseid Raplamaal Kehtna vallas ning Jaani- ja Linajärv mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja Muuhulgas peidab Karula metsalaam põlismetsa, loodusobjekte kaitstakse looduse üksikobjektidena. Tartumaal Konguta vallas. soolapid nende vahel. mille vanus küünib 150 aastani. Üksikobjektide kaitsmisele pöörati rohkesti Kaitsealuste üksikobjektide hulgas on ka koopaid, Karula künkad, mis jäävad kõrguse poolest alla Karula on tänini üks neist vähestest paikadest tähelepanu klassikalise looduskaitse algaastatel
Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m (26. XI 1923) ja madalaim 32,20 m (6. IX 1996). Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve voolavad 5 jõge (Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu), 7 oja (Pikasilla, Annioja, Soe, Väluste, Meleski, Nigula ja Pühaste) ning 9 peakraavi (Lüüsi, Kivilõppe, Riuma, Ridaküla, Oiu, Leie, Konguta, Tamme ja Ahtmiku), välja voolab Emajõgi (suurvee ajal muudab Emajõgi voolu suunda ja voolab samuti Võrtsjärve). Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli keskpaigani, kevadine suurvesi saavutab suurima ulatuse aprilli lõpus või mai algul. Seejärel kestab septembrini suvine veetaseme langus. Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas
annaabi.ee 
