õhu kohta. Arvutame vee auru ruumala normaaltingimustel: Kus P0=760mmHg, V0=?, T0=273K. P1=760mmHg, V1=8,6L/1m3, T1=(5+273)=278K V0=(760mmHg*8,6L/1m3*273K)/(760mmHg*278K) = 8,45L/1m3 n(vee aur) = V/Vm = 8,45L/22,4L/mol = 0,377mol/1m3 m(vee aur) = n*M = 0,377mol*18g/mol = 6,8g/1m3 (5 oC juures) Seega kondenseerub igast õhu kuupmeetrist: 15,6g - 6,8g = 8,8g vett. 2. Õhu relatiivne niiskus 26 oC juures on 80%. Kui palju kondensaati moodustub õhu komprimeerimisel rõhuni 12 atm? Lahendus: Andmed tabelist: P küllastatud veeaur = 23,76mmHg (26 oC juures) Pvee aur 26oC juures= 23,76mmHg*0,80 = 19,0mmHg. Rõhu P=12atm juures on Pvee aur komprimeerimisel= 19,0mmHg*12atm = 228mmHg. Gaasilise olekusse jääb 12 atmosfääri üldrõhu korral veeauru kogus, mis annab osarõhu 23,76mmHg (mis küllastatud veeauru rõhk 26 oC juures). Seega veeldub aur, mis omaks rõhku: 228mmHg 23,76mmHg = 204,24mmHg.
Soojusmahtuvus Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik temperatuuri tõstmiseks 1o võrra. Mida suurem on aine soojusmahtuvus, seda rohkem suudab ta soojust siduda. Nt: vesi seob tunduvalt rohkem soojust, kui alumiinium. Et alumiiniumil on hea soojusjuhtivus, aga väike soojusmahtuvus, siis valmistataksegi kliimaseadmete aurustid ja kondensaatorid tavaliselt alumiiniumist. Rõhumõju Gaasi kokkusurumisel ehk komprimeerimisel maht väheneb, temperatuur ja rõhk suurenevad. Gaasi paisumisel maht suureneb ja temperatuur ning rõhk langevad. Aurustumine Vedeliku keemistemperatuur oleneb vedeliku keemilistest omadustest ja välis rõhust. Koosvälis rõhu suurenemisega suureneb ka vedeliku keemistemperatuur. Küllastunud aur suletud anumas vedeliku keetmisel hakkab rõhk anumas ja koos sellega keemistemperatuur suurenema. Ühel hetkel saavutatakse kriitiline olek, kus uue auru
m(Na2B4O7) = 8120g*0,11 = 893,2g Na2B4O7·10H2O Na2B4O7 + 10H2O n(Na2B4O7) = m/M = 893,2g/202g/mol = 4,42mol m(Na2B4O7·10H2O) = n*M = 4,42mol*382g/mol = 1688g 4 Kodused ülesanded: 1. Õhu relatiivne niiskus 20 oC juures on 90%. Kui palju tekib õhu jahtumisel 5 oC-ni kondensaati? 2. Õhu relatiivne niiskus 26 oC juures on 80%. Kui palju kondensaati moodustub õhu komprimeerimisel rõhuni 12 atm? 3. Leida 30%-lise H3PO4 (=1,32g/cm3) lahuse molaarne kontsentratsioon. 4. Kui palju tahket NaOH (85%-lise NaOH sisaldusega) on vaja: a) 8 liitri 4%-lise lahuse valmistamiseks, =1,04g/cm3. b) 12 kg 0,1M lahuse valmistamiseks, =1,003g/cm3. 5. Mitu liitrit gaasilist vesinikkloriidi HCl (n.t.) on vaja: a) 30 liitri 5%-lise lahuse =1,02g/cm3 valmistamiseks b) 80 liitri 0,4M lahuse valmistamiseks 6
Ta õhu- ja heitgaaside segu temperatuur täiteprotsessi lõppus, (K) Tg jääkgaaside temperatuur, (K) Tc õhutemperatuur komprimeerimis protsessi lõppus, (K) Tz maksimaalne põlemis temperatuur, (K) Tb temperatuur paisumis protsessi lõppus, (K) Tt keskmine väljalaskegaaside temperatuur enne turbiini, (K) k rõhutõuse aste kompressoris nk polütroopi näitaja kompressoris n1 polütroopi näitaja komprimeerimisel n2 polütroopi näitaja paisumisel t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur z tegelik molekulaarse muutuse tegur suhteline õhuniiskus (%) d õhuniiskus, (%) o 1 kilomooli õhumass
Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid
energiat, juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende liikumisenergia väike ja vee temperatuur madalam. Madalama temperatuuriga vesi sisaldab vähem soojusenergiat. 8. Soojushulk iseloomustab molekulid soojusliikumis energia kandumist ühelt kehalt teisele. Aine temperatuur näitab tema molekulide liikumise intensiivsust, kuid ei ütle midagi selles aine sisalduvas soojuse kohta. 11. Gaasi kokkusurumisel ehk komprimeerimisel, maht väheneb ja temperatuur ja rõhk suurenevad. Gaasi paisumisel maht suureneb, temperatuur ja rõhk langevad. 12. Vedeliku keemistemperatuur oleneb vedeliku keemilistest omadustest ja välisrõhust. Koos välisrõhu suurenemisega suureneb ka vedeliku keemistemperatuur. Näiteks, kiirkeedupottides valmib toit kiiremini, kuna suletud anumas tõuseb rõhu suurenemise tõttu ka keemis temperatuur. 13. Veeaurustumisgraafikult võime lugeda järgmist: *5 bar rõhul on vee
Arvutatud tööd nimetatakse absoluutseks mehaaniliseks tööks ehk lihtsalt mehaaniliseks tööks. Termodünaamilise keha poolt sooritatava mehaanilise töö arvutamiseks peame teadma rõhku ja erimahu vahelist funktsionaalset sõltuvust. Mehaaniline töö loetakse positiivseks, kui ta sooritatakse termodünaamilise keha poolt (termodünaamilise keha paisumisel) ja negatiivseks, kui ta sooritatakse väliskeskkonna poolt (termodünaamilise keha komprimeerimisel). Termodünaamilise protsessi kulgemisel p-v diagrammil vasakult paremale on töö positiivne, protsessi joone kulgemisel paremalt vasakule negatiivne. Mehaaniline töö kui protsessi iseloomust sõltuv suurus on protsessi funktsioon. Mehaaniline töö sooritatakse termodünaamilise keha poolt teda piiravatel pindadel. Nendeks on agregaadi (soojusjõumasina) liikuvad pinnad (näiteks sisepõlemismootori kolb), samuti pinnad, mille kaudu termodünaamiline keha siseneb
Termodünaamilised süst. jag. veel materjaalselt suletuiks isotermselt ja 4--1 isoentroopselt. Isotermilisel ja avatuiks. Materjaalselt suletud süst. puudub komprimeerimisel jahutajale üleantav soojushulk massivahetus väliskeskkonnaga. Termodünaamiliseks 4). Adiabaatne protsess on selline td prot. mis protsessiks nim. termod.süs. toimuvaid järjestikulisi avaldub diagrammil pindalana q2=B34AB. Jooniselt toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. (dq=0, olekumuutusi
Sellisel juhul [l =(L/M)], dl=p∙dv, ehk siis td-lise keha erimaht muutub v1-lt v2-le, siis l=v1∫ v2ni pdv [J/kg]. Antud valemitega arvutatud mehaanilist tööd nim. Absoluutseks mehaaniliseks tööks. Töö põhimõõtühikuk on N∙m=J, avaldatuna 1 kg td-lise keha kohta aga J/kg. Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.). Tehniline töö. Juhul, kui td-line kehaläbib süsteemi pideva voolusena, koosneb süsteemist saada töö keha sisenemis-, väljumis ja meaanilise töö algebralisest summast lt=ls+l+lv, mida nimetatekse tehn. tööks. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt avatud td süst.Tähistades td keha rõhu ja erimahu süsteemis sisenemisel p1 ja v1, avaldub sisenemistöö ls=p1v1, väljumistöö lv=-p2v2. Mehaaniline töö on l=v1∫ v2ni pdv
ds= dq/T 47. Mida tehakse termodünaamilise kehaga soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks. Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul masinas paisuda ning sellele järgnevail taastatakse komprimeerimisega tema algolek 48. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 49. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 50. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtd kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks. 51. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside äramärkimisega)
Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on: ds= dq/T 48. Mida tehakse termodünaamilise kehaga soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks. Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul masinas paisuda ning sellele järgnevail taastatakse komprimeerimisega tema algolek. 49. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 50. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 51. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtud kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks 52. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside äramärkimisega)
Termodünaamiline keha paisub olekust 1 isoentroopselt olekuni 4, mille jooksul temperatuur langeb T1-st T2-ni. Sellele järgneb isotermne paisumine 4 3, mille käigus antakse kehale üle soojushulk q0, mis on võrdne pindalaga - A43BA. Nüüd tõstetakse keha temperatuur isoentroopse komprimeerimisega 3 2 väärtuseni T1. Sellega luuakse ühtlasi eeldus soojuse ülekandeks termodünaamiliselt kehalt ümbruskeskkonnale. Isotermsel komprimeerimisel 2 1 lahkub kehalt soojushulk q1 =B21AB. Termodünaamika esimese seaduse kohaselt pöördringprotsessis tarbitud töö, mida Ts-diagrammil esindab pindala 12341. Carnot’ pöördringprotsessi jahutustegur ei sõltu termodünaamilise keha omadustest ning suureneb protsessi minimaalse temperatuuri tõustes ja maksimaalse temperatuuri alanedes. 17. Termodünaamika teine seadus. Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema temp. kehalt madalama temp. kehale.
süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku vahel sõltub ainult nendest olekutest, aga mitte viisist, kuidas ühest teise liiguti.; Protsessi funktsioonid - Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst. paisumisel (mahu suurenemisel), negatiivseks aga komprimeerimisel (mahu väh.).; Intensiivsed suurused - Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp.; Ekstensiivsed suurused - parameetrid, mis on proportsionaalsed süsteemis olevate kehade massiga või osakeste arvuga. Nt. maht, energia, entroopia, entalpia. 50 grammil ainel on 2x rohkem siseenergiat kui 25 grammil ainel samadel tingimustel. 3
Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhku. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1atm) korral moodustub kondensaat. 2. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. Kondensaadi arvutamine: Tuleneb Boyle Marionette seadusest : PH2O / Püld = VH2O / 100 Gaasi segus on gaasi osarõhu suurus %-s võrdne selle gaasi sisalduse mahuprotsendiga. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondendseeru, saama võrrandi: PH2O teg. / Püld = PH2O,küll/ Püld, kompr. VEDELIKUD On ained, millised voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteiste suhtes raskusjõu mõjul. KINNINE SÜSTEEM: · Küllastatud aururõhk Aurude osarõhk, mil aurude konsentratsioon gaasi faasis on konstante. Kõllastunud arur rõhk sõltub ainult temperatuurist.
, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt - on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O / Püld=VH2O / 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei
Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. tempil ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt- on temp., mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse (hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O/Püld=V H2O/ 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru
Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. tempil ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt- on temp., mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O/Püld=V H2O/ 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni,
Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. Kastepunkt on temperatuur, mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Kondensaadi koguste arvutusskeemid Enamasti on vaja arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) P H2O/Püld = VH2O/100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus.
Kondensaat tekib kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. c. Boyle'I-Mariotte seadus on pH2O/Püld=VH2O/100. Selle järgi on veeauru osarõhu suhe üldrõhku võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrandist (1): pH2O/Püld=pH2O,küll./Püld, kompr.. Selle võrrandi abil saab arvutada rõhu, mille juures hakkab komprimeeritavas õhus sisalduv veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurrumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus
.Täiteaste on maksimaalne 2. Tegelikus ringprotsessis esineb paisumisel ja voolamist, õhk kuumeneb sisselaasketorustikus ja paisub ning mootori keskmistel pööretel . Väikese kiiruse korral puutub küttesegu komprimeerimisel silindrisse on jäänud eelmisest tsüklist jääkgaase. Silindri puudulik ajaliselt kauem kokku kuumade detailidega silindriseinte kaudu soojusvahetus ning jätkub kütuse täitmine on otseses seoses mootori madala võimsusega . Jääkgaasid Parema täiteastme saamiseks püütakse kasutada sisse ja
a) b) Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o temperatuuril ja rõhul. Kondensaadi koguse arvutusvõrrant tuleneb Boyle´i Mariotte seadusest: , mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Ning kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrand: . Viimase võrrandi abil saab arvutada rõhu, mille juures hakkab komprimeeritavas õhus sisalduv veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu suurus ei muutu. + ülesanded. 12. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine(küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine,
Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Kondensaadi koguse arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O/Püld=V H2O/ 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondenseeru, tuleneb võrrandist (1): p H2O/Püld=pH2O,küll./Püld, kompr.. Selle võrrandi abil saab arvutada rõhu, mille juures hakkab komprimeeritavas õhus sisalduv veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurrumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel temperatuuril,
Carnot` e ideaalne ringprotsess koosneb kahest isotermist ja kahest isoentroobist (vt joonis 3.1): isotermne paisumine (1 2) töötav keha on kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on T1 ja millelt saab soojushulga q1; isoentroopne paisumise (2 3) töötav keha teeb oma siseenergia arvel tööd ning jahtub absoluutse temperatuurini T2; isotermne komprimeerimine (3 4) töötav keha annab jahutajale absoluutse temperatuuriga T2 soojushulga q2; isoentroopsel komprimeerimisel (4 1) töötava keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini T1. Carnot` ringprotsess on ideaalse soojusjõumasina ringprotsess, mille kasutegur sõltub ainult soojusallika ja jahutaja temperatuuridest ning ei sõltu töötava keha omadustest ( 5 .0). pv diagramm Ts diagramm Joonis 5.35. Ideaalse soojusjõumasina e Carnot` ringprotsess p w q1 - q2 T1 - T2 = = = 1
annaabi.ee 
