Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo Leibur, kes vastutas viiuli koosseisu üle. Orkester oli paigutatud nii, et kõige ees lava suhtes oli dirgent ning tema ümber olid erinevate pillide koosseisud
pala oli saksa helilooja Robert Schumanni teos „Widmung“ (eesti keeles„Pühendus“). Mulle meeldis selle pala meloodia oli rahulik, kuid siiski rõõmsameelse kõlaga. Teine esineja oli Marlene Keine, kes tõi kuuldavale aaria „Rejoice“ Handeli ooperist „Messias“. Pala tundus kuidagi tuttavana ning pakkus äratundmisrõõmu. Ilmselt olin seda varem kuulnud juba muusikatunnis või varem külastatud kontserditel. Teos oli ilus ning tõi välja ka artisti hääle võimekuse. Itaalia komponisti V. Bellini kirjutatud „Elvira aaria“ ei kuulunud just minu lemmikute hulka. Minu jaoks kõlas see aaria algus kuidagi veniva ja üksluisena. Siiski teine pool loost muutus veidi elavamaks ning veidi positiivsemaks. Siiri Johansoni esitatud Mozarti ooperist „Don Giovanni“ pärinevas „Zerlina aarias“ oli kuulda dramaatikat ning tugevaid tundeid ning pala oli esitatud minu arvates väga professionaalselt. Siiri Johansoni esitatud teine pala olin Giuseppe Scarlatti „La Violette“
esitada ühe oma lemmikteostest Tsaikovski Kuuendat sümfooniat. Samuti on need lood head sügiseseks sisevaatluseks. Mängis sümfooniaorkester,mis esitas Arvo Pärdi loomingut, kes on sündinud 1935 aastal Eestis Paides.Tema loomingust esitati lugu "Silhoette". Samuti esitati Carl Nielseni muusikat, kes oli sündinud 1865. aastal ning surnud 1931.a, ta oli pärit Taani helilooja. Tema loomingust esitati Flöödikontsertit mis on kirjutatud komponisti autoriõhtuks Pariisis 1926.aast sügisel. Kolmanda helilloja Pjotor Tsaikovski loomingust esitati tema viimast Kuuendat sümfooniat. Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.Kuuenda sümfoonia idee tekkis tal Pariisis 1892.aasta detsembris. Neid kõiki teoseid ühedas Pariis, kuna kõik kolm teost on just seal linas heliloojatele pähe tulnud. Neid teoseid esitas Põhjamaade sümfooniorkester, mida juhendas dirigent Anu Tali,
Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes Schumanni ega Brahmsi ei sallinud. Ka oli ajalehti, kes Brahmsi nii kritiseerisid nagu ei oleks ta helilooja nimegi väärtki; tema mängud ja laulud leiti nii sandid olevat, et neist ei olla tarvis kõneldagi. Need ajalehed ütlesid koguni, et temal sugugi annet komponeerimiseks ei ole ja et parem oleks, kui ta laulude ja
kontserte ning tema kuulsus tungis üle Itaalia piiride. Paganinile valmistas suurt rõõmu saada Guardinerilt ja Amatilt kingituseks kaks suurepärast viiulit. Neiu Bianchi kinkis talle suurima elurõõmu, Paganini armastatud poja Achillese. Bianchi tegi umbusaldusega Paganini elu põrguks ja piinas teda ühte puhku. Viimaks lahkus Paganini temast, aga jättis poja endale. Välismaale läks Paganini alles 1828 aastal. Suurel muusika-kangelasel oli palav igatsus tutvuda Viinis kõrgeks peetud komponisti Beethoveniga, ent jäi hiljaks. Beethoven oli juba surnud. Viinis oodati Paganinit suure põnevusega. Tema viiulimängust räägiti legende, ent need ei jõudnud ligilähedalegi selle milleks Paganini võimeline oli ning milliseid emotsioone tema muusika tekitas. Viini linn oli esimese kontserdi järel nagu arust ära. Inimesi tabas üleüldine vaimustus, lisaks väljamüüdud kontsertidele anti ka asjadel tema nime, jäljendati
Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes Schumanni ega Brahmsi ei sallinud. Ka oli ajalehti, kes Brahmsi nii kritiseerisid nagu ei oleks ta helilooja nimegi väärtki; tema mängud ja laulud leiti nii sandid olevat, et neist ei olla tarvis kõneldagi. Need ajalehed ütlesid koguni, et temal sugugi annet komponeerimiseks ei ole
Tänase ERSO eelkäia Muusikateatritena jätkasid Estonia ja Vanemuine Kiiresti kasvas kirjastustegevus ja ilmus 4 muusikaajakirja. 1934 asutati Muusika Muuseum Kordamine Lk 87- tallinna ja tartu muusikaelu 20saj algus (võrdlus) Tartu 1906 Vanemuise uus hoone, orkestri etteotsa astus Juhan Aavik Tartu muusikapäev 1909 Aleksander Läte Tallinnas August Topman 1906 kutseline teater Tallinnas Raimund Kull 1910 üldlaulupidu Tobias- esimene komponisti diplomiga Eesti helilooja, esimene rahvusvaheliselt läbi löönud Eesti helilooja 1909 „Joonase lähetamine“ oratoorium, piibli ainetel Artur Kapp- „Metsatee“ Mihkel Lüdig- Tallinna kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor „Koit“ Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Muusika Eesti Vabariigis Lk 149 Tuudur vettik- koorijuht, helilooja, pedagoog, selle perioodi kõige populaarsem laulupidude üldjuht
"Saatuse jõud" (esietendus 1862.aastal Peterburi Maria teatris) oli suunatud rassivaenu vastu ja kandis endas humanismi-ideed ning 1867. aastal valminud "Don Carlos" oli Verdi üks võimsamaid, aga ka süngemaid oopereid. Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869. aastal Kairosse ooperiteater. Egiptuse asekuningas Ismail Pasha otsustas sel puhul tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Ooper pidi tulema Egiptuse-teemadel ning esialgu pakuti välja kolm komponisti: Richard Wagner Saksamaalt, Charles Gounod Prantsusmaalt ja Giuseppe Verdi Itaaliast. Lõpuks langes valik Verdile, kuid too ütles esialgu tellimusest ära. 1870. aastal läbirääkimised jätkusid. Verdile anti stsenaarium, Prantsuse tuntud egüptoloog ja arheoloog Edouard Mariette Bey võttis aluseks ühe Vana-Egiptuse armastuslegendi, mille järgi pidigi kirjutatama tulevane muusikateos. Verdi õppis tundma Egiptuse ajalugu, traditsioone, kombeid ja religiooni
Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919.a avati Tartu esimene muusikakool ja Tln Konservatoorium (G. Otsa Gümn). Nüüd oli haritud muusikuile loodud ka ametikohti. Esimene elu organiseerija oli seal Tln K. direktor Mihkel Lüdig. Ta asutas klaverivabriku. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke'i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima. 4aastat oli Korsakovi
Robert Schumann (1810-1856) - Helilooja, muusikakriitik ja ajakirjanik. Läks père õhutusel õppima Leipzigi juurat - seal kohtas klaveripedakoogi Wieck kellel oli kaasas tütar Clara ( hiljem Schumani abikaasa) Wiecki õhutusel tekkis soov tegeleda tõsiselt klaverit. Ta hakkas kasutama küroplasti (seda sõrmede painutamiseks ja venitamiseks) , teda tabas lihastepõletik ja lõpuks klaveriinvaliidsus. Klaverit enam mängida ei saanud. Tänu sellele puhkes õitsele komponisti anne (hakkas kirjutama muusikat) . Põhiliselt kirjutas ta klaverile . Veel hakkas tegutsema muusikakriitikaga. I artikkel oli pühendatud tundmatule Poola heliloojale ,kes hiljem sai maailmakuulsaks. Artiklis:''Mütsid maha härrasmehed, meie ees on geenius'' Poolaka nimi oli Chopin. 1834 hakkas andma välja muusikaajakirja mille nimi: ''Uus muusikaajakiri'' Filisterlus - filister - vananenud ideaalidega inimesed (ei lähe uuendustega kaasa) Nende vastu Schumann võitles.
elurõõmu kinkinud: see oli Paganini armastatud poeg Achilles.- Bianchi oli Paganini vastu hirmus umbusaldik ja kartis alati, et suur muusika-võimulane muude ilusate naesterahvaste silmadesse liig palju vaatab. Ta tegi umbusaldusega Paganini elu põrguks ja piinas teda ühte puhku. Viimaks lahkus Paganini temast, aga jättis poja endale. Välismaale läks Paganini alles 1828. aastal. Suurel muusika-kangelasel oli palav igatsus kõrgeks peetud komponisti Beethovenit Viini linnas tundma saada. Aga hiljaks oli ta jäänud Beethovenit näha, sest see oli juba ligi aasta enne seda surnud. Viinis oodati Paganinit suurel põnevusel. Nagu ennemuistseid juttusid räägiti tema viiulimängust, aga see ei olnud midagi selle vastu, mis Paganini teha võis. Viini linn oli esimese kontserdi järel nagu arust ära. Kõige keerulisemad ja vigurlisemad kohad ja välgukiirused jooksmised ülevalt alla ja alt üles läbi
Suurema osa lauludest kirjutas meeskoorivariandis, hiljem tehti neist ka segakooriseadeid. Enamasti olid Türnpu hilisema perioodi teosed liiga keerukad, mistõttu olid need jõukohased enamasti kontsertkooridele. Tema teoste teemad olid seotud isamaaga (eriti kajastub teoses “Priiuse hommikul”). Helikeeles kasutab julgeid kontraste, huvitavaid nüansse ning olulisel kohal olid polüfoonilised võtted ja julge harmoonia. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke’i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima
Esimesed kolm neist on kuulsaimad: Rigoletto 1851.a., Trubaduur 1853.a. ja Traviata 1853.a. 1850-1860.-tel aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega: saadikutöö parlamendis võttis nii palju aega, et loominguks jäi vähe aega. Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869. aastal Kairosse ooperiteater. Egiptuse asekuningas Ismail Pasha otsustas sel puhul tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Ooper pidi tulema Egiptuse-teemadel ning esialgu pakuti välja kolm komponisti: Richard Wagner Saksamaalt, Charles Gounod Prantsusmaalt ja Giuseppe Verdi Itaaliast. Lõpuks langes valik Verdile. Ooperi "Aida" esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kaheksakümne-aastase Verdi "Othello"ei jäänud ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff"
käsikirjad (muusika algteooria ja harmoonia õpperaamatud) jm. 8 Tartu muusikasõbrad püüdsid Saart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Ajakirjanduses tehti etteheiteid valitsuse haridusministeeriumile ükskõikse suhtumise pärast. Kirjutati, et helilooja, kes ei kirjuta operette ja fokstrotte, on vaene ja peab pidama teenistuskohta. "Sarnastes tingimustes siiski Mart Saare sarnast komponisti omada, on küll lihtne looduse kingitus või Jumala and Eesti rahvale," kirjutati "Päevalehes". Samuti nõuti, et Saarele peaks "võimaldama täieliku andumise" ja määrama riikliku toetussumma. Kaks kuud hiljem avaldas sama autor lootust, et haridusministeerium võimaldab Saarele vaba töötamist ja imestas, et seni selleks midagi tehtud ei ole. Ka leidus selles kirjutises palve, et need kellel on
Aastas 2 3 kava. 1806 a. avati Vanemuise suur maja Tartus. 1908 a. kutseline orkester Vanemuises. Looming: " Laul rõõmule ! , " Kuldrannake " , " ööunenägu " Piirikivi tekstile. " Pilvedele " , " Malemäng ", umbes 200 koorilaulu. 5 kantaati,-" Rändaja ja tähed". Vokaal sümfooniline muusika. Sümfoonilisest muusikast avamäng " Kalevala " , palu sümfoonia orkestrile, 1 keelpillikvartett. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke'i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima
Barezzile kirjutada: "Teie stipendiaadist saab varsti isamaa au ja uhkus". Kahjuks ei näinud Vincenzo Lavigna oma ennustuse täideminekut. Ta suri 1836. a. Milaanos veedetud aastail oli Verdi kujunemises kahepoolne tähtsus. Temast oli saanud professionaalne helilooja ning itaalia kultuurilis-poliitilise liikumise (Risorgimento) agar pooldaja. Ferdinando Provesi ja juba lapsena haiglase õe surm muutsid noore komponisti elukulgu õige tunduvalt. Ta pöördus 1835. a. Bussetosse tagasi, et Provesi ametikohale asudes "Monte di Pietalt" saadud toetust tasa teenida. Siin aga ootasid uued ebameeldivused. Kuna aastatega väljakujunenud tavade kohaselt filharmooniaühingu direktor üheaegselt ka kirikuorganisti kohuseid täitis, pidasid "Monte di Pieta" ja filharmooniaühingu juhatus Verdit Provesi järeltulijaks. Linna klerikaalseil, eesrindlikke haritlasi vihkavail ringkondadel aga oli selles suhtes eriarvamus
On seoseid Stravinski vene perioodi teostega. 1911 esimene lavateos "Hertsog Sinihabeme loos", 1916 dramaatiline pantomiim"Puust prints". Bartokil oli algul oma teostega raske esile pääseda, esimene läbimurre toimus 1918.a. Kaalukas artikkel Baroki muusikast ilmus Kodaly sulest samal aastal. 24 Kolmandat lavateost balett-pantomiimi "Võlumandariin" (1918-19/24 ) ei kantud komponisti elu ajal kodumaal ette moraalsetel põhjustel. Teoses valitseb rütmipinge ja ekspressiivselt lõhestatud meloodika Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. sündis Avignonis, Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid
käsikirjad (muusika algteooria ja harmoonia õpperaamatud) jm. Tartu muusikasõbrad püüdsid Saart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Ajakirjanduses tehti etteheiteid valitsuse haridusministeeriumile ükskõikse suhtumise pärast. Kirjutati, et helilooja, kes ei kirjuta operette ja fokstrotte, on vaene ja peab pidama teenistuskohta. "Sarnastes tingimustes siiski Mart Saare sarnast komponisti omada, on küll lihtne looduse kingitus või Jumala and Eesti rahvale," kirjutati "Päevalehes". Samuti nõuti, et Saarele peaks "võimaldama täieliku andumise" ja määrama riikliku toetussumma. Kaks kuud hiljem avaldas sama autor lootust, et haridusministeerium võimaldab Saarele vaba töötamist ja imestas, et seni selleks midagi tehtud ei ole. Ka leidus selles kirjutises palve, et need kellel on koopiaid Saare teoseist, saadaks need M. Saarele aadressil: Tallinn, Müürivahe nr. 15.
näidendi sisse. Seda kanti sellisel kujul ka ette, kuid kuna see oli kokkuvõttes nii pikk, siis valgus laiali. Ooper töötati ümber, et seda oleks võimalik iseseisvalt ette kanda. Seetõttu koosneb „Ariadne Naxosel“ kahest osast: • Proloog • Ooper Selles ooperis on modernset: • „Teater“ teatris printsiip (Näidatakse ettevalmistuste tegemist ooperi esitamiseks) Tegelased Opera seria – primadonna, komponist, komponisti õpetaja Komöödiatrupi juht – Zerbinetta. Inspireeritud Itaalia maskikomöödiast (commedia dell'arte) Kreeka müüt – Ariadne jäetakse oma armastatu poolt Naxose üksikule saarele, ihkab surma. • Eri žanrite segamine laval • ooperi alguses on proloog – laval. Komponist valutab pead, kuidas omavahel erinevaid žanreid segada. • opera seria – primadonna ehk Adriane üksikul saarel
Virtuoossus muutus suurvormi komponeerimise vahendiks. Liszt ühendas selle transformatsioonitehnikaga (motiivi ümberkujundamine, samas materjalist eri karakteriga teemade tuletamine), mida ta ise pidas hiljem oma kompositsioonitehnika aluseks. Transformatsioonitehnika idee sai Liszt Schuberti klaverifantaasiast ,,Rändur" C-duur (Wanderer-Fantasie; 1822), mida ta sageli mängis ja seadis klaverile ja orkestrile. Kui virtuoosi muusikaline mõtlemine tugineb improvisatsioonile, siis komponisti muusikalise mõtlemise keskpunktis on mõisted ,,teema" ja ,,temaatiline arendamine, töötlemine", püüdlus loogilise vormi poole, kus kompositsioonil oli hoopis suurem tähtsus kui improvisatsioonil. Võiks öelda, et kui virtuoossus saavutas oma kulminatsiooni 1847. aasta paiku, siis ühtlasi see punkt tähistab ka virtuoossuse taandumist kindlalt fikseeritud kunstiteose ja interpretatsiooni ees. Virtuoossus ei kadunud, aga virtuoossuse printsiibi asemele astus 19
annaabi.ee 
