Mina- pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida ekslikult arvatakse peegeldavat seda, kuidas teised neid tajuvad. Turvalisuskäitumised Situatsiooni eel-ja järeltöötlus Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid. Paanikahäire Paanikahood erinevad oma kestvuselt, sageduselt, paanikasümptomite arvu ja tugevuse, samuti katastroofimõtete sisu poolest. Paanikahood võivad ootamatult ilmneda ka une pealt. Komorbiidsus: Depressioon 50-60% Teised ärevushäired- agorafoobia, sotsiaalfoobia Alkohoolisõltuvus Vältiv, sõltuv ja histriooniline isiksusehäire Kroonilise valu sündroom Ärrituva soole sündroom Seletusi: Algab tüüpiliselt varases täiseas, tavaliselt elumuutuse või kriisisituatsiooni ajal. Umbes 30% patsientidest esimene paanikahoog seotud
Füüsiline muutus pakub muret rohkem tüdrukutele, aga ka poistel (söömishäired jne). Arenguprobleemid Arenguhäired kui -tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust -noorele eale iseloomulik käitumine -ootuspärane, aga problemaatiline käitumine (nt kõneleb, aga takistusega ehk nt kogeleb) Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus -arvestada võimalikke mõjutegureid -keskkond ja kontekst (tänavalapsed, pole kodust toetust ja kasvatust) -komorbiidsus Depressiooni sümptomid 7-12 -sageli vihane ja kaklev (väljendab agressiivusts kõige suhtes mis temasse puutub) -eelistab üksindust -kaalumuutused, sagedased valud -püsimatus, keskendumisraskused -magab liiga palju või vähe
· statistiline lähenemine testide keskmine +/- SD · kliiniline norm - eksperthinnangud Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist. Arenguhäired kui tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire,puue) nooremale eale iseloomulik käitumine ootuspärane, aga problemaatiline käitumine Arvestada võimalikke mõjutegureid - keskkond ja kontekst -komorbiidsus Lapse- ja täiskasvanuea häired Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli Arengut iseloomustavad järsud muutused enamikel lastel ilmneb mõningaid psühholoogilisi probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused
- Kohene sekkumine sündmuse järgselt ei ole mõistlik - Mõõdukate sümptomite puhul mis on kestnud vähem kui neli nädalat hoolikas jälgimine - Traumaeraapia on näidustatud tõsiste sümptomitega inimestele esmese kuu sees - Kõigile PTSDga patsientidele pakutakse kas traumale fokusseeritud KKTd või Ravimid - Täiskasvanud ravimid ei ole esmane näidustus, pigem mitte; ainult kui on uneprobleemid või väga tõsine Komorbiidsus - Kui sõltuvus või suitsidaalsus, tuleb nendega enne tegeleda - Kui PTSD ja depressioon siis pigem PTSDga tegeleda sest see on seal all - Kui all isiksusehäire isis ravi pikeneb, siis võib olla tegemist kompleks PTSDga PTSD Psühhoteraapia - KKt kognitiivkäotumis teraapia - Silmaliigutuste teraapia - Võta aega usaldusliku ravisuhte kujunemiseks - Enne traumaga tegelemist: emotsionaalne stabiliseerimine Kompleks PTSD Psühhoteraapia põhimõtted
tagajärjel Võrgustiku arhitektuur - ACC – Väärkoheldud/väärkohtlemata Ökofenotüüp – milline sümptomaatika/psühhopatoloogia tekib Kokkuvõte - Väärkohtlemine toob kaasa aju struktuuri muutuse. Muutub ka aju funktsioon (kuidas toimetab) teatud piirkondades - …. AUTISM Eestis u 1/100 autismispektri häirega, USAs 1/68; poistel 4x sagedamini kui tüdrukutel, sarnaselt ka ATHl. Komorbiidsus - ADHD, vaimne alaareng, tourettes, ärevushäire, epilepsia, depressioon, söömishäired, uneprobleemid, ennastkahjustav käitumine, OCD, bipolaarne, psühhootilised väljalöögid stressiolukorras, paranoidsed reaktsioonid, katatoonia ASH etioloogilised faktorid - Prenataalne keskkond - Üsasisesed infektsioonid - Enneaegsus - Peri- ja postnataalne ajukahjustus
Sümpomid võivad olla nii füüsilised, emotsinaalsed kui ka käitumuslikud. Ärevushäirete sümptomid võivad indiviiditi erineda, kuid tüüpilised sümptomid on hirm, sisepinge, ärrituvus ja keskendumisraskused ning kehalised nähud, nagu suu kuivus, peapööritus, lihaspinge, higistamine ja südamepekslemine kõik need segavad igapäevaelu. Inimesel võib esineda korraga rohkem kui üks ärevushäire ning mõnikord kaasuvad ka teised meeleoluhäired, näiteks depressioon (nn komorbiidsus). (Baldwin 2005) o Generaliseerunud ärevushäirega (GAD) kaasneb mittespetsiifiline ärevus inimene kardab, et midagi hirmsat võib juhtuda. Tüüpilised sümptomid on kontrollimatu muretsemine, ärevus ja pinge, millega kaasnevad kehalised nähud, nagu suu kuivus, niisked käed, higistamine või peapööritus. o Sotsiaalse ärevushäirega (SAD) inimesed kardavad või väldivad sotsiaalseid situatsioone
- Erinevates keskkondades erineval ajal (kk!) Arenguhäired Normaalne areng vs häire - Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist Arenguhäired kui: - Tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust - Nooremale eale iseloomulik käitumine - Ootuspärane aga problemaatiline käitumine kõne kogelev Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus Arvestada võimalikke mõjutegureid keskkond ja kontekst, komorbiidsus. Lapse- ja täiskasvanuea häired - Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad - Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli - Arengut iseloomustavad järsud muutused ja enamiel lastel ilmeb mõningaid sühholoogilisi probleeme - Lapsed ei otsi ise abi sõltuvad täiskasvanutest - Täiskasvanud võivad oma käitumisega hoida laste probleeme alles Riskifaktorid - Tingimused ja olukorad mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist
langus ; krooniline väsimus ; kognitiivsed häired ; madal stressitaluvus, tujutus ; üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus, päevane unisus, öine unetus, isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi,
statistiline lähenemine teoreetiline kliiniline norm Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist Arenguhäired kui o tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust o nooremale eale iseloomulik käitumine o ootuspärane, aga problemaatiline käitumine Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus Arvestada võimalikke mõjutegureid o keskkond ja kontekst o komorbiidsus Lapse – ja täiskasvanuea häired Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli Arengut iseloomustavad järsud muutused ja enamikel lastel ilmneb mõningaid psühholoogilisi probleeme Lapsed reeglina ei otsi ise abi - sõltuvad täiskasvanutest Riskifaktorid Tingimused ja olukorrad, mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist o bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud
arenguhäiretest saab rääkida siis kui laps käitub selliselt, mis on iseloomulik nooremalt eale; ka siis saab rääkida arenguhäiretest, kui laps käitub ootuspäraselt, aga problemaatiliselt. Kui teha järeldusi, selle kohta, mis toimub lapsega, tuleb kõigepealt jälgida keskkonda ja konteksti kus laps kasvab. Vahel käituvad lapsed ebatavaliselt selleks, et ellu jääda, toimida. Häiretest rääkides on reegel see, et need käivad mitmekaupa Komorbiidsus. Seega oluline arvestada kõiki võimalikke mõjutegureid. Lapse- ja täiskasvanuea häired Väljenduvad oluliselt erinevatel viisidel sümptomid on erinevad. Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus erilist rolli. Laste puhul mängib vanus väga suurt rolli muutused toimuvad väga kiiresti ja probleemid võivad olla ajutise iseloomuga. Igal lapsel on erinevatel vanuseperioodidel mingisuguseid probleeme. Lapsed ei otsi ise abi ei saa aru, et neil midagi
Psühholoogiline kontroll vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust. ARENGUHÄIRED Lapseea häired ei ennusta alati häired hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine, ADHD, depressioon ka 50% täiskasvanutest). Ravimata häired on püsivad. Sõltuvus sekkumisest ja ravist. Vahel on vaja ravida pigem vanemaid. Komorbiidsus SPETSIIFILINE ÕIGEKIRJAHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumi. Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus. Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T. Eraldiseisvana haruldane SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemis vilumuse arengu häirumine, häiritud loetu mõtte
endal uskumus, et nad on vähem võimekad, kuid saavutus ei erine 13.10 Mairi Männamaa Lapse- ja noorukiea arenguhäired tõsine kõrvalekalle norm-arengust ◦ hälve – lühiajaline kõrvalekalle ◦ häire – pikaajaline kõrvalekalle ◦ puue – häire, mis mõjutab toimimist kõigis elu valdkondades tihti üks häire seotud teise tekkimisega, raske tõestada, kumb kumba põhjustab ◦ komorbiidsus – häirete koos esinemine laste häirete rääkimisest tuleb kindlasti arvestada laste vanust, mõni käitumine mingis vanuses on norm, aga teises vanuses häire paljudel lastel võib olla probleeme, kuid enamasti ei kujune neist häired, vaid need lähevad üle lapsed ei oska ise probleemi teadvustada häirete tekkimise põhjused: ◦ bioloogilised – geenid ◦ psühholoogilised- madal enesehinnang, lapse temperament
- Diagnostiliselt on oluline sooritusmuster mitte üksikute testide tulemused, hinnta proportsionaalseid muutusi üldise sooritustaseme kontekstis - Soorituste profiilid erinevate haiguste korral võivad olla väga sarnased, erinevused nng funktsiooni kahjustuse osakaalus väga väikesed - Kaugelearenenud seisundite puhul on muutusi kõikide funktsioonide osas, sooritustase eri võimetes ühtlustub, raske diferentseerida erinevad diagnoose - Tüüpiline on komorbiidsus nt depressiooni kaasumine - … Vaskulaarsed häired - Ajuinsult – kiire tekkega fokaalne neuroloogiline häire patoloogilistest protsessidest veresoontes. Eristatakse 3 tüüpi: isheemiline, intratserebraalne hemorraagia, subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede
· Mõned uurimused näitavad, et N on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite (Canli) või karistuse suhtes (J Grey) parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga [võrreldes vasakuga] (R Davidson) Probleemid neurootilisuse bioloogiliste seletustega 1. Mitmed psühhobioloogilised emotsioonimudelid (nt Panksepp) ärevuse ja kurbuse/depressiooni närviringidel, kuid nii ärevus kui kurbus on 5FM järgi neurootilisuse osad. Samal ajal on teada ärevus- ja meeleoluhäirete kõrge komorbiidsus. 2. Ärevuse kognitiivsed, introspektiivsed, käitumuslikud ja füsioloogilised indikaatorid ei ole sageli kooskõlas. On hulk inimesi ("repressorid"), kellel enda hinnangu järgi on madal ärevus, kuid kes füsioloogilistes testides käituvad nagu kõrge ärevusega inimesed. "Repressorid" · Klassikaline viis "repressorite"tuvastamiseks: madal skoor ärevuse testis, kuid kõrge sotsiaalse soovitavuse skoor · Michael Eysencki kognitiivne teooria: repressorid suunavad oma tähelepanu
sümptomit 2 nädala jooksul ja üks on vähemalt meeleolu alanemine või huvide ja rõõmutunde kadumine.). Sümptomid ei vasta segatüüpi episoodi kirjeldustele. Sümptomid põhjustavad olulist distressi või funktsiooni kahjustust sotsiaalses, tööalases või teistes olulistes valdkondades. Sümptomid ei ole otseselt seotud ainete toimega. Sümptomid ei ole seotud leinaga(DSM-IV's ainult). Depressiooni komorbiidsus Ärevushäirega, posttraumaatilise stressihäirega, dissots. häired, somatoform.-d, unehäired, söömishäired, seksuaaldüsf, isiksushäired. Mania sümptomid ja maniakaalse episoodi kriteeriumid Sümptomid: 1) kõrgenenud enesehinnang ja suuremeelsus 2) vähenenud une vajadus 3) tavalisest jutukam või sund pidevalt rääkida 4) ideede tulv või subjektiivne tunne, et mõtted lendavad 5) tähelepanu hajutatavus
annaabi.ee 
