- Inimestel rohkem vabadusi. - Eesti kirjanikud said teoseid avaldada. - Said võimaluseks kontaktid väliseestlaste ja kodueestlaste vahel. - avati Helsingi-Tallinna laevaliiklus. - Eesti oli üks väheseid piirkondi, kuhu lubati välismaalasi sisse. - Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje. - Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad) - Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada. - inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse. - Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus. · 1970 ja 80-ndate esimene pool Stagnatsiooni periood - seisakuaeg ühiskonnas - arengut ei toimunud - kommunistliku partei suur mõjuvõim - majanduslikud raskused - pidev defitsiit kaubapuudus (talongid) - demograafiline probleem eestlased hakkasid vähemusse jääma. - NSVL rahaloomine, koma saveticus - vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine - looduse reostamine(suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi
Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada. Erinevad ringkonnad ei võta poliitikat Reichi puhul tõsiselt. Poliitikutele ei meeldi ta, sest ta on psühhoanalüütik. Psühhoanalüütikutele ei meeldi, sest on poliitik omaarust marksist. Reich on üks väheseid, kes Freudi seksuaalteooriaga nõustub ja edasi läheb. Freud pole nõus talle psühhoanalüüsi tegema, selle peale solvub. Läheb Saksamaale. Berliinis astub kommunistlikusse parteisse. Ta organiseerib enne lahkumist Viinis sotsiaalse hügieeni kliinikuid (õpetatakse, kuidas sündimust reguleerida, seksuaalne hügieen kõik töölisklassile). KP paneb edasistele jamadele alguse. Ta pidi emigreeruma, sest oli juut. Ta visati välja KP-st, sest ta tegeles psühhoanalüüsiga ning psühhoanalüütikud viskasid ta oma seltsist välja, sest ta oli KP-s. Peatus pikemalt Taanis, sest seal olid väga seksuaalselt liberaalsed seadused
Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin, rõhutades "kommunismi õppimise" vajadust. 5 Kommunistlik liikumine Kommunism kui poliitiline liikumine on osa laiemast, sotsialistlikust liikumisest. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin oma teoses ""Pahempoolsuse" lastehaigus kommunismis". Kommunistid erinevad sotsialistidest näiteks selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikult ühiskonnalt kommunistlikusse ideaalühiskonda üleminekut revolutsioonilisel teel. 21. sajandi sotsiaaldemokraatial ei ole enam kommunistidega kuigi palju ühiseid vaateid, ehkki Karl Marx, Friedrich Engels jt on mõlema liikumise jaoks autoriteetid. 6 Kommunismi kuriteod Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 19171991 valitsenud reziim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne Teise maailmasõja lõppu 1945).
Ei tohtinud tähistada teatud tähtpäevi nagu NT emadepäev ja jõulud. Oli Stalini ajajärk. Kirjanduses loodi vähe. Raamatukogud likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama. Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega. Avatakse regulaarne laevaühendus Helsingiga. Eesti aladele ulatus soome televisioon. Tänu sellele omandasime ka soome keele. Astutakse vabatahtlikult kommunistlikusse parteisse. Elukvaliteet kasvad. Ehitatakse mustamäe. Populaarseks saab tehnika ja kosmos. Ehitatakse tallinnas uus laululava. Laste multfilmid oli populaarsed nt Kass artur. Inimestel tekkis ridade vahelt lugemise oskus.
Sel ebakindlal ja raskel sõjaajal, eriti kui saklased Prantsusmaa okupeerisid, kajastusid Picasso töödes tema ja teda ümbritsevate inimeste hirmud ja ängid. 1946-1954 Sõjajärgsed aastad Vaatamata sõjas ja okupatsioonist tingitud piirangutele, tõusis Picasso kuulsus just sel ajal tohutult. USA-s peeti teda 20.sajandi tähtsamaiks kunstnikuks ja pärast Prantsusmaa vabanstamist muutus ta ka seal kiiresti üheks juhtivaks avaliku elu tegelaseks. 1944. aastal astus ta Prantsusmaa kommunistlikusse parteisse, mis tekitas suurt kõmu. Nendel aastatel maalis ta ka sõjaliste lugudega maale. Saksa okupatsiooni ajal tutvus Picasso Pariisis noore maalikunstniku Francoise Gilot'ga. Hiljem sai temast Picasso elukaaslane. Naine sünnitas talle poja ja hiljem ka tütre. 1954-1973 Oma viimased aastad veetis Picasso maailmakuulsa staarina tema kunst ja isik mütologiseeriti. Sel ajal ei osalenud Picasso enam aktiivselt moodsate kunstisuundase arendamises ja tõmbus aegamisi tagasi ka
(SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tulin mina NSVL esiotsa.
· alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne-Siberis ja Kasastanis · hakati kolhoosnikele palka maksma rahas · suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule alustati massilist elamuehituskampaaniat 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu tuginedes tööstustoodangu kasvule ja edusammudele põllumajanduses lubas Hrustsov 1961.a. NLKP 22.kongressil, et NSV Liit jõuab 20 aastaga kommunistlikusse külluseühiskonda. · Hrustsovi langus: 1960-ndate aastate alguses tabas nõukogude majandust taas allakäik: · majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus · algasid raskused toiduainetega varustamises (peamisteks põhjusteks 1963.a. viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine) · käsumajandus oli ebaefektiivne · inimestel puudus huvi paremini töötada jne. Hrustsovi tähe kustumisele aitas palju kaasa ka tema harimatus ja matslikus,
Giorgio Napolitano Giorgio Napolitano (sündis 29. juunil 1925 Napolis) on Itaalia poliitik, Itaalia 11. president, kes on ametis alates 15. maist 2006. Ta valiti presidendiks 10. mail 2006. Elulugu Giorgio Napolitano astus 1942 Napoli Federico II Ülikooli, mille lõpetas juristina. Teise maailmasõja ajal asutas ta antifasistliku rühmituse, millega osales võitluses Mussolini ja Saksa vägede vastu. 19451991 kuulus ta Itaalia Kommunistlikusse Parteisse. IKP-s kuulus ta eurokommunistlikusse suunda ehk eitas kommunismi kehtestamist revolutsiooni teel. 1953 valiti ta Saadikutekotta ja erakonna juhatusse. Ta juhtis erakonna Lõuna-Itaalia komisjoni, 19661969 erakonna keskbürood, hiljem vastutas erakonna majanduspoliitika ja välissuhete eest. 1970. aastate keskel kutsuti Napolitano Massachusettsi Tehnoloogiainstituuti külalisõppejõuks, ent USAei andnud talle kui aktiivsele kommunistile viisat. Tänu presidendi
1951 Arnold Veimer. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium - ei omanud reaalset võimu. Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares Barbarus, kes sooritas 1946. aastal ilmselt südametunnistuse piinade tõttu enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll. EKP juhid Nikolai Karotamm sündis 1901 Pärnus. 1925. aastal lahkus ta Hollandisse ja astus kommunistlikusse parteisse. 1926. aastal sõitis ta Leningradi ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. aasta juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai temast juba EKP Keskkomitee teine sekretär. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitati Karotamm
geomeetrilistele elementidele. Avaldas möju ka Aafrika neegriplastika. Rajajateks Pablo Picasso ja Georges Braque. Mõlemi loometee oli pikk, ei piirdunud ainult kubismiga, katsetasid teisi kunstivoole ka. Ükskord olen endale suurim varandus.(Picasso). Picasso ise kogus ka kunsti, Pariisis Picasso muuseumis on ka tema kogutuid töid. Elust on kirjutatud raamat, 4.naine Francois, ,,Elu Picassoga", film ,,Picasso looja ja hävitaja". Egotsentriline inimene. Nalja pärast astus kommunistlikusse parteisse. Parim näide: Braque'i orav, kuni nägi töö peal oravat, Braque püüdis sellest lahti saada. Klassikaline kunstiharidus. 19.sajandi lõpus saab tuttavaks Barcelona juugendlik-sümbolistliku kunstiga. Kuid 19-aastasena jõuab Pariisi, Prantsusmaast saab Picasso uus kodumaa. Kolides Pariisi, asub elama Montmartre'le, paelub pahederohke ööelu. Picasso imetleb pahedeelu (Lautrec suhtus irooniaga), joovastub sellest elust, millele õige pea järgneb pettumus ja masendus
tegelema. Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada. Erinevad ringkonnad ei võta poliitikat Reichi puhul tõsiselt. Poliitikutele ei meeldi ta, sest ta on psühhoanalüütik. Psühhoanalüütikutele ei meeldi, sest on poliitik omaarust marksist. Reich on üks väheseid, kes Freudi seksuaalteooriaga nõustub ja edasi läheb. Freud pole nõus talle psühhoanalüüsi tegema, selle peale solvub. Läheb Saksamaale. Berliinis astub kommunistlikusse parteisse. Ta organiseerib enne lahkumist Viinis sotsiaalse hügieeni kliinikuid (õpetatakse, kuidas sündimust reguleerida, seksuaalne hügieen kõik töölisklassile). KP paneb edasistele jamadele alguse. Ta pidi emigreeruma, sest oli juut. Ta visati välja KP-st, sest ta tegeles psühhoanalüüsiga ning psühhoanalüütikud viskasid ta oma seltsist välja, sest ta oli KP-s. Peatus pikemalt Taanis, sest seal olid väga seksuaalselt liberaalsed seadused
õppima. asub psühhoanalüüsi õppima. 1922 asutab Feud psühhoanalüütilise kliiniku. Reich on tema parem käsi. Väga suur poliitikahuvi. Saab üsna palju kannatada selletõttu, sest ei võeta seda temalt tõsiselt. Nt psühhoanalüütikud ei armasta poliitikat ja vastupidi. Läks seksuaalteooria rõhutamises veelgi kaugemale kui Freud. Freud keeldus talle psühhoanalüüsi tegemast, seetõttu läheb Reich Saksamaale, Berliini.. Astub kommunistlikusse parteisse. Lõi seksuaalse hügieeni kliinikuid töölisklassile. Nt õpetati, kuidas rasedusest hoiduda jne. Oli juudirahvusest. Tekkisid probleemid. Visati välja kommunistlikust parteist ja psühhoanalüütilsielt seltsist, sest mässas liialt vastaspoolega. Läks Taani. Saadeti välja (liiga julged ideed) ja sama kordus ka Rootsis. Vaid Norrasse jäi pidama. Seal lõi oma instituudi ja oli mitmeid aastaid. Lõpuks lahkus siiski skandaaliga. Edasi emigreerus Ameerikasse
Kindlasti tuli tähistada oktoobri- ja maipühi; kodudes, kuhu nõukogude võim lõplikult ei jõudnudki, võis tähistamist vältida, kuid asutuses või koolis võrdunuks see kuriteoga. (Ibid.) Ideoloogilises töötluses oli ülitähtis koht koolil. Lapsi esialgu ahvatleti, peagi aga sunniti astuma 12 vastavalt vanusele kas oktoobrilaste või pioneeriorganisatsiooni või kommunistlikusse noorsooühingusse. Sundsuse kategoorilisus sõltus osalt ka konkreetsest koolist ja eriti direktorist. (Vahtre 2002: 19-45) 1950ndate jooksul tugevnes surve leeriskäimisele. See puudutas ka kõike muud kirikuga seotut, välja arvatud kiriklikud matused, mille ees isegi nõukogude võim oli jõuetu. Põlu alla langesid ka senised tähtsamad pühad nagu jõulud, lihavõtted ja isegi jaanipäev. (Ibid.)
), vaid kogum liigutusi ja helisid. Lavakujud kaldusid groteski. Näitleja roll mõnes mõttes muutus liikumiskonstruktsiooniks, põhirõhk lasus alati rühmal. Näitleja oli mutter, tähtis ansamblimäng. Ta ei tahtnud luua lavalist illusiooni, vaid karnevali ruumis. Näitlejad lõhkusid neljanda seina ja haarasid pealtvaatajad mängu. Oluline, et näitlejad oleksid sotsiaalsed eeskujud, kes juhiksid nõukogude rahva kommunistlikusse utoopiasse. Välismaa teatritegijad käisid Meierholdi julgeid lavastusi vaatamas. Sotsioloogilisel näitlejatreeningul põhjapanev mõju Brechti esteetikale. Meierholdi harjutused kujutasid endast rohkem tõmbenumbreid. Katkematu jõuline kehaline tegevus; virtuoossed tegevusepisoodid, milles olid poliitilised seisukohad. Meierhold eitas illusiooni ja ta võttis lavalt ära külgkulissid, dekoratsioonid ja tegi lava paljaks.
Konverentsi eesmärk oli seega võidelda selliste rassistlike seisukohtada vastu ning pöörata ka rohkem tähelepanu Aafrika kultuurile ja sealsete rahvaste olukorrale. Üks peamisi panaafriklasi oli kirjanik ning ajaloolane William Edward Burghardt Du Bois (1868-1963), kes oli neeger, kellel oli palju eurooplaste verd ning ta näeb päris valge välja. Ta on üks 20. saj alguse silmapaistvamaid afroameerika intellektuaale ning 92-aastaselt astus ta lisaks veel kommunistlikusse parteisse. Garveism Marcus Garvey (1887-1940) lõi liikumise, mille üldine üleskutse oli Back to Africa. See tähendas mustanahaliste võitlust musta impeeriumi loomise eest Aafrikas. Kõik neegrid pidid naasema mustale mandrile ning vallutama selle valgetelt tagasi ja looma seal iseseisvad riigid. Garvey ise oli Jamaika päritolu ajakirjanik, kes oli vga karismaatiline, aga paljuski ka megalomaanik. Tema hüüdnimeks oli Must Mooses,
Kui enamik õpilasi läksid Freudiga tüllli tema seksuaalteooriast kõrvalekaldumise tõttu, siis Reich on üks vähestest, kes on läinud veel kaugemale Freudist seksuaalsuse tunnistamisel. Nad läksid tülli, sest Freud keeldus talle psühhoanalüüsi tegemast. See lõpes sellega, et Reich sõitis Viinist ära Saksamaale, kus ta hakkas pihta psühholoogilise ja psüühilise tegevusega. Ta lõi mingid kliinikud, kus hakati aitama pereplaneerimist ja muud seksuaalsusega seoses. Reich astus ka kommunistlikusse parteisse. Selle konflikti tagajärjel visatakse ta mõlemalt poolelt välja. Sellest saab alguse tema pikk saaga. 30ndate alguses Saksamaal hakkab tulema Hitleri võimuletulek. Reich ei saa sinna jääda, sest ta on juut. Ta sõidab Taani, kust ta saadetakse ametlikult välja, sest tema seksuaalsust propageerivad ideed ei sobinud neile. Järgmisena läheb ta Rootsi ning ka sealt saadetakse ta ära. Pisult pikemalt jääb ta Norrasse pidama. Seal loob ta ka oma instituudi. Lõpuks
Eestlased päästis saksastumisest või venestumisest suuresti see, et Eestis põrkusid 19. sajandil kokku kaks suurrahva kultuuri – saksa ja vene. Rahvus on säilinud tänu ühisele vaenlasele, keda vihata. Loosungit “Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga” meeles pidades on eestlased seisnud sakste ees ja lasknud mõisa köiel rahumeeli lohiseda. Ühesuguse kollektiivse põlgusega on suhtutud mõisnikesse, tsaaririigi tšinovnikutesse ja NSV Liidu kommunistlikusse nomenklatuuri. Me oleme ajalooliselt suutnud suhteliselt hästi vastu panna totalitaarkorrale, mis on ehitatud meile võõra elulaadi ja kombestiku ümber. Ajalugu – eriti aastad 1940–1990 – on muutnud meid küüniliseks. Ajalugu on eestlase ajusse tagunud, et riigivõim on loll ja paha. Ajalooline harjumus osutus aga nuhtluseks, kui eestlastel tuli enestel otsustama ja riiki juhtima hakata. Tavaeestlane suhtub valitsusse ja riigikogusse
annaabi.ee 
