EL – Euroopa Liit VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Mõisted Sotsialistlik maailmasüsteem – idablokk, kommunistide võimu all olev alam, millel asus 13 riiki, Moskva diktaadile allumine va Jugoslaavia, lühidalt öeldes kommunismi mõjuvõimu laienemine Sotsialistlik sõprusühendus – riigid, mida Moskva kasutas eristamiseks oma liitlasi teistest kommunistlikest riikidest, sinna kuulusid riigid, kes kuulusid VMN-sse ja VLO-sse Sotsiaalne orientatsioon – Moskva meelse poliitika levitamine, kontroll mitmetes nõrkades Aasia ja Aafrika arengumaades, sinna kuulusid vaesed arengumaad, nad deklaleerisid sotsialismi ehitamist ja tegid seda NSVL abiga, mis oli sõjalis- majanduslik Raudne eesriie – Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta poliitlist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega nagu vaba teabevoolu
valitsenud Eesti talupoegade üle. Saksa armee ja politsei teenistusse astusid paljud eestlased vabatahtlikult, et ära hoida Punaarmee uut pealetung. Tänu eestlastest vabatahtlikele vallutasid sakslased 28. augustil 1941. aastal punaarmee käest Tallinna. Kuigi Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnistanud oli Saksa okupatsioon tunduvalt leebem kui Nõukogude oma. Tegutseda sai metsavendade üksusel põhinev Omakaitse, mis hoidis tagala puhta kommunistlikest partisanidest. Algselt ei pooldanud sakslased suuremate eestlastest koosnevate relvaüksuste loomist aga kui idarindel oli rohkem mehi vaja kuulutati välja sundmobilatsioon. 1944 aastal murdis punaarmee läbi Leningradi blokaadist, mis sundis rahvuslikul vastupanuliikumisel kurssi muutma. Rahvast kutsuti kaasa liituma Saksa armeega, et ära hoida järjekordne Nõukogude okupatsioon. Eestlaste kahjuks langes sõjast
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreal...
jõustruktuuride vägivallakasutuse vastu. KÜLMA SÕJA ISELOOMULIKUD JOONED 1970. võidujooks teaduse ning tehnika arendamisel. Kontrakultuur akadeemilisele meditsiinile alternatiiviks hakati kasutama hoopis rahva meditsiini ja teised looduslikud mõtted. Ameerikalik massikultuur 1970.dad LÄÄNE KRIISI AEG Lääneriikidel hakkas nappima jõutagavarasid kommunismi vastu võitlemisel, sellest tulenes ka pingelõdvenduspoliitika. Maha jäämine kommunistlikest riikidest spordis, tehnikas jne. Vastuolud pingelõdvenduspoliitikale, kuna lääne elanikud arvasid, et see tugevdab NSVL positsiooni. Rahva väsimus ja tüdimus sõdadest. Avalikud rahutused Vietnami sõja vastu, hipide liikumine. Rassilised rahutused.
Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. Sovetiseerimise 6 faasi 1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; 3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete
sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 19391941 Saksamaale üle 20 000 inimese. Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. NSVL saatkond pani kokku uue valituse nimekirja, mis moodustati peamiselt mitte Eesti kommunistlikest parteidest, vaid muudest sotsialistlike vaadetega erakondadest. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Juuli algul saadeti Riigikogu laiali ja kuulutati Eesti seadusi rikkudes välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki "Eesti Töötava Rahva Liit", teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Alles peale hääletust hakati rääkima liitumisest suure ja võimsa
- Breznevi doktriinist loobumine 1989 - 1990 Külma sõja lõpp - M.G. ei soovinud tegelikult NSVL lagunemist. 1990 valiti NSVL presidendiks. - Reaalselt aitas M.G. Tegevus kaasa NSVL lagunemisele. 1991 eraldus ka Venemaa, presidendiks valiti Boriss Jeltsin, kes oli võimul 2000.aasta lõpuni. - 1991, dets. - M.Gorbatsov saadab NSVL laiali, astus ametist ise tagasi. Luuakse SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus. M.G. Kui isiksus: - oli kõigist eelnevatest kommunistlikest riigipeadest kõige noorem võimule tulles (54-aastane) - hea haridusega : lõpetanud Moskva Riiklku Ülikooli õigusteaduste alal - suhteliselt demokraatliku mõtlemisviisiga - 1990 sai Nobeli rahupreemia
Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. 2) Iseloomulikud jooned 1. Võim koondunud kommunistliku partei kätte, teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4
Viljandisse, Pärnusse ja isegi Riiga ning Klaipedasse. Meie koolis oli sport au sees. Põhiline oli ikka suusatamine, meil oli isegi oma suusatreener. Suusatamine toimus isegi suvel, selleks kasutati rullsuuski. Samuti oli populaarne kergejõustik ja jalgrattasport. Koolis tegutses ka seinalehe toimetus, nende ülessandeks oli kõik koolis toimuv kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest, Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest. 8.Traditsioonid. Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad aktused olid lõpuaktused. Aga eks see on vist kõikides koolides nii. 9. Kool ja riigivõim. Koolis oli kindlasti Nõukogude liidu lipp ja Eesti Nõukode Sotsialistliku Vabariigi lipp ja koolilipp kooli fuajees. Samuti oli seinal Vladimir Ilits Lenini
Traadi luulelooming liikus peale debüüti pigem paljusõnalisse maailmavalusse, sealt edasi aga selgepiirilisse realismi. Traadi luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Luuletajana on ta olnud viljakas, tema sulest on kokku paariaastaste vahedega ilmunud üle 20 luulekogu. Tema esimeses luulekogus „Kandilised laulud“ leidub nooruslikku optimismi ja mõtisklusi inimkonna suurtest ideaalidest, ajastule omaselt ka kommunistlikest ideaalidest. Luulekogu „Küngasmaa“ väljendab Traat huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. „Laternad udus“ (1968) koondab armastusluulet, milles on kujundid valgusest, kevadest, õnnejanust ja õigusest õnnele. Sama teemaga läheb Traat süvitsi kogus „Ilmakaared“, mis protesteerib töö devalveerimise ja vastutustunde bürokratiseerimise vastu. Ka kogu ülejäänus loomingus domineerib pidev eetiline uuenemise kohus.
väljendus vabadus. Ma ei saa endale kuidagi ette kujutada, et ma peaksin kuulama radiost või vaatama telekast kuidas kõik rahvas üksmeelselt nõustub oma riigitegelastega ja samas õues kuulen anekdoote nendest. Ma ei kujuta ette, kuidas ajalehed kirjeldavad järjekordseid põllumeeste rekordeid aga samas rahvas seisab toidupoodides tundide viisi vorsti ning piima järjekorras. Ma ei kujuta ette, kuidas minu kodumaa kirjeldab suurtest kommunistlikest tegudest, kuid mul ei ole luba reisida ja suhelda teiste rahvastega, kes tunnevad end orjadena kapitalistide pressi all... Ma olen põhimõtteliselt sõja vastu. Ma ei saa aru miks ühed inimesed tapavad teisi. Aga kuulates oma esivanemate lugusid olen ma tänulik neile kangelastele, kes andsid oma elu minu tänase vabaduse eest. Sellega tahan ma öelda, et sõda oli küll raske, aga ta oli me tänapäevase elu väärt. Ja 1918. aasta jääb ajaloosse veel paljudeks aastadeks.
DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja- Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid (4). Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse (4). Idablokile iseloomulikud jooned: 1. võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu 2. kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3
Ta oli SSÜP juht alates 1946. aastast kuni 1971. aastani. Erich Honecker (1912-1994) Honecker oli pärit Saarimaalt. Elukutselt oli ta kaevur. Kommunistlikud vaated kujunesid välja isa mõjutuste tõttu. Juba 17-aastaselt astus ta Kommunistlikku parteisse. 1935. aastal pandi Honecker 10 aastaks vangis, sest ta ei olnud nõus lahti ütlema kommunistlikest veendumustest. Mees pääses vanglast välja alles pärast sõda. Ta tõusis karjääriredelil väga kiiresti ning 34-aastaselt sai temast SSÜP Keskkomitee liige. Tema ülesandeks oli tegeleda julgeoleku probleemidega ning ta korraldas ka Berliini müüri püstitamist. Honecker valmistati juba varakult ette Ulbrichti asemele ning 1976-st aastast 1989. aastani oligi ta SSÜP juht.
ühtne. Hiinat hakkas toetama USA. · Albaania ja Rumeenia olid kommunismi poole kaldujad. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: · Enne II MS 2 iseseisvat riiki: 1960ndatel suurim iseseisvumine: Egiptus, Libeeria · USA ja NL hakkasid võitlema, kes saab enda alla vaesed riigid. Põhimõtteliselt see, kes NL-i abi vastu võttis, kuulusid NL mõjusfääri, neid hakati nimetama sotsialistliku orientatsiooniga riikideks, kuid neist ei saanud rääkida kui kommunistlikest riikidest. · NL sõbrameelsed riigid: Aafrikas: Angola, Kongo, Etioopia, Somaalia, Mosambiik Kesk-Ameerika: Kuuba, Nicaraqua, Lõuna-Ameerika, Venezuela, Tsiili Indo-Hiina: Laos ,Kambodza, Pirma, Vietnam, Erand- Tai inglaste kohalolek Islami riigid: Indoneesia, Afganistan, Iraan jne. Tunnusjooned sotsiaalsetes riikides: (NL-s 15 liiduvabariiki). Reaalne sotsialism:
USA hävitas Türgis olevad maaraketid. 14. Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma sõja viimise näol kolmandasse maailma. Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas? Kosmosevõidujooks – o NSVL võidab kosmosevõidujooksu luues Sputniku, mis oli esimene töövõimeline masin kosmoses. 1961 esimene inimese kosmosesse saadetud ja sealt naasnud Juri Gagarini näol. o USA, suutes enda jõuvarud kokku koguda, jõudis 1969. aastal kuule ning tõestas sellega enda üleolekut tehnikas ja teaduses. Sport
liin, mille kaudu oli mõlema riigi liidritel võimalik kiiresti üksteisega ühendust saada. 14. Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma sõja viimise näol kolmandasse maailma. Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas? 15. Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam? Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni? Pingelõdvendus Külm sõda (pidevad kriisid, sõjalised konfliktid, võidurelvastumine jne)
Paremal alati konserv jõud, vasakul poolel konkurents sotsialistide ja kommunistide vahel . V vabariigil on olnud pol parteidele järgmised mõjud: · Vasaktiival kommunistride marginaliseerumine. Pr , mis II MS järel kus oli suuruselt II komm jõud, nüüd on kommunistid Pr pol võrdlemisi marginaalsesse rolli ja on tükeldatud väkesteks parteideks . Ala carte communism kommunistlik leer koorsneb suurest hulgast erinevatest radikaalsusastmega kommunistlikest grupeeringuteks . · Sotsialistide tõus suurimaks vasakjõuks. Vasaktiiva vaieldamatu liider. Sots selge lähenemine konserv oma pol tõekspidamistes ja programmis. · Gaullistlik partei , mis on edukas konservatiivse tiiva koondamine. Prantsusmaa näide selgelt ühe liidri / isiku ümber ehit pol süs . Võrreldes Pr pres Briti peamin siis pr pres positsioon on tugevam briti omast , sest pr peaminister on oma parteisisestest lahendustest vähem sõltuv
stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta
annaabi.ee 
