Inglismaa ei võtnud. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõju (ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit). Samuti põrkusid nende huvid Aafrikas (Maroko kriisid). Venemaa ei soovinud Saksamaa ülemvõimu. Kinnisideeks oli vallata Konstantinoopolit, selleks oli vaja purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada ülemvõim Balkanil. Liidulepinguga Prantsusmaaga aga kujunes vaenlaseks ka Saksamaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaa domineerimist Euroopas ja koloniaalvaldustes, samuti merel. 2. Eluolu suure sõja ajal. Sotsiaalsed muudatused sõjas. Esimese maailmasõja tagajärjed. Eluolu: Aastaid kestnud sõda viis inimeste füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. Samuti viidi piirini ka toiduvarud, kuna seda polnud kellegil piisavalt. Piirama hakati teatud toiduainete tarbimist nt. Kala ja muna. Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus. Venemaa olukord oli eriti halb,
a. algas uus majandusliku tõusu periood.Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika.Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas riikides tarbimist ja tootmist. Sõjavrk: Venemaast eraldusid: Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas, uutused koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I MS alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas. Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. Veebruarirevolutsioon- Moodustati vene ajutine valitsus. autonoomia,- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele
Kodakondsus peaks tagama lojaalsuse, teatav elukogemus. Valimisõiguse andmisel: riigikogu puhul vähemalt 18-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Põhjendused samad. Peamised valmissüsteemid Valmissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad valmimised rahvaesindusorganisse (parlamendi/volikogusse) Majoritaarne valimissüsteem · Vanim valimissüsteem ajaloos · Kujunes välja Inglismaal · Kasutusel Suurbritannias ja tema endistes koloniaalvaldustes, nt Indias, USA's, Kanadas · Valimisringkondasid on sama palju kui kohti parlamendis, ühest ringkonnast üks saadik parlamenti. Parlamenti pääseb saadik, kes saab teistest rohkem hääli (lihthäälteenamus) · Majoritaarse süsteemi tugevused: 1. On reeglina arusaadav (selge ja lihtne) 2. Soosib/loob eeldused üheparteilise valitsuse tekkeks, mille eluiga on reeglina pikem kui mitmeparteilisel valitusel 3
*Austria-Ungari viis sisse piiratud autonoomia *Venemaa ja Saksamaa kasutasid ümberrahvastamispoliitikat *Inglismaa kasutas relvajõude iirimaa mahasurumiseks. # 90,4% Aafrikast oli 1900a-ks Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali, Hispaania valduses. # 1914a-ks suutis iseseisvuse säilitada Etioopia ja Libeeria # 1899-1902 kestis Aafrikas Inglise-Buuri sõda lõppes inglaste võiduga ja vabariigid arvati Briti imp koosseisu # 1896a Briti koloniaalvaldustes, Indias, lõid hindud oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, eesmärgiga saavutada Indiale otsustamisõigus siseküsimustes. # 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik-demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Maailmamajanduse areng:
· Venemaa o Ei soovinud Saksamaa hegemooniat (ülemvõimu Euroopas) o Venemaa kinnisidee vallutada Konstantinoopolit. Selleks oli vaja purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada ülemvõim Balkanil. o Liidulepinguga Prantsusmaa aga kujunes vaenlaseks ka Saksamaa. · Inglismaa o Ei saanud lubada Saksamaa domineerimist Euroopas ja koloniaalvaldustes, samuti merel · Jaapan o Oli Inglismaa liitlane ja huvitatud Saksamaa kolooniatest Aasias. 7. Millal ja millised rahvusvahelised kriisid toimusid Euroopas 20 saj algul? 8. Miks võrreldi olukorda Balkanil püssirohutünniga? 9. Iseloomusta Venemaa majanduslikku ja poliitilist arengut 20 saj algul? 10. Miks puhkes Venemaal 1905 aastal revolutsioon, milline oli selle käik ja milliseid muutusi Venemaa sisepoliitikas see kaasa tõi? 11
1905a eralduda Norral. *Austria-Ungari viis sisse piiratud autonoomia *Venemaa ja Saksamaa kasutasid ümberrahvastamispoliitika *Inglismaa kasutas relvajõude iirimaa mahasurumiseks. # 90,4% Aafrikast oli 1900a-ks Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali, Hispaania valduses. # 1914a-ks suutis iseseisvuse säilitada Etioopia ja Libeeria # 1899-1902 kestis Aafrikas Inglise-Buuri sõda lõppes inglaste võiduga ja vabariigid arvati Briti imp koosseisu # 1896a Briti koloniaalvaldustes, Indias, lõid hindud oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, eesmärgiga saavutada Indiale otsustamisõigus siseküsimustes. # 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik- demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Imperialismi süvenemist soodustanud tehnilised
Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja
Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia Ungari Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). · NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. · Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). · Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): Peep Reimer 1 · Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele
Austria jäänukriik (pärast I maailmasõda üritati küll liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). Millised suured impeeriumid lagunesid I ms tulemusel (mis neist sai)? · Austria-Ungari - Austria JA Ungari + Tsehhoslovakkia · Saksamaast jaotati kaheksandik võitjariikidele · Türgi impeerium Türgi ja Balkani ps riigid · Vene Romanovite impeerium Eesti, Läti, Leedu, Poola
Austria (üritati liituda Saksamaaga, kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses; ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Ungari Tsehhoslovakkia Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia- Bosnia-Hertsogoviina riikidest). 3) Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa protektoraadi e kontrolli ja valitsemise alla). 4) Muutused koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I MS alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). Vabadusvõitluse tulemusena ilmus uue riigina Euroopa kaardile Iirimaa 1919; algul riigipeaks Ing kg, alates 1937 vabariik. Iirimaa saatust ei otsustatud Pariisi rahukonverentsil! 1.2. Versailles`i rahuleping Saksamaaga 28.juuni 1919 (XX sajandi aj, lk. 89):
viisid riigi lagunemise ja keisri kukutamiseni. Austria jäänukriigil keelati võitjariikide poolt ühinemine Saksamaaga. Austriast lahkulöönud aladel tekkisid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia ja Sloveenia riikidest). Türgi kaotas oma valdused Lähis-Idas (Palestiina, Liibanon, Süüria ja Iraak, mis anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes – Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 1.2. Pariisi rahukonverents 1919-1920: Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku
Nõidus: kui tahetakse midagi halba Religioossed muutused: Revitalisatsiooniliikumised e taaselustamisliikumised: inimesed püüavad oma vana kultuuri ja religiooni uute põhjendustega tagasi tuua. On loobutud vanast religioonist ja elu läheb halvemaks, püütakse vana religioone poole tagasi pöörduda, et elu paremaks läheks. Kargokultused levinud Melaneesias arvamus, et teatud üleloomulikud jõud toovad läänelikku heaolu Melaneesia põliselanikele. Hakatakse koloniaalvaldustes valgete käitumist matkima, et ka seda saada, mis laevad valgetele toovad. Põhjused: koloniaalvõimu surve, inimesed tunnevad, et neil võiks olla rohkem, kui neil on, vähesed kultuurikontaktid läänega. Kultuurimuutused Evolutsionistlik vaade: Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Usuti, et kõik valdkonnad arenevad sarnaselt. Ka religioon: animism polüteism monoteism Ka sotsiaalne organiseerumine: hõim - riik impeerium Kõige aluseks on tehnoloogia areng.
Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). 15* Tsehhoslovakkia 16* Ungari 17* Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). 35* NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. 36* Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). 37* Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): 38* Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni
– maailma kui teatud ruumi mõttes, vastasseisust ei olnud vaba mitte ükski piirkond maailmas, keegi ei saanud tunda end täiesti ohustamatuna – ei hõlma mitte ainult militaarsfääri, rõhutatud ka seda, et külm sõda ennekõike ohjeldamatu propagandism ja kultuuride kokkupõrge. 4) kõige selle kõrval ka lokaalsed konfliktid, kus nö lasti aur välja. USA ja NL valduste kokkupuutepunktides //nt Korea sõda, Vietnam, konfliktid endistes koloniaalvaldustes. Sellega prooviti testida vastaspoole tugevust, mingis ulatuses katsetati nendest väiksemates konfliktidest uut relvastust (NL peamiselt Aafrika kodusõdades, USA Vietnamis). + mida veel vahel rõhutatakse erinevates käsitlustes: + Saksamaa küsimus – (saksa päritolu analüütikute poolt), külma sõja pingestatus oli pingestatus saksamaa pärast. Ka Austria jagamine okupatsioonitsoonideks.
korraldusi sõjaväele jne. Ameerika kolonialistidele pandi peale maks ja anti korraldus briti vägesid majutada. See põhjustas ameeriklaste vastumeelsust. Piir kehtestati 1763, kus ei lubatud kolonialistidel lääne poole liikuda. 16/4 prantsusmaa oli toetanud indiaanlasi, kuid kui britid tulid, lõetasid nad nende toetamise. 1764 Sugar Act reguleeriti melissi sissevedu. Briti valitsus üritas soodustada melissi enda koloniaalvaldustes, mitte Prm omades. Senised kaubandussidemed katkesid. 1765 Quartering Act majutuskohustus. Ameeriklased pidid ehitama briti sõjaväele barakke ja neid toitma. 1765 Stamp Act templiseadus. Briti valitsus nõudis, et peaaegu kõik ajalehed oleks varustatud maksumärgiga. Vaja oli maksustada ka peaaegu kõik juriidilised dokumendid. See tõstis väga suurt pahameelt. Tekkisid isegi salaorganisatsioonid selle seaduse vastu. 1766 oli briti valitsus selle seaduse sunnitud kustutama.
jällegi üpriski esirinnas Inglismaa. Inglismaa oli üks esimesi riike, mis andis kaubanduse vabaks. Veel 1815 võeti vastu Corn Laws (1815 1846/49), millega üritati kaitsta Inglismaa põllumajandust välise odava vilja eest. Inglismaa huvi oli, et inglise põllumehed saaksid jätkuvalt kasumit, et oleks ostutööjõud ja maksumaksmist. 1849 täielikult kaotati, tollid jäid, aga polnud piiravad Navigation Actskaotati ka 1849, mis olid piiranud Inglismaa koloniaalvaldustes teiste riikide kaubandust, aga nüüd anti seegi vabaks. Eriti andis hoogu kogu Euroopa minekule vabale kaubandusele Inglismaa - Prantsusmaa vabakaubandusleping Cobden Chevalier leping 1860a, kus Inglismaa ja Prantusmaa kaubad võivad minna üksteise turule. Selliseid vabakaubanduslepinguid hakati sõlmima ka teistes riikides. Kui samal ajal tekkisid üha enam rahvuslikud huvid(ja rahvusriigid), siis hakati üha
kolooniad. Inglismaa poliitika Ameerika 13 koloonia suunal (Apalatsi piir, Suhkruseadus, Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766. a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 ,,Bostoni veresaun", Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja ,,Bostoni teejoomine"). Apalatsi piir- kehtestati piir 1763, kus ei lubatud koloniaalistidel lääne poole liikuda. 1764 Sugar Act reguleeriti melissi sissevedu. Briti valitsus üritas soodustada melissi enda koloniaalvaldustes, mitte Prm omades. Senised kaubandussidemed katkesid. 1765 Quartering Act majutuskohustus. Ameeriklased pidid ehitama briti sõjaväele barakke ja neid toitma. 1765 Stamp Act templiseadus. Briti valitsus nõudis, et peaaegu kõik ajalehed oleks varustatud maksumärgiga. Vaja oli maksustada ka peaaegu kõik juriidilised dokumendid. See tõstis väga suurt pahameelt. Tekkisid isegi salaorganisatsioonid selle seaduse vastu. 1766 oli briti valitsus selle seaduse sunnitud kustutama.
protsenti SKTst. 220 Portugali valus ärkamine pärast pillerkaari Tõnis Arnover 23.05.2003 00:00 Portugal on Euroopa Liidus oldud 17 aastaga palju võitnud, kuid raiskamine ja tulevikku suunatud otsuste puudumine on viinud riigi praeguseks üsna keerulisse seisu. 1986. aastal ELi astudes oli Portugal õige vaene maa, mille majandust olid kurnanud 60. aastate sõjad Aafrika koloniaalvaldustes ning revolutsioonijärgne investeeringute põud. "Selle tagajärjel ei olnud meil ühtki korralikku autoteedki," ütles professor Joao Ferreira Amaral, kes on president Jorge Sampaio endine majandusnõunik. "Tänu ELi struktuurifondide abile on välja ehitatud 400 000 kilomeetrit suurepäraseid autoteid ning hästi toimiv raudteeühendus." Ühinemise plusside seas nimetab professor veel plahvatuslikult kasvanud kaubavahetust suure
annaabi.ee 
