Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud . Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli omada huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, samuti taheti ka majanduslikku mõjuvõimu laiendada. Arutlus: Kas Kolmikliidu ja Antandi loomine tugevdas rahu või suurendas veelgi Maailmasõja puhkemise ohtu? Antant kirjutati 1904. aastal alla Prantsusmaa ja Inglismaa poolt
midagi ära. 5) Milles seisnes Wilhelm II uus kurss? Tema idee oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks ja võimsaks maailmariigiks. 6) Selgita mõistet maailmapoliitika? Maailmapoliitika on riikide sekkumine kõigisse maailmaasjadesse ning võitlus ülemvõimu pärast terves ilmas. 7) Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck pidas seda esialgu ebaoluliseks. 8) Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Maade hõivamisega käis käsikäes vägivald ja julmus. Mitmel pool puhkesid ülestõusud, algelised pärismaalased ei saanud aga moodsalt relvastatud kolonisaatoritele vastu. 30. Prantsusmaa. Napoleon III Prantsusmaa keiser. 1) Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? Tema enese korraldatud riigipöördega, mil ta võimu enda kätte kogus. 2) Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa?
(2) b) põllumajanduses? (2) ÕPETUS PÕHISEISUKOHT Konservatism 1 Liberalism 2 Sotsialism 3 3. Täida tabel. (Tabelit pole vaja teha!) 4. Miks oli USA ja Saksamaa majandusareng kiire, Prantsusmaa ja Inglismaa oma aga aegalsem? Põhjenda. 5. Võrdle 5 lausega Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA koloniaalpoliitikat. 6. Võrdle Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsemisaega. (valitsemisaeg, poliitika iseloomustus, tähtsamad sündmused) KOOSTA TABEL! 7. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? (3) 8. Kirjelda Jakob Hurda peamisi seisukohti ja ettevõtmisi. 9. Kuna need sündmused toimusid: a) Hakkas ilmuma Perno Postimees? b) Uus vallaseadus? c) Asutati Eesti Kirjameeste Selts? 10. Mis oli Konstantin Pätsi ja ajaleht Teataja põhinõue? 11
Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võimu endale. 9.Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa? Ta oli halvasti ettevalmistatud. 10.Mida kujutas endast Pariisi Kommuun? Tööliste moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus. 11.Milliseid ümberkorraldusi viidi sisse III vabariigis? Kodanikuõigused, vähendati kirikut koolis ja ühiskonnas, Tasuta algharidus.
Suurriikide püüd domineeridaväikeriikide üle. Tunnuseks kolooniate hõivamine. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähem arenenud rahvaste eest ning levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi ka nendega. Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. Prantsusmaa (P.-Aafrika), SB (India, I.-Aafrika) 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Rohkem toorainet ja maavarasid, saada majanduslikku kasu. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli võrreldes kolooniatega tühine. 1900.aastaks oli 90,4% Aafrikast Euroopa suurriikide käes. Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalseks maaks. 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Atant ja Kolmikliit
isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? – Eesmärk saada majanduslikku kasu, toota toorainet väiksema hinnaga ja odavam tööjõud. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. – Sadamate ja kaubandusfirmade areng. Raudteede tihenemine (odav, kiire). Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, maailm globaliseerus, tööstus muutus rahvusvahelisemaks, riigid sõltusid teineteisest. Majandus arenes kiiresti, aga ebaühtlaselt
Londoni heidikud". Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis "Birma päevad". Põletav huvi sotsiaalküsimuste vastu tegi temast kirjaniku, kes astus välja vähem priviligeeritute eest. 1927. aastal ühines ta Londoni East Endi hulkuritega, et kirjutada nende saatusest. Pariisis elatas ta end 18 kuud juhutöödest. Saadud kogemused andsid talle materjali esimese raamatu jaoks: "Pariisi ja Londoni heidikud" on viletsuse ja ekspluateerimise, kodutuse ja tänavaelu üksikasjaline kirjeldus.
Londoni heidikud”. Varjunime valik oli pigem juhuslik, see lähtus Orwelli jõest Suffolkis, kus autor oli ajutiselt elanud. George Orwell alias Erich Arthur Blair sündis 25. jaanuaril 1903. aastal Motiharis Indias. Tema isa oli Briti koloniaalametnik. Orwell kasvas üles Inglismaal. Pärast kooliaega järgnes ta esialgu isa eeskujule ja läks 1922. aastal viieks aastaks ametnikuna Birmasse, mis oli tollal samuti Briti provints. Hiljem kritiseeris Orwell koloniaalpoliitikat teravalt romaanis “Birma päevad”. Põletav huvi sotsiaalküsimuste vastu tegi temast kirjaniku, kes astus välja vähem priviligeeritute eest. 1927. aastal ühines ta Londoni East Endi hulkuritega, et kirjutada nende saatusest. Pariisis elatas ta end 18 kuud juhutöödest. Saadud kogemused andsid talle materjali esimese raamatu jaoks: “Pariisi ja Londoni heidikud” on viletsuse ja ekspluateerimise, kodutuse ja tänavaelu üksikasjaline kirjeldus.
vahel? Arvan,et rahvuste vahel,sest 20da sajandi algul kujunesid välja selgepiiilised vastandlikud jõugrupid.Suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgendamine. 10.Balkani poolsaart nimetati 20saj. Algul püssirohutünniks,sest balkani poolsaare riigid olid teistest mahajäänumad ja vaesemad.Nad olid äärmiselt revolutsioonilised ja opositsioonis võimudega.Väiksest konfliktist võis vallanduda suur sõda. 11.Arenenud Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat ,sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ja mõjusfäärideks.Vähemarenenud maades hakati tyhistama aegunuid seaduseid,tugevnes liberaal-demokraatlik ühiskond ja poliitiline korraldus. 12.Koloniaalpoliitika tagajärjed Aasia ja Aafrika rahvaste ning maade jaoks: Kagu-Aasias kasvas rahvaarv kiiresti ,kadus ühiskondlik positsioon ja tavapärased elatusallikad,ei leitud kohta uus-euroopalikus ühiskonna süsteemis.Hiinas toimusid pidevalt vastupanu katsed.Xinhai
3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning juht. 9.Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaa oli mõjukaim riik keisririigis, moodustas üle 50% Saksamaa territooriumist. Saksa keisriks oli Preisi kuningas, enamik riigiametnikke oli Preismaalt. 10.Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat.
veebruar Juri Andropov sureb ja NLKP võtab üle Konstantin Tsernenko. 1985 10.märts Sureb ka Tsernenko . 11.märts NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov. 1986 26.aprill Tsernobõli aatomielektrijaama katastroof. 1987 Veebruar Gorbatsovi visiit Eestisse. Kevad Rahva üldine protestilaine Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Tartu üliõpilased on kaasatud tagajärgede küsimuste arutamises ning taunitakse NSVL'i koloniaalpoliitikat ja avaldatakse umbusaldust. 19.Mai EKP Keskkomitee sekretäriaadi koosolekul kritiseeritakse teravalt Tartu Ülikooli õpilaste nõukogudevastast hoiakut. Juuli Tallinna vanalinnas taastatakse ajaloolised tänavanimed (Rüütli, Munga, Kuninga jne). 15.august Endised Eesti poliitvangid moodustavad Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupi MRP-AEG 23.august Hirvepargis leiab aset MRP-AEG poolt organiseeritud rahvakoosolek,
siseküsimustes. *Bokserite ülestõus Hiinas 1900a. Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. *Hotentoti Liit Saksamaal 1904-1907a. hotentottide ülestõus Lõuna-Aafrikas, Saksamaa koloniaalpoliitika jõudis kriisini. 1907. a valiti uus Riigipäev, kuhu koondunud poliitilised jõud olid valmis toetama koloniaalpoliitikat, seda nimetati Hotentoti blokiks. 4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise Buuri sõda, Maroko kriisid, USA Hispaania sõda, Vene Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. *Inglise-Buuri sõda 1899-1902a
feodaalsed takistused. Erinevalt Euroopa riikide üksikosadest puudusid Inglismaa ja Sotimaa vahel tollibarjäärid. Kiiresti kasvas rahvaarv (nt 1750- 1881 u 7,4 miljonilt 29,7 miljoni inimeseni). Laialdaselt hakati kasutama erinevaid energiaallikaid (pealtvoolu vesirattad, aurumasinad). Mandri- Euroopa sõdadest pääsenud saareriigis leidus ohtralt maavarasid (kivisüsi, rauamaak). Maailma suurima sõja- ja kaubalaevastiku toel aeti aktiivset koloniaalpoliitikat, mis võimaldas veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19.saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. · Viktoriaanlik ajastu:
takistused. Erinevalt Euroopa riikide üksikosadest puudusid Inglismaa ja Sotimaa vahel tollibarjäärid. Kiiresti kasvas rahvaarv (nt 1750-1881 u 7,4 miljonilt 29,7 miljoni inimeseni). Laialdaselt hakati kasutama erinevaid energiaallikaid (pealtvoolu vesirattad, aurumasinad). Mandri-Euroopa sõdadest pääsenud saareriigis leidus ohtralt maavarasid (kivisüsi, rauamaak). Maailma suurima sõja- ja kaubalaevastiku toel aeti aktiivset koloniaalpoliitikat, mis võimaldas veelgi suurendada juurdepääsu odavale toorainele ja tööjõule ning laiendas turgu Briti kaupadele. Sisekaubandust soodustas laevatatavate jõgede ja kanalite võrgustik ning maailma esimesed raudteed. Inglismaa oli esimene, kus kujunes välja tööstusel põhinev industriaalühiskond ning riik oli kuni 19. saj viimaste aastakümneteni maailma juhtivaks tööstusriigiks. 5.3. Viktoriaanlik ajastu:
I maailmasõja lõpuks oli valmis 2/3 raudteest. Pärast maailmasõda võtsid kompanii üle inglased ja prantslased, sest Saksamaa kaotas I maailmasõja. Rong, mis seal liikus, oli idaekspress. Saksamaal ei olnud kuigi palju kolooniaid. Olid Saksa Edela-Aafrika, Saksa Ida-Aafrika, Togo, Kamerun, osa Uus-Guinead. Saksa Ida-Aafrika on tänapäeval Tansaania ja Saksa Edela-Aafrika on praegu Namiibia. Kolooniatesse asus ümber ka saksa koloniste, kes rajasid sinna oma farmid. Saksa koloniaalpoliitikat peeti julmaks. Hererod ja hotentotid elasid Edela-Aafrikas, alustasid Saksa- vastast ülestõusu. Hererode hõimust tapeti 70 000, alles jäi 18 000. Saksamaal ei olnud pärismaalaste olemasolu oluline, põllumajandus pidi baseeruma ümber asunud sakslastel. Inglismaa Rahvaarv oli 41,1 miljonit, aga kolooniates oli veel 370 miljonit. Kogu maailma rahvastikust 23% elas kas Inglismaal või tema kolooniates. Inglismaa ja koloonia kokku olid 20% maailma maismaast.
nimetab ta ebameeldivaiks näidendeiks. Ebameeldivus selle tõttu, et arvustas rikkaid kodanlasi, kes elasid rantjee (need, kes elavad oma varanduse kasumist) elu. Kritiseeris seda, et mitmed rikkad inimesed olid soetanud linna vaesemates osades suuri kortermaju ja elasid üürirahadest. Üür oli aga ebaõiglaselt kõrge. Järgnesid n-ö meeldivad näidendid, kusjuures meeldiv on tinglik: sõjavastane komöödia ,,Inimene ja relvad" (koloniaalpoliitikat käsitles), ,,Saatuse soosik". Nendes arvustab ühiskonnas esinevaid petteväärtusi. Sajandi alguses kolmas rühm ,,kolm näidendit puritaanlastele": ,,Saatana õpilane", ,,Caesar ja Cleopatra". Viimases käsitleb uudselt ja humoorikalt ajaloolisi suurkujusid traditsioone eiravalt ja toob välja võimuloleva inimese üksilduse teema. XX sajandi alguses hakkab Shaw' särama. On dramaturg, ise kirjutab, ise lavastab. ,,Major Barbaros"
näidendit nimetab ta ebameeldivaiks näidendeiks. Ebameeldivus selle tõttu, et arvustas rikkaid kodanlasi, kes elasid rantjee (need, kes elavad oma varanduse kasumist) elu. Kritiseeris seda, et mitmed rikkad inimesed olid soetanud linna vaesemates osades suuri kortermaju ja elasid üürirahadest. Üür oli aga ebaõiglaselt kõrge. Järgnesid n-ö meeldivad näidendid, kusjuures meeldiv on tinglik: sõjavastane komöödia ,,Inimene ja relvad" (koloniaalpoliitikat käsitles), ,,Saatuse soosik". Nendes arvustab ühiskonnas esinevaid petteväärtusi. Sajandi alguses kolmas rühm ,,kolm näidendit puritaanlastele": ,,Saatana õpilane", ,,Caesar ja Cleopatra". Viimases käsitleb uudselt ja humoorikalt ajaloolisi suurkujusid traditsioone eiravalt ja toob välja võimuloleva inimese üksilduse teema. XX sajandi alguses hakkab Shaw' särama. On dramaturg, ise kirjutab, ise lavastab. ,,Major
maailma kogutoodangus. Kolooniatest saadud tulu kulutati väga suurel määral aristokraatliku eluviisi finantseerimiseks. Viljaksvatust polnud mõtet arendada, sest USAt toodi sisse odavat vilja. Külad tühjenesid, linnad kasvasid. Suurbritannia viimane suurem hiilgeaeg oli 1837-1901 (kuninganna Victoria) Victoriale järgnesid Edward VII ja George V, kes jätkasid aristokraatlikke traditsioone. Poliitiline süsteem Tugines kahele parteile: 1. konservatiividele, kes ajasid aktiivset koloniaalpoliitikat 2. liberaalidele, kes viisid läbi sotsiaalseid reforme Mõlemad parteid pidasid vajalikuks kindlustada Suurbritanniat saksamaa ees. 1906 asutati tööerakond- leiboristid, kes olid Aܴd ja väiksemad töölisparteid. Sajandivahetuse silmapaistvaim sündmus oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid olid Hollandi XVII sajandi väljarändajate valged järeltulijad Lõuna-Aafrikas. XIX sajandi keskel olid buurid rajanud Lõuna-Aafrikasse kaks vabariiki: Transvaal ja Oranje
Ligemese aitamine võib sind end lolliks teha. Võõra keele mittemõistmine- üks pool on domineerivam. See, et talupoeg on hariduselt maha jäänud annab saksale õiguse ta peale karjuda. Kreutzwald tutvustab haigusi ,,Kodutohter"is. Ta ütleb, et teadusest rääkimine on ,,kunstkeel", ,,arstikeel". Ühelt poolt tahab ta aidata, aga teiselt poolt on ta positsioon hurjutav, maarahvast lolluses süüdistav positsioon. Kreutz viib arstina ellu seda sama koloniaalpoliitikat. Haige keha on muutunud vastandlike jõudude lahinguväljaks. Kehast saab ideoloogilise arusaama lahingutandem. Kumba uskuda, kas külaravitsejat või arsti? See ongi see lõks, kuhu talupoeg võib jääda. Kui valida arst, siis reedetakse külakogukonna viisi, reedab ühe kombe, mis on aluseks kogu kogukonna toimimise protsessile. 1. Teaduslik 2. Rahvameditsiin 3. Kristlik kontekst Haiguse kirjeldamisel... patsient on kristlane, kelle saatus on taevaste jõudude määrata. Siis ei
ohuks Indiasse vms. Teine Inglise-Afganistani sõda 1878-1881, mis jälle oli samasuguse staatusega vallutati Kabul, aga kogu Afganistani oma kontrolli alla ei saadud. Splendid Isolation ehk hiiglav isolatsoonipoliitika, mis Suurbritannia ajas eriti 19.saj viimasel veerandil tegu selgelt SB koloniaalhuvide kaitsega, isolatsioon seisnes selles, et SB ei olnud enam huvitatud tegelemiseks Euroopa asjadega, hoidus kõrvale Euroopa koalitsioonidest ja ajas ka oma koloniaalpoliitikat üksi. Alates Disraelist, kes sai PMks 1874, ongi räägitud hiiglavast isolatsioonist. See isolatsioonipoliitika oli kuni Salisbury võimu lõpuni 1902, kui sõlmiti uuesti liit Jaapaniga Venemaa vastu ja eriti Kolmikantandi koalitsioon 1907. Suurbritannia polnud ainuke Aasias tegutseja, nt ka Holland. Hollandi India ehk Indoneesia, ent Hollandi Ida-India kompanii pankrotistus pmst juba 1800 ja edasi ajas asja Holland ise kuni 20.sajandini välja.
1763. aastal sõlmitud Pariisi rahuga kaotas Prantsusmaa peaaegu kõik oma koloniaalvaldused Põhja-Ameerikas, sh Kanada ja Louisiana. Vaid Kanada Quebecki provintsis jäid püsima feodaalsuhted, samuti prantsuse keel ja katoliku usk, kuid juba Inglismaa ülemvõimu all. Inglise kolooniate piir Hispaania valdustega kulges siitpeale piki Mississippi jõge. Inglasi saatis edu ka Lääne-Aafrikas ja Indias, kus 1761. aastal vallutati idarannikul asuv prantslaste halduskeskuse Pondichéry. Inglise koloniaalpoliitikat toetas tegusalt aastatel 1757-61 peaministriks olnud William Pitt Vanem. Seitsmeaastase sõja kaugeleulatuvaimaks tagajärjeks on inglise keele domineerimine nii Põhja- Ameerikas kui Indias. Prantsuse keel on valitseva keelena püsima jäänud vaid Kanadas Quebecki provintsis. Siberi hõlvamine Erinevalt teistest Euroopa riikidest suundus Venemaa koloniaalne aktiivsus Siberi ja Kaug-Ida taigaavaruste hõlvamisele. 1558 andis tsaar Ivan IV Julm suurkaupmeestele Stroganovidele
Inglismaa vajas võitluseks Prantsusmaaga mehi ja ressursse ning hakkas seetõttu Ameerika asunikele esitama nõudmisi ja kehtestama kaubanduslikke piiranguid. 1765 võeti Inglismaal vastu nn templimaksuseadus, mis kehtestas 1. parlamendipoolse asunikelt otse sissenõutava maksu. Asunike juhid protesteerisid. Seadus tühistati. ,,Bostoni teeõhtu" 1773, edasised intsidendid kasvasid järk-järgult suuremaks vastuhakuks ning 1774. a kutsusid isegi mõõdukamad hääled koloniaalpoliitikat muutma. 1774 sept I Kontinentaalkongress Philadelphias. II istungjärk 1775 mai. 4. juuli 1776 võttis Kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis mõistis avalikult hukka, et britid ise enda konstitutsiooniga asunikele antud õigusi ja asunike pikaajalisi omavalitsustraditsioone eirasid. Väljendas selgelt kahte põh printsiipi, mille alusel tuli uut riiki valitseda: valitsustel on 1 kindel põhieesmärk tagada oma riigi
annaabi.ee 
