Kahetahulist nurka mõõdab tema joonnurk. Joonnurk saadakse, kui kahetahulist nurka lõigatakse tasandiga, mis on nurga servaga risti. Joonnurga saame ka siis, kui nurga serval valitud punktist tõmbame mõlemale tahuleservaga ristuvad sirged. Kahe lõikuva tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse nende tasandite lõikumisel tekkivat väiksemat nurka. Kui tasandid on paralleelsed, siis tasanditevaheline nurk on 0o. Mitmetahuline nurk Kolme ühes punktis lõikuvat tasandit eraldavad ruumis kolmetahulised nurgad. Lõikuvate tasandite ühine punkt on kolmetahuliste nurkade tipp. Kui ühte punkti läbivate tasandite arv on 4, 5 ja 6...n, siis tekivad vastavalt nelja-, viie-, kuue-,...n-tahulised nurgad. Kõiki neid koos nimetatakse mitmetahulisteks nurkadeks. Kolmetahulise nurga iga tasanurk on väiksem kahe ülejäänud tasanurga summast. Mitmetahulist nurka nimetatakse kumeraks, kui selle lõikamisel tasandiga, mis lõikab nurga kõiki tahke, tekib kumer hulknurk.
algul nhtavasti ainult dekoratiivset lesannet, olles nitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma thtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba teliseks "nitelevaks" selle sna meieaegses mttes Proskenioni tagaphi kujutas tragdias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli vlismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli nitlejate ja kooriliikmete rivastumisruum. Kulisside aset titsid kolmetahulised prismad, mis prlesid pstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega. Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule nidati seda, mis toimus maja sisemuses (selle aparaadi konstruktsioon on meile lhemalt tundmatu), ja theologeion, millel ilmus deus ex machina. Mngiti lageda taeva all. Eesriiet kreeka teatris ei olnud, nii et lava oli kogu mngu ajal lahti; sellest siis antiikse tragdia kolm kuulsat ksuse nuet: 1) koha ksus, kogu sndmustik toimugu
Kui nad püüdisid kinni esimese lõhe, peeti tänupalve. Kala luud visati tagasi jõkke, kus need uskumiste kohaselt uuesti kalaks moondusid. 2.3 Elamud Paiksed indiaanlased elasid külas. See kindlustas turvalisuse ja võrdselt jaotatud tagavarad. Külades olid savimullaga kaetud maakojad, ka ehitati savitellistest ja kividest majasid, mis olid üksteise otsa ehitatud, nagu kortermajad tänapäeval. Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate nimetustega. Näiteks: tsikiid, hooganid, iglud, pikkmajad, katusonnid, vigvamid ja vikiapid. Teine rühm indiaanlased olid koguaeg rändeteel. Nende elamuteks olid kokkupandavad tipiid. Need koonuse kujulised telki meenutavad elamud olid eriti levinud preeriaindiaanlaste seas. Tipiisid katsid kokkuõmmeldud piisoninahad. Piisoninahad kinnitatu üksteiste külge pajupuust voolitud kinnitustikkudega
Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad
· käbi munajas, tumedam pruun kui hariliku männi käbid, 2-6 cm pikad · apofüüs ei ole terav Pinus peuce - Makedoonia mänd · võrse karvadeta · rohekas (sügistalvel), hiljem muutub hallikaspruuniks · noored võrsed oliivrohelised, hiljem rohekaspruunid · pungad kuni 1 cm pikad, pruunid, vaigused, terava tipuga · okkad sinakasrohelised · lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes, pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, 7-12 mm pikad · küllalt jäigad, kolmetahulised, õhulõheread kahel külgmisel tahul · käbi väga suur ja suurte soomustega · käbi rohekaspruun Pinus strobus - Valge mänd · võrse paljas ja võrsete tipus pikad pehmed okkatuustid · okkad rohelised, valge jutiga · 5-okkaline · käbi suur, pikk ja kitsas · soomused suured · helepruun, valged vaigupisarad Pinus cembra subsp. sibirica - Siberi seedermänd · võrse jäme ja karvane · 5-okkaline, jämedad okkad · imelik hele käbikogumeid
dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Pärast hiliskevadist õitsemist toimub viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad
Toodetakse jämedat, keskmist ja peenikest tangu. Kaerast toodetavad tangained: 1) kaerahelbed saadakse puhastatud kaeratuuma aurutamisel (muljutakse valtside vahel laiaks ja kuivatatakse) a) kiirkaerahelbed ruttu valmivad b) täistera kaerahelbed ei eemaldata kesta 3) kaeratangud purustatud tangud saadakse purustamata tangude töötlemisel tekkiva kõrvalsaadusena Tatrast toodetavad tangained: 1) tatratangud on terved kolmetahulised tuumad. Terveteralistest valmistatakse tavalisi, halliks värvusega tatratange. Purustataud tangud on tatratuumade purustatud osad. Saadakse terveteraliste tangude valmistamisel kõrvalsaadusena. Maisist toodetavad tangained: 1) maisimanna 2) maisitang on tera kestast ja idust vabastatud terad. Toodetakse riisjat (väärtuslikum, keeb kiiremini pehmeks, parema maitsega) ja harilikku maisitangu (koosneb klaasjatest valgetest teradest)
Käbid 2-4cm pikad, allosa karvane. Puit pruun, heade mehaaniliste omadustega, vaigune. Kasutatakse puidutööstuses ja vesiehituses. Vaigust saadakse tärpentiini. Õitseb aprilli lõpus või mai alguses. Eristamise tunnused: Kõrgus, käbid. 11. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond mänd: Männid on ühekojalised, igihaljad, tuultolmlejad ning peamiselt suured, kõrged puud. Okkad pikad, kitsad. Lameda ja kumera küljega kui 2- või 3- kaupa, kolmetahulised kui 5-kaupa. Käbid puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp – apofüüs. Puit kollakaspruun, vaigune. Perekonnas 100 liiki (harilik, mägi, keerd, makedoonia, valge, siberi seeder). Eestis looduslikult ainult harilik. Leviala peamiselt põhjapoolkera: Põhja-Ameerika, Euraasia, ka Fillipiinidel. Kasutatakse laialdaselt ehituses (palgid, plangud, mööbel, uksed), tõrv, tärpentiin, süsi. Seedermänni seemned toiduks. Ulatuslikult kasutatakse ka ilupuudena.
Perekond Pinus L. MÄND Perekonna esindajad on ühekojalised, tuultolmlejad peamiselt suured, kõrged puud (vähem esineb madalaid puid ja põõsaid). Külgoksad väljuvad tüvest männaseliselt, esinevad pikkvõrsed ja lühivõrsed. Lühivõrsel arenevad okkad hrl. 2-, 3- või 5-kaupa ning asuvad kas lühemas või pikemas kilejas tupes. Okkad on pikad, kitsaslineaalsed, lameda ja kumera küljega (2- ja 3- okkalised) või kolmetahulised (5-okkalised) ning neid läbivad vaigukäigud. Vaigukäigud on mändidel ka puidus ja koores. Käbid (seemned) valmivad järgmise aasta sügisel (mõnedel liikidel aga ka kolmandal aastal), pärast tolmlemist hiliskevadel (juuni alguses). Käbide seemnesoomused on puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp (apofüüs). Kattesoomused on redutseerunud. Seemned on tiivaga või tiivata © Ivar Sibul 2007 2012.
ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset täitsid kolmetahulised prismad, mis pöörlesid püstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega.(Lill,A.2004, lk 276) Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule näidati seda, mis toimus maja sisemuses ( selle aparaadi konstruktsioon on meile lähemalt tundmatu )ja kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumala taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada
taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks “näitelevaks” selle sõna meieaegses mõttes. Proskenioni tagapõhi kujutas tragöödias tavaliselt lossi, vasemal pool vaatlejaist oli välismaalaste, paremal pool orjade elamu. Skene taga oli näitlejate ja kooriliikmete rõivastumisruum. Kulisside aset täitsid kolmetahulised prismad, mis pöörlesid püstloodseil telgedel ja mille tahud olid maalitud dekoratsioonidega.(Lill, A.2004, lk 276) Tehnilistest seadistest olgu nimetatud ekkyklema, mille abil publikule näidati seda, mis toimus maja sisemuses ( selle aparaadi konstruktsioon on meile lähemalt tundmatu )ja kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, mille abil võis jumala taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja
mugo), keerdmänd (Pinus contorta), makedoonia mänd (Pinus peuce), valge mänd (Pinus strobus), siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica). Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes. · Okkad on pikad, kitsaslineaalsed, lameda ja kumera küljega (2- ja 3-okkalised) või kolmetahulised (5-okkalised) ning neid läbivad vaigukäigud. Vaigukäigud on mändidel ka puidus ja koores · Käbid (seemned) valmivad järgmise aasta sügisel (mõnedel liikidel aga ka kolmandal aastal), pärast tolmlemist hiliskevadel (juuni alguses). Käbide seemnesoomused on puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp (apofüüs). Kattesoomused on redutseerunud. Seemned on tiivaga või tiivata (seedermännid) ja asuvad kahekaupa
alusega, ebaühtlaselt saagja servaga, pealt paljad, alt peaaegu viltjaskarvased. [6, 9] Õied tumekarmiinpunased kuni roosad, laikellukjad, väljast karvased, seest valkjad, 3-4 (1-6)-kaupa õisikutes külgvõrsetel. Õiekroon kuni 3 cm pikk, tupplehtedest poole pikem. Tupplehed pooleldi kokku kasvanud.Õitseb mais-juunis. Viljaks kupar, seemned kolmetahulised, tiivutud. [6, 9] Veigelad on kõik õitsedes dekoratiivsed, nii ka see liik. Armastab päikesepaistelist parasniisket ja viljaka mullaga kasvukohta. Kasutatakse üksikasetuses või väiksemate gruppidena. [9] Sordid: · 'Alba' õied algul valged, õitsemise lõpul heleroosad; · 'Korea' mägedest 1600-1700 m kõrguselt loodusest leitud; keskmisekasvuline, laiuv ja tihedavõrseline põõsas; lehed tumerohelised, paksud, õied tumeroosad;
Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult punakaspruunid, sageli kõverdunud, 10-20 cm pikad. Seemnesoomused on nahkjad ja lamedad
9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned
9. Perekond mänd ja harilik mänd Perekond Mänd (Pínus L.). Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Pärast hiliskevadist õitsemist toimub viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka
* Pöögiliste sgk: (viljad on suured toiteainerikka sisemusega loomad levitavad neid zoohoorselt, levivad parasvöötmest troopikani, vältides äärmuslikke tingimusi), · perek tamm (vilja nim tõruks, tammepuit on väga vastupidav, mistõttu inimene on tammemetsad maha raiunud), · perek pöök (harilik pöök, punane puit, kasut mööblitööstuses, hästi harunenud ja läikivate lehtedega, ilmestavad maastikku, sileda halli koorega, õlirohked kolmetahulised pöögipähklid on söödavad, nagu tammetõrudki, on nad paljude ulukite eelistoiduks, Eestis ei taha hästi kasvada), · perek kastan (soojanõudlikum eelmistest, laialehiste metsade puu, viljad kastanid on tumepruunid, jahuse, veidi läägelt magusa sisuga, neid kasut peamiselt keedetult ja praetult, Eestis ei taha hästi kasvada) 43. SUGUKOND KANARBIKULISED (laias käsitluses = selts kanarbikulaadsed)
pudruriis), poleeritud (läikiva ja sileda pinnaga, pikateralistest ja ovaalsetest klaasjamatest sortidest, sõmer riis, sobib lisandina suppidele, garneeringuteks ja riisiroogade valmistamiseks), kupatatud (parboil-meetodil, säilinud kõik vitamiinid ja mineraalained, uncle bens`i riis) ning purustatud riis (peen riis). Valmistatakse ka riisihelbeid. Hirsitangu saadakse hirsituumade lihvimisel. Nad on ümarad, kollase värvusega, mati pinnaga, pruuni idutäpiga. Tatratangud on kolmetahulised. Jaguneb harilikeks (hallika värvusega) ja kiirtatratangudeks (saadud tuumade aurutamisel, pruunikad).Toiteväärtuselt on tatratangud parimad. Maisist valmistatakse lihvitud maisitangu ja maisimannat. Neid iseloomustab helekollane värvus ja iseloomulik lõhn. Lihvitud maisitangu toodetakse erineva suurusega analoogiliselt odra- ja nisutangudele. Kaunviljadest valmistatakse koorimata ja kooritud herneid. Viimaseid võidakse veel poleerida
Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: esineb põhilise liigina nõmmedel, nõmmemetsades ja kuivemates rabades, vajab päikesele avatud kasvukohta ja happelist mulda, sest muidu ei arene juurtel mükoriisat (sümbioos seeneniitide ja taime juurte vahel). Kanarbik on mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas, mis võib elada 20-22 aastat vanaks. Varred on 10-60 cm kõrgused, noored võrsed tihedalt lehistunud. Lehed väga väikesed, ristvastakuti asetsevad, kolmetahulised. Tipmistel võrsetel on rohkesti lillakaid õisi; õied väikesed (2,5-3 mm pikad), neljatised. Õied on väga nektaririkkad, lõhnavad ja meelitavad ligi palju putukaid. Õitsemine algab juuli lõpus ning kestab septembri alguseni. Viljad (kupar) valmivad septembris, seemned levivad tuule ja vee abil. Taim paljuneb seemnetega, vegetatiivselt ei paljune, sest lamandunud varred küll juurduvad, kuid ei eraldu kunagi emataimest.
annaabi.ee 
