survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5. Pihusti nõel 6. Nõela juhik 7. Pihustusava Pihusti ülesanne ongi kütus väikese aja jooksul pihustada silindrisse võimalikult väikeste osakestena ehk kütuse auruna või tolmuna. Pihustid asuvad kas sisselaske kollektoris või otse põlemiskambris. Viimast varianti nimetatakse otsesissepritse süsteemiks. Teised on siis vastavalt mono- e. punktsissepritse (üks pihusti kõigile silindritele) ja hargsissepritse (iga silindri kohta eraldi pihusti). Pritsesüsteemid, kus üks või kaks pihustit pihustasid kütuse gaasiklapi peale olid oma aja kohta head ja odavad. Nad olid karburaatoritest palju kiirema reageerimisega ja täpsema doseerimisega.
Alternatiivenergia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut Energialiigid 1) Päikeseenergia a) päikesekollektorid (päike soojendab kollektoris vett, mida saab kasutada pesemiseks jm Päikeseenergia kasutamiseks on vaja piisavat päikesevalgust. Päikeseenergia on: Keskkonnasõbralik, ammendamatu, seda on hea kasutada maapiirkondades, kus pole elektrit Halb on see, et seda on võimalik kasutada ebaühtlaselt, seda on tehniliselt keeruline muuta. b) päikesepatareid (muudavad valgusenergia elektrienergiaks) '' 2) Tuuleenergia On vaja ühtlaselt tugevat tuult. Tuuleenergia kasutamise juures on hea see, et tuuleenergia on:
veekuumuti, 7 ühendus veevarustustorustikuga, 11 8 ühendus soojaveetarvititega. PÄIKESEKIIRGUSKOLLEKTORI ÜHENDAMINE HOONE SOOJAVEESÜSTEEMIGA Kui paikkonna õhutemperatuur võib langeda alla nulli, tuleb veele lisada Julia Kjahrenova külmumisvastaseid lisandeid (nt etaandiooli) ja näha kollektoris ja selle juurde kuuluvas torustikus ette suletud veeringlus. Süsteemi juhtimiseks ja reguleerimiseks kasutatav automaatikaaparatuur ei ole joonisel näidatud. 12
ühendused.Vool muudetakse soojuseks mida ei saa kasutada käivitamiseks ja ta ei osale selles. Juhul kui pingelang on suurem, siis ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,2 V. Käiviti poole pingemõõtmine Ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,1V. See oleks pingelangude mõõtmine juhtmetes. Käiviti elektromootori kontrollimine Ankru kontrollimine Ankru mähis ei tohi olla lühises kerega. Juhul kui väärtus on Moom siis rike on kollektoris, väiksem takistus aga lühis. Ankru mähise ja kommutaatori katkestus Mõõdetakse lamellide vahelist takistust. Lamellide seisukord Kontrollitakse visuaalselt. Lamelli pind ei tohi olla kulunud üle 0,2 mm. Pind ei tohi olla mustunud. Lamellide viskumine - viskumine ei tohi olla üle 0,4 mm. Pinda taastatakse treimisega. Lamellide osa läbimõõdu muutus.
sissepääsu mootorisse. Sellisel juhul tuleb piloodil kasutada alternatiivõhuallikat, mis võimaldab mootori eesotsast sissevoolu õhu ümbersuunamist mootori kapoti alla, kus jäätumise oht puudub. l lVäljalaskekollektor Mahtuvuslikud kasutegurid ( , , , ) ei sõltu ainuüksi sisselaskesüsteemi, vaid ka väljalaskesüsteemi ehitusest. Kaasaja mootorite väljalaskegaasid koondatakse kollektoris ja suunatakse edasi müra vähendamiseks summutisse ning sealt edasi keskkonda. Kollektorid valmistatakse korrosioonikindlast valuterasest. Summutid ehitatakse topelt korpustena. Peakorpuse sees on õhusoojenduskorpus, mis toodab sooja õhku kabiini ja karburaatori kütteks. Õhusoojenduskorpus omab soojenduspinna suurendamise eesmärgil palju mügarikke. Väljalaskekollektori konstrueerimisel tuleb arvestada, et kollektori ja summuti väljalaskesüsteemi
2 TÄITETEGUR Täitetegur on neljataktilise mootori efektiivsuse mõõduks ja hindab sisse- ning väljalaskesüsteemi efektiivsust. Täitetegur on leitav järgmise valemi abil: ma v a ,iV d Juhul, kui sisseantava õhu tiheduseks a,i võetakse välisõhu tihedus, väljendab täitetegur kogu sisselasketrakti efektiivsust. Kui täitetegur on arvutatud kollektoris oleva õhu tiheduse järgi, iseloomustab see silindri, sisselaskeavade ja klappide võimet õhku mootorisse lasta. Täitetegur sõltub järgmistest mõjuritest: 1. Kütuse tüüp, kütus/õhk vahekord, kütuse aurustumine sisselaskesüsteemis; 2. Küttesegu soojenemine sisselaskekanalites; 3. Suhe välja- ja sisselaskekollektori rõhkude vahel; 4. Surveaste; 5. Mootori kiirus; 6. Sisse- ja väljalaskeavade ning kollektori konstruktsioon; 7
1. 4. Lüpsiaeg Lehmale tuleb tagada lüpsi ajaks rahu ja vaikus. Kontrollida tuleb, et piimavool oleks ühtlane. Lüpsiaeg sõltub: · lehma pärilikest omadustest · lüpstava piima kogusest · laktatsiooni järgust · laktatsiooni aastast · udara ettevalmistusest lüpsiks 1. 5. Lüpsi lõpp Vältida tuleb tühja lüpsi. Udara tühjenemist on parem kontrollida kompamisega kui piimavoolu vaatlemisega kollektoris. Udara tõhus ettevalmistus, lüpsiaparaadi korralik allapanek ja selle asendi jälgimine lüpsi ajal tagavad enamiku lehmade tühjakslüpsi. Kui lehma ühte nisaveerandit ei ole võimalik teistega samaaegselt tühjaks lüpsta, tuleb seda veerandit eraldi masseerida. Vältida nisakummide libisemist. Kui üks nisaveerand tühjeneb palju aega enne teisi, on vajalik nisakann eemaldada ja kasutada nisakannu korki. Sellega ei tohi liialdada ja korgid peavad olema hoolikalt puhastatud.
Kuna rikkekoodid on sageli liiga üldistatud ja mõnel juhul isegi eksitavad, siis on tegeliku rikke leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest väga suur abi. Parameetrite esitamiseks on Etapp 1 vajalikud PID tunnused. Vastavalt EOBD nõuetele, peavad olema salvestatud järgmised parameetrid (kui see on tehnilisel võimalik). -mootori arvutuslik koormus. -mootori pöörlemissagedus. -kütuse koguse muutmine. -sõidukiirus. -jahutusvedeliku temp. -rõhk sisselaske kollektoris. -sooritatud reguleeringud. Üldjuhul on autost võimalik saada palju rohke infot kui parameetreid. Etapp 3 Heitgaaside rikkekoodid. Selles etapis on võimalik teha väljavõte nendest salvestunud rikkekoodidest mis on klassifitseeritud heitgaaside mürgisust suurendavateks ja mis põhjustasid signaalambi süttimise. Kõik juhtploki poolt avastatud vead salvestatakse etapp 7 rikkemällu. Juhul kui rike klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks ja see kordub regulaarselt,
(Freeze Frame). Kuna rikkekoodid on sageli liiga üldistatud ja mõnel juhul isegi eksitavad, siis on tegeliku rikke leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest väga suur abi. Parameetrite esitamiseks on Etapp 1 vajalikud PID tunnused. Vastavalt EOBD nõuetele, peavad olema salvestatud järgmised parameetrid (kui see on tehnilisel võimalik). -mootori arvutuslik koormus. -mootori pöörlemissagedus. -kütuse koguse muutmine. -sõidukiirus. -jahutusvedeliku temp. -rõhk sisselaske kollektoris. -sooritatud reguleerimised. Üldjuhul on autost võimalik saada palju rohke infot kui parameetreid. Etapp 3 Heitgaaside rikkekoodid. Selles etapis on võimalik teha väljavõte nendest salvestunud rikkekoodidest mis on klassifitseeritud heitgaaside mürgisust suurendavateks ja mis põhjustasid signaallambi süttimise. Kõik juhtploki poolt avastatud vead salvestatakse etapp 7 rikkemällu. Juhul kui rike klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks ja see
vee keemispunkt 120 ºC. Normaalrõhku poole võrra vähendades on vee keemispunktiks vaid 80 ºC. Soojuspumbas ringlev külmaagens käitub sarnaselt, selle keemispunkt muutub sõltuvalt rõhu muutusest. Külmaagensi eripäraks on väga madal keemispunkt, mis on normaalrõhul - 40 ºC. See võimaldab külmaagensi kasutada madalate temperatuuridega soojusallikate juures. Soojuspumba tööpõhimõtte kirjeldus maasoojuspumba näitel Kollektoris ringlev külmakindel lahus (külmakandja) soojeneb maapinda salvestunud päikeseenergia toimel. Soojenenud külmakandja liigub soojuspumba aurustisse, kus toimub soojusenergia ülekanne teisele kinnises süsteemis ringlevale vedelikule - külmaagensile. Külmaagensil on, nagu eespool kirjeldatud, omadus 5 madalatel temperatuuridel aurustuda. Aurustunud külmaagens imetakse
Nende 8 kõrge temperatuur saavutatakse päikeseenergia kontsentreerimisega peeglite või läätsede abil. [9] Peamiselt kasutatakse kahte tüüpi päikesekollektoreid: 1) plaatkollektoreid (lame/tasapinnaline) ning 2) vaakumtorudega kollektoreid. [12] 1.5.1.2. Kollektorite üldine tööpõhimõte ja kasutus Kollektoris ringleb vähemürgine madala külmumistemperatuuriga vedelik, ehk soojuskandja (nn. antifriis), ja saadud soojusenergia salvestatakse läbi soojusvaheti soojussalvestisse (akumulatsioonipaaki) või otse vastavat tüüpi soojavee boilerisse. Kasumlikum on akumulatsioonipaagiga süsteemist kütta nii soojavee boilerit kui ka maja küttesüsteemi, põhiliselt kasutatakse aga ainult sooja tarbevee saamiseks (Joonis 1.). Kui päikese mõju on
Ained: Germaanium Ge,Räni Si, Se Omajuhtivus Pooljuhis on vabadeks laengute kandjateks elektronid ja augud. Elektrivool pooljuhtides on elektronide ja aukude suunatud liikumine Lisandjuhtivus Elektronjuhtivus e. n-juhtivus e. doonor juhtivuse korral on põhilisteks laengukandjateks elektronid. Aukjuhtivus e. p-juhtivus e. aktseptorjuhtivuse korral on põhilisteks laengukandjateks augud. Transistori põhiomadus on, et baasvoolu väikesed muutused põhjustavad kollektoris suuri muutusi. Seega saab kasutada transistorit elektrivoolu võimendamiseks. Transistori vooluvõimendustegur: = lc/lB Vihikust: Tranformaator, trafo Transformaatorit kasutatakse vahelduvpinge muutmiseks. Transformaator töötab elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel. Trafo koosneb vähemalt kahest mähisest ja kinnisest raudsüdamikust. Primaar ja sekundaarmähised on elektriliselt lahus. Primaarmähis ühendatakse vahelduvvoolu allikaga. Muutuv primaarpinge tekitab muutuva elektrivoolu
torus siiski keema minna ning sellega kaasneb soolade väljasadenemine veest, torude kohalik ülekuumenemine ja hüdraulilised löögid. Vee stabiilse liikumise tagamiseks paralleelsetes torudes on vaja tagada minimaalsed keskmised kiirused torudes., mis sõltuvad pinnaühiku poolt vastuvõetavast soojushulgast q. Joonis 15-1. Veesoojenduskatel PTVM-30 Suhteliselt peenikeste kollektorite korral, kus töökeskkonna kiirus kollektoris on kiirusest torus palju suurem, mõjutab staatilise rõhu muutus piki kollektoreid töökeskkonna kulu läbi paralleelsete torude. Vee ja auru juurde ja ärajuhtimiseks kasutatakse erinevaid skeeme. /2/ 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad Kolle on see katla (katelseadme) osa kus toimub kütuse põlemine. Kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepindade veele. Küttepinnad valmistatakse harilikult terasest või malmist
1. Arvutame kütuse ja õhusegu põlemisel tehtud töö osa L z1z tulemusena konstantsel rõhul põlemise osa suureneb (V=const osas Gaaside rõhk (Pr) silindris on langenud 1Mpa , gaaside rõhk Lz1z= pz( vz-vc) = pzvc(vz/vc-1) = / korrutasime ja jagasime soojuse juurdetulek q1 suureneb ),samas tõuseb järsult Pz (tõuseb ka kollektoris enne turbiini võib olla ligi kolm või rohkem korda kõik võrrandi liikmed vc / rõhutõusu aste = Pc/Pc ) , mis mõjub negatiivselt laagrite madalam. Suure rõhkude vahe tõttu paiskuvad gaasid suure kiirusega = pzvc ( - 1) = pcvc(-1) ,kus töökindlusele. Kõrge Pz korral suureneb ka mehaaniline koormatus (kuni 1000 m/s) silindrist väljalasketrakti. vz/vc= [roo] on eelpaisumistegur ja
Auruülekuumendid jagatakse vahekollektoritega pakettideks. Pakettide paksus 1-1,5 m, pakettide vahekaugus peab olema vähemalt 0,5 m. Ülekuumendi aurutemperatuuri reguleerimiseks kasutatakse pindjahuteid (jahutavaks keskkonnaks katla toitevesi) või pritsjahuteid (aurusse pritsitakse peente jugadena sooladevaba jahutusvett). Suuremates kateldes kasutatakse pritsjahuteid. Temperatuuriregulaator paikneb tavaliselt ülekuumendi pakettidevahelises kollektoris, mitte ülekuumendi järel, sest muidu võivad veepiisad turbiini sattuda ja seda lõhkuda. Temperatuuriregulaatori reguleerimisvahemik auru entalpia järgi valitakse 40-105 kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse
Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid, kergevedelkütuse mootorid(ottomootorid) ja destilleeritud raskevedelkütuse(diiselkütuse mootorid) ja siis mitte destileeritud raksekütuse mootrid(laevadel kasutatavad diisel mootorid). Edasi põlemiseks vajaliku küttesegu moodustamise seisukohalt mootorid jagunevad silindri sisese küttesegu moodustumisega mootorid- diiselmootorid ja silindrivälise küttesegu moodustumisega- bensiinimootor. Uutel mootoritel sissepiritse kollektoris. Käigukiiruse järgi klassifitseeritakse mootorid omakorda madalapöörete arvuga mootorid (300-600pm)-diiselmootorid. Suurepöörlemis kiirusega mootorid (1000-3000pm)-diisel, traktorid, autod. Ottomootorid need on kõik kiirekäigulised ulatuvad 3000 ja rohkem. Mootori silindris üksteisele järgnevaid protsesse alates küttesegu sisenemisest, või ohu sisenemisest lõpetades gaaside väljalaskega nim mootori töötsükliks.
Küttesegu: kütuseosakeste ja õhu segu. Kütusesegu moodustamine: Seda võib teostada kahel viisil silindri väline kütusesegu moodustamine (otto e. karburaatormootor) silindri sisene kütusesegu moodustamine (diiselmootor) Karburaator mootorites hakkab kütusesegu moodustumine juba õhu läbimisel karburaatorist, st õhk läbides karburaatorit „haarab“ sealt kaasa kütuseosakesi, ning kütuse ja õhu edasine segunemine jätkub ka sisselaske kollektoris, kui ka juba sisenemisel silindrisse ja jätkub ka silindris edasi.Sellisel moel saavutatud kütuse – õhu segu on väga hea kvaliteediga. Silindri sisene kütuse ja õhu segu moodustumine toimub ajal, kui kolb liigub üles (ASS – ist ÜSS – i suunas), mis tagab silindris õhu liikumise mida on vaja, et toimuks parem kütuse – õhu segunemine st silindris liikuvasse õhku pritsitakse peenestatud kütuse osakesed, need segunevad seal põõrleva õhuga ja nii moodustubki kütusesegu
Turbolaadur Tüüp: aksiaal- turbolaadur Tootja: Napier Mark: 297 Max. pöörete arv: 29500 rpm Max. temperatuur: 650°C Õli rõhk: 2,33- 3,33 bar Kaal: 774 kg 2.3.6 Sisse-ja väljalaskesüsteem 2.3.6.1 Väljalaskesüsteem: Väljalasketorustik on valmistatud spetsiaalsest kuumuskindlast terasest. Torud on omavahel ühendatud flantside ja kompensaatoritega vastavalt vajadusele. Torustiku kast on tehtud roostevaba terasest mis on seest isoleeritud kivivillaga. Väljalaskegaasid kogunevad kollektoris ja need juhitakse turbiini. Väljalaskekollektori torud on isoleeritud soojusisoleerimis materjaliga ja plekiga. Süsteemi ülesandeks on juhtida silindrist välja töötanud gaasid. 47 Väljalaskekollektor: Väljalaskekollektori torud on kinnitatud peamasina külge. Väljalaskekollektor on valmistatud mitmest osast ja ühendatud omavahel kompensaatoritega. Kollektor isoleeritakse väljast ja kaetakse omakorda plekk-kestaga
12). Voolu nõrgenemine kollektori- ja emitterivahelise pinge suurenemisel on seletatav voolu jagunemisega baasi ja kollektori vahel: Ic = IE IB. Samuti on näha, et kollektorpinge mõju baasivoolule on üsna väike. IB(uA) JOONIS 6.12. Väljundtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni Ic = f ( U C E ) , kui IB=const . Kuna ühise emitteriga lülituses antakse baasile väike negatiivne pinge, siis tekib vool kollektoris alles siis, kui kollektor saab baasist negatiivsemaks (kollektori ja emitteri vaheline pinge ületab baasi ja emitteri vahelise pinge). Kirjeldatud tunnusjooned on toodud joonisel 6.13. JOONIS 6.13. ELEKTROON1KAKOMPONEND1D lk.41 Võrreldes CB lülitusega tunnusjoontega on vaadeldaval juhul üksikud tunnusjooned vähemlineaarsed ja suurema tõusuga abstsisstelje suhtes (kollektorvool
C E B kollektorpinge mõju baasivoolule on üsna väike. JOONIS 4.8. Väljundtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni I = f ( U ), kui I =const. Kuna c CE B ühise emitteriga lülituses antakse baasile väike negatiivne pinge, siis tekib vool kollektoris alles siis, kui kollektor saab baasist negatiivsemaks (kollektori ja emitteri vaheline pinge ületab baasi ja emitteri vahelise pinge). Kirjeldatud tunnusjooned on toodud joonisel 4.9. 46 JOONIS 4.9 4.5. Transistori parameetrid Peale staatiliste tunnusjoonte kasutatakse transistoride omaduste iseloomustamiseks veel mitmeid parameetreid mis kujutavad transistori omadusi iseloomustavaid arvväärtusi.
8.). Voolu nõrgenemine kollektori-ja emitteri vahelise pinge suurenemisel on seletatav voolu jagunemisega baasi jakollektori vahel: IC = IE - IB Samuti on näha, et kollektorpinge mõju baasivoolule on üsna väike. JOONIS 4.8. Väljundtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab funktsiooni Ic = f ( UCE ), kui IB=const. Kuna ühise emitteriga lülituses antakse baasile väike negatiivne pinge, siis tekib vool kollektoris alles siis, kui kollektor saab baasist negatiivsemaks (kollektori ja emitteri vaheline pinge ületab baasi ja emitteri vahelise pinge). Kirjeldatud tunnusjooned on toodud joonisel 4.9. 33 JOONIS 4.9 4.5. Transistori parameetrid Peale staatiliste tunnusjoonte kasutatakse transistoride omaduste iseloomustamiseks veel mitmeid
nähtavates ning ligipääsetavates kohtades. Kütusetorustikke ei tohi paigutada mootorite, katelde, väljalaskekollektorite ja –torustike, gaasikäikude ja aurutorustike kohale. IX – 2 Katla toitevee süsteem.Katlavesi. Katlavee lisandid ja nende mõju. Veele esitatavad nõuded. Katlasisene ja katlaväline veetöötlemine. Filtrid ja deaeraatorid. Katla töötamisel kulutatakse pidevalt auru ja seetõttu katla vee-auru kollektoris vee nivoo väheneb. Vee lisamisprotsessi kollektorisse nimetatakse katla toitmiseks ja seadmeid, mille abil seda tehakse nimetatakse katla toitesüsteemiks. Katla toitesüsteemi seadmete hulka kuuluvad toitepumbad, filtrid, deaeraatorid, nivooregulaatorid, katlavee keemilise eeltöötlemisseadmed, kontrollmõõteriistad. Põhiliseks katla toiteveeks on süsteemis ringlev vesi – kondensaat. Kuna kondensaat sisaldab minimaalselt katlakivi tekitavaid soolasid on
vaakumvoolikute vaheldumisi kahte nisakannupaari. Stabiilse lüpsivaakumi tagavad vaakumpump ja selle juurde kuuluv rõhu stabiliseerimise süsteem. Pulsaator saab lüpsivaakumi pikast vaakumvoolikust, mis on ühendatud vaakumtorustikul oleva kraaniga. Selle kraani avamine või sulgemine ühtlasi käivitab või seiskab lüpsiaparaadi Nisadest välja imetud piim voolab kollektorisse lühikeste piimavoolikute kaudu. Kollektoris erinevate nisade piim seguneb ja liigub lüpsivaakumi toimel piki pikka piimavoolikut vahemahutisse või kogu lauda ulatuses kulgevasse piimatorusse vastavalt sellele, kas tegu on kannulüpsi, torusselüpsi või platsillüpsi süsteemiga. Kannulüpsil on vahemahutiks lüpsikann, platsillüpsil näiteks mõõteanum. Neist edasi suunatakse piim säilitustanki, mis võib samuti olla vaakumi all koos muude piima kogumise seadmetega ( joonis).
annaabi.ee 
