1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas patriarhaalseid jooni 5. Kes oli fasistide juht? Benito Mussolini 1922 6. Selgita natsionaalsotsialismi põhimõtteid. Rahvas on tähtsam nii üksikisikust kui ka riigist. Üldkasu enne omakasu. Nad ei püüdle riigi vaid idee enda totalitaarsuse poole. 7. Mis riigis natsionaalsotsialism levis? Saksamaa Aasias Lähis- Idas
Aga siiski eeldan ma, et seoses majandusliku ebavõrdsusega riik mitte ei korralda asju nii, et see muudkui suureneks, vaid pigem ikka vastupidi. Tulemusena ma aktsepteeriksin ka seda, kui inimeste materiaalne seis erineks kordades või kümnetes kordades, aga kas see peab olema just sadades kordades? Leian, et riigi ülesanne olekski seda maksusüsteemiga pisut korrigeerida. Viimane, kuid samas eelmistest pisut ebamäärasem oleks ,,vendlus". Üldjoontes pean silmas igasugust kollektiivsust ja seltsimehelikkust kas või lihtsalt sõbralikkust. Seda võiks ühes riigis küll oluliselt rohkem olla ning kõikvõimalikku äärmuslikku individualismi ja egoismi jälle vastavalt vähem. Eestil on läinud seni riigi iseseisvumise seisukohalt paremini, kui loota oleksime osanud. Kõige tähtsam on oskus kokku hoida ja oma maad ja rahvast armastada. Et see oskus olemas on, näitab kas või laulupidu.
See tase on seotud väga põhiliste emotsioonidele soojätkamine, iha, hirm, vägivald. Teiseks, üleval vasakul, on individuaalne sisemine veerand ehk tahteline osa. Selle holarhia alumised tasemed on näiteks haaramine, ärritatavus ja aisting, kõrgemal on juba emotsioonid, sümbolid ja mõisted.Need ei ole teaduses kirjeldatud, sest neid saab tõeliselt tunda vaid enese sees, kuid objektiivne kirjeldamine on võimatu. Integraalse mudeli kaks alumist veerandit peegeldavad kollektiivsust. Sisemise kollektiivse tähenduses mõistab Wilber kultuurilisust, mis ühendab ühe kogukonna liikmeid. Väline kollektiivne alumine parempoolne veerand on sotsiaalse tähendusega. Kuigi esmapilgul ei tundu kahel veerandil suurt erinevust olevat, peegeldab kollektiivne kogukonna maailmavaadet, sotsiaalne aga kogukonna maailmavaate materiaalset baasi. Huvitav oli aga see, et ka mitteinimhoolonitel on ühine maailmavaade, justkui ühine kultuur.
tõi kaasa sunniviisilise demokratiseerimised (tänu 1952.aastani kestnud USA okupatsioonile). Tulemuseks oli Jaapani majandusime, mis oli maailmaajaloos ainulaadne.Jaapanlaste majandusime sai alguse 1950.a. keskpaiku,kui sõjapurustused olid likvideeritud ja infrastruktuur taastatud.Majandust soodustavaks faktoriks olisõjatööstus,mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Majandusime tähtsaim tõukejõud peitus rahvuslikes traditsioonides,mis rõhutasid töökust,kuulekust,kollektiivsust, vähenõudlikkust. Avatus uutele ideedele ja leiutistele ning demokraatia olid asjaolud,mille poolest jaapanlaste olukord erinesid nt hiinlaste omast.1979.aastail hakati konkurentsi pakkuma juba ka ameeriklastele. Jaapanlased asusid tehnilisi uuendusi tootmises rakendama,kokku ostma häid ideid ja patente kogu maailmast.1954.a omndas vähe tuntud Jaapani kompanii Sony juhtiva positsiooni transistorite tootmisel ja pandi alus taskuraadiotele,edasi juba magnetofonide buumile.
· Saksa majandusime--Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 rahareform. Tänu kõigele hakkas majandus kiiresti arenema. · Jaapani majandusime-Soodustavaks faktoriks oli sõjatööstus,mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Väikesed kaitsekulutused. Kõige tähtsam tõukejõud peitus traditsioonides, mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikust, töökust ja kuulekust. Uued ideed ja leiutised. · Kriisid ja sõjad: Korea sõda, Vietnami sõda, Berliini ülestõus, Berliini kriis, Ungari ülestõus, Suessi kriis, Kuuba kriis - · Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkias üritati ülesehitada inimnäolist sotsialismi. Püüded suruti maha. · pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute
Kodaniku subjektsuse tagamise üks kesksemaid viise on kodanikeühiskond. Kodanikeühiskond on ärielust ja riigist sõltumatu ühiskonnasfäär, milles inimesed teevad koostööd, et edendada oma väärtusi ning huve. Eesti keeles võidakse kasutada väljendeid kodanikuühiskond ja kodanikeühiskond kõvuti. Kodanikuühiskonna või kodanikeühiskonna eelistamine sõltub sellest, kas tahetakse rõhutada ühiskonna algena kodanikku, üksikisikut kui õigusvõimelist subjekti või ühiselu kollektiivsust. Mitmuses kodanike välja toomine rõhutab ühiskonna avatust, pluralismi, ühistegevust ning mitmealgelisust. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond- Mikko Lagerspetz, Aire Trummal, Rein Ruutsoo, Erle
ja Nõustamisühing (VENÜ), mille peaeesmärk on eakate mobiilsuse tõstmine, reintegratsioon ühiskonda. Näidata teistele vanuserühmadele, kuidas eakal on ka üksi jäädes võimalik palju ära teha enda ja kaaslaste toetuseks (Viires 2005). S. Jaame ja L. Rätsep (2005) toovad välja, et seoses linnakultuuri aina ühekülgsemaks muutumisega võib see tekitada eakates isoleeritust ja üksindust. Nende arvates vajavad nii põliselanikest seeniorid kui ka uued seeniorelanikud linlikku kollektiivsust. Selliseks kohaks võiks saada nende meelest seeniorite kohvik. Interneti kiire leviku tõttu Eestis on hakanud meil levima virtuaalne hoolekandeteenus (VIRTU). A. Rasu (2012) sõnul on VIRTU eesmärk toetada vanemaealiste kodus elamist ja sotsiaalset suhtlemist, parandada nende elukvaliteeti ja suurendada turvalisust. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust aktiivsena vananemise olemusest ja võimalustest.
Kollektiivi jõud üksiku inimese moraali kujundajana on väga suur. Kollektiivi jõudu peavad arvestama ka need, kes juhivad kollektiivi. Mitmed kolhoosiesimehed on sattunud raskustesse seetõttu, et nad lootsid vaid oma initsiatiivile, püüdsid ise kõike korraldada, ei organiseerinud endile aktiivi. Sellisel juhul need esimehed rabelesid küll ennastsalgavalt ööd ja päevad läbi, kuid tulemused olid ikka kesised. Kuid kesisteks on jäänud tulemused ka nendel, kes kollektiivsust hakkasid "taotlema" viinapudeli vahendusel. Selliste kalduvustega töötaja teeb juhtival kohal suurt kõlbelist lagastustööd, laostab majandi ja varem või hiljem tuleb tal lahkuda juhtivalt kohalt. Oskus juhtida tähendab eelkõige suurt inimväärikust ja head organiseerimisoskust, võimet tugineda moraalselt tugevale ja tervele aktiivile, kogu kollektiivile nii, et kogu töö kulgeks ladusalt ilma ülekoormuseta üksikutele. Vaimse tervise seisukohalt on väga oluline vältida
võimu otsuseid NB! Avaramas vaates sisaldub kitsam, ent lisandub avaliku sektori institutsioonide toimimine kodaniku subjektsuse kindlustamisel, eraomandi kaitstusel põhinev ärisektor ja vabaühingute autonoomia tagamine. Kodanikuühiskond vs kodanikeühiskond - ühe või teise eelistamine näib sõltuvat sellest, kas tahetakse ühiskonna algena rõhutada kodanikku, üksikisikut kui õigusvõimelist subjekti või siis ühiselu kollektiivsust. Kodanike mitmuses esile toomine rõhutab ühiskonna avatust, mitmealgelisust, pluralismi ja samas ühistegevust Tsiviilühiskond - pärineb demokraatia ja modernse riigi algusaegadest, vastandub tsiviliseerimata e reegliteta, anarhilisele ühiskonnale + vastandub ka militaarsele olukorrale, kus inimestevahelisis suhteid korraldatakse põhimõttel "tugevamal on õigus" Vabatahtlikud ühendused - võttis kasutusele 19.saj prantslane Alexis de Tocqueville
Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud. Kui õppija koolitee on üle viie kilomeetri pikk, lapse vanust või
enam töö aga mitte ka vaba aeg. Sellises õhkkonnas võib üksteise tundmaõppimisel tulla üllatusi, sest inimene kipub erinevates situatsioonides käituma erinevalt ja ainult töö kaudu 5 kokku puutudes jääb osa külgi paratamatult varju, millede avalikustamine tuleks kasuks ka tööalases lävimises. · asutusesisese interjööri, arhitektuurilise infrastruktuuri ja kodukorra inimsõbralik ja kollektiivsust soodustav kujundamine (näiteks kohvinurgad, ühiste lõunate korraldamine, mis tasutakse asutuse erisoodustuse arvele minevatest vahenditest, nii et keegi ei peaks muretsema raha pärast, jne). Varem olid sellisteks kohtadeks suitsunurgad, praeguste ühiskondlike arengute puhul ei saa selliste ebatervislikku koosviibimist enam soovitada, aga ka see variant pole toimimist lõpetanud
Ka jaapanlaste majandusime sai tuule tiibadesse 1950. aastate keskpaiku, kui sõjapurustused olid likvideeritud ja infrastruktuur taastatud. Üheks majandust soodustavaks faktoriks oli jällegi mõneti paradoksaalselt sõjatööstus, mis sai ohtralt tellimusi ja tootis suuri kasumeid. Seejuures ei koormanud Jaapanit raske riiklik sõjaline eelarve. Kuid majanduime kõige tähtsam tõukejõud peitus mujal, eeskätt rahvuslikes traditsioonides, mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikkust, töökust ja kuulekust. Neile lisati jaapanlastele seni võõras avatus. Just avatus uutele ideedele ja leiutistele nind demokraatia olid need asjaolud, mille poolest jaapanlaste olukord erines põhjalikult näiteks hiinlaste omast. Demokraatia tõid Jaapanisse ameeriklased, sellega pandi alus majandusvõime, mis 1970. aastail hakkas konkurentsi pakkuma juba ameeriklastele endilegi.
tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 47. Konstruktivism: sotsiaalne konstruktivism (metateooria, ontoloogiline positsioon): kriitika ratsionalistliku lähenemise vastu, individualismi vastu; rõhutab sotsiaalsust/kollektiivsust; indiviidi huvi kõrval oluline sotsiaalne norm sotsioloogiline institutsionalism - olulised informaalsed reeglid, normid ja tähendus-süsteemid (March & Olsen, Risse), institutsioonid on suutelised muutma osaliste arusaamu & identiteete väljundid: sotsialiseerimine (järk-järguline omaksvõtt) ja sotsiaalne õppimine (teadlik protsess), ratsionalismis identiteet eksogeenne, konstruktivismis endogeenne => otsuste tegemine identiteetide sobivusel VIII LÕIMUMISE EELDUSED 48
Mineviku varjud määravad suures osas ka kaugemast tulevikust rääkimise võimalused. Eesti tulevikustsenaariumide olemasolu sõltub sellest, milline arhetüüpide kombinatsioon domineerima hakkab. Jäämisest või kadumisest kõneldes on olulised kaks pärandit "700- aastane orjapõlv" andis alaväärsuse ja ENSV leebelt öeldes eetikaprobleemi suutmatuse eristada isiklikku ja võõrast. Lisaks neile kahele võiks esile tõsta kolme "rahvuslikku" omadust: kollektiivsust, omakasu ja loovust. Oleme aastasadu võõrvõimudele allunud. See tekitab rahvuslikku alaväärsust, aga sellel pärandil on ka positiivseid jooni. Eristumine valitsejatest on meid ühendanud klassivastuolud varjusid rahvuslike erinevuste taha. Alaväärsus viib soovini võõrastega samastuda. See on kaasa toonud kadakasaksluse, pajuveneluse, tänapäeval anglitsismide vohamise ning võõrkeelse popkultuuri kultuse. Eestis
Kuna organisatsioonid on erinevad, tuleb neile läheneda individuaalselt. Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim. 2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse? Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v. Näitab, et ebavõrdsust sallitakse, madal, et ei sallita Individualism: Kuivõrd ühiskond kinnitab individuaalsust või kollektiivsust saavutuste ja/või suhete juures. Ind. Kultuurides väärtustatakse indiviidi huvisid, samal ajal kol. Kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile. Maskuliinsus: Kuivõrd ühiskond kinnistab traditsiooniliste maskuliinset rollimudelit, kus saavutusvajadust, kontrollivajadust ning võimuvajadust peetakse kõrgelt hinnas. Kui on kõrge, siis on enamasti kindlad tööd meestel ja kindlad naistel.
tüürimõla. Kuni avastati hoopis lihtsam meetod: parve tüürimine palkide vahelt läbi pistetud lauajuppide abil. Sellega vajadus tüürimehe järele peaaegu kadus ja teine pool reisist möödus rohkem kalapüügi ja päevitamise tähe all. Olen seda parve Oslos oma silmaga näinud ja hirmuäratavalt väike on ta küll. Üks asi on merekindlus, teine aga nii kitsale pinnale surutud inimsuhted. Üle kolme kuu kuuekesi «ühes kongis» vastu pidada selleks peab inimeses olema kollektiivsust, oskust teistega arvestada. «Kon-Tiki» raamatus ei ole juttu ühestki suuremast omavahelisest konfliktist, ja kui see ka sajaprotsendiliselt tõele ei vasta, siis ometigi pidi olema tegu väga sobivate meestega. Mõned neist olid muide sõjasangarid, näiteks raadiospets Knut Haugland, kes andis olulise panuse sakslaste tuumaprogrammi nurjaajamisse ja pani elu korduvalt kaalule. Teisest maailmasõjast oli möödas kõigest kaks aastat, kuid Lääs oli optimismi täis. Vallutati maid ja
· eetilisus, kõlbelisus Uuendaja nagu teised: teatrit ei tohi allutada kommertshuvidele, ainult kunstiliste sihtide seadmine, kõrge nõudlikkus näitlejate suhtes. Teda on nimetatud prantsuse Stanislavskiks.. Lõi oma teatri I MS eelõhtul, sel ajal oli eetilise teatri idee väga õhus. Teatrile taheti anda tagasi suure kunsti väärikus ja au. Vana Tuvila teatris õnnestus luua ideaalile lähedane stuudio õhustik. Näitlejatelt taotles lihtsust, ausust, intelligentsus, kollektiivsust, tööarmastust, kunsti kõlbelise mõtte tunnetust. Asutas 1915 teatrikooli, töötas välja oma süsteemi näitleja arendamiseks. Seal õpetati ka tantsu, miimikat, improvistasiooni, poeesiat. 1917 kutsuti USA-sse. Pidas loenguid, lavastas prantsuse dramaturgiat. Algselt kutsuti külaslisetendustele. Talle pakuti oma teatri juhtimise võimalust. Vana Tuvila teater avati New Yorgis. Esimesel hooajal 21 lavastust (mõned Pariisi lavastuste taaslavastused). USA-s oli 2 hooaega, otsustas lahkuda
Põhimõisted. Kollektivism- inimese olemus ei ole muutumatu, sündimisega kaasa antud, vaid plastiline. Inimest ei saa vaadata väljaspool gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärist keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö- on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja koostööd, mis suurendab kollektiivsust, mitte võistlust. Sotsiaalne klass- klassisüsteem tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus- see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus- eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad- Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Tony Blair, Gerhard Schröder.
Kollektivism – inimese olemus ei ole muutumatu, sündimisega kaasa antud, vaid plastiline. Inimest ei saa vaadata väljast poolt gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärit keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö – on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja koostööd, mis suurendab kollektiivsust mitte võistlust. Sotsiaalne klass – klassisüsteem tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus – see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus – eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand.
selge ka põhjus, miks üldse on vaja hinnangut andma hakata. Tegelikult leidub rohkemgi teemasid, mis tugevaid hinnanguid esile kutsuvad, näiteks religioon, poliitika või suhtumine muudesse vähemustesse peale keeleliste. Kas hoiakud eri teemadel võiksid olla omavahel seotud või õnnestuks leida lausa selliseid üldisi põhjusi nagu kalduvus eelistada kindlust vabadusele, selgust mitmekesisusele, püsi- vust paindlikkusele, kollektiivsust individuaalsusele, harjunut uuele? Küsitlustulemustest (Tavast 2012) valdkondadeavahelisi seoseid siiski näha pole, küll aga õnnestub saada kinnitust, et tõhusat keelekorraldust pooldab umbes kolmveerand vastanutest: õige ja vale on keele puhul rakenduskõlblikud kategooriad, valeks peetav kasutus häirib, keelekorralduse ülesanne on vale kasutust taunida, inimestele saab ja tuleb ette kirjutada, kuidas nad peaksid väljenduma.
annaabi.ee 
