2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Kohav rand *Talgud Lööne soos *Selgel hommikul *Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja II periood: (1950ndate lõpp, 1960ndad) Hurtsovi sulaaeg: Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi:
Asutava Kogu hoolde. Polnud veel selgunud, kas jäädakse täiesti iseseisvaks riigiks või astutakse Suur-Vene ühendriiki autonoomse vabariigina. Esialgselt 28.nov eelkonstitutsioon korraldas Eesti riiki parlamentliku vabariigi põhimõttel ning sellekohaselt esimeseks kõrgemaks organiks oli Maanõukogu, kes seekordki tegutses parlamendina, kelle kätte aga nüüd oli koondatud kogu võim riigis. Presidendi instituuti ei tuntud ning kõrgemaks täidesaatvaks organiks oli esialgselt kollegiaalsuse põhimõttel tegutsev Maavalitsus. Algas kodusõda, mis kestis 24. veebruarini 1918. Maanõukogu Vanematekogu asutas 19. veebruaril 1918 kolmeliikmelise Päästekomitee, kes 24. veebruariks moodustas esimese Eesti Ajutise Valitsuse, kes samal päeval avaldas „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“. Kliiman kirjutab, et sellega algas noore riigi iseseisvuse arengus teine etapp. Esimene etapp algas 28. novembril 1917, seega Kliimani järgi peaks meie iseseisvuspäev olema hoopiski 28.
3. Kolmandas räägitakse Insenerieetika koodeksite puudused: Volitatud inseneri kutsestandardi nõuded: üldhariduslikud nõuded: väärtushinnangud ja käitumisnormid: · austus elu vastu; kutsealased nõuded: · insenerieetika normide tingimusteta täitmine Erialastes nõuetes toodud konkreetsed väärtushinnangud ja käitumisnormid: - erialane solidaarsus Ametialastes nõuetes; - firma reputatsiooni väärtustamine seoses isikliku reputatsiooniga - kollegiaalsuse väärtustamine EESTI INSENERIDE LIIDU INSENERIEETIKA DOKUMENDID 1. Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks (1996) Isiklik eetika Tööeetika Ühiskondlik vastutus 2. Eesti Inseneride Liidu eksperdi käitumiskoodeks (1996) 3. Eesti Inseneride Liidu aukohtu põhikiri (1996) I. Üldsätted II. Aukohtu moodustamine ja tegevuse kord III. Distsiplinaarasja algatamine ja distsiplinaarmenetluse aukohus IV. Distsiplinaarkaristused V
president sotsuse tegemise vastava valdkonna nõunikule (tulemuseks võib olla see, et alluvad teevad presidendi nimel "sigadusi"). Tulemuseks on suurem vabadus allsüsteemides, aga ka suurem hajutatud, kuna president ei suuda nii palju otsuseid vastu võtta. VIIMASE AJA PROBLEEMID VALITSUSTE ARENGUS 1) Valitsuse suurus Mida suurem on valitsus (mida rohkem on ministeeriume), seda raskem on seda juhtida ja selle tegevust koordineerida (minister = peasekretär). 2) Kollegiaalsuse kadumine ja peaministri rolli muutumine Peaministril peaks olema suurim võim, kuid on kujunenud nii, et tal pole seda rohkem kui tänapäeva monarhidel. Kuidas saavutada Valitsuse otsuste täitmine allpool? Kuidas tagada Valitsuse järjepidevus? Valitsuse kiire vahetuse puhul on nende mõju väike (nt Madalmaad). Sõltuvalt poliitilisest ja administreerimise vahekorrast jagunevad valitsused tugevateks ja nõrkadeks.
eriseadustega. 1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine
organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest. Rahvakoosoleku funtsioon ei andnud v älja seadusi, kuid sai neid kinnitada v õi tagasi lükata. 2) Senat tegelik otsustaja vabariigi perioodil, algatas seadusi ja mingil m ääral ka täitis neid. Senat koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne 3) Magistraadid olid riigiam etnikud , neil oli puhtalt täitesaatevõi m , igal valdkonnal olio ma magistraat. Magistraadid valiti kollegiaalsuse p õhi mõttel, se e tähendab et korraga oli am etis kaks magistraati. Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid Diktaator valiti senati poolt, suure kriisi m o m endil 07.10 Rooma impeerium ja selle valitsemine Juba teise sajandi keskpaigast saab rääkida Roo mast rääkida kui i mpeeriumist. Impeeriumi
Lõppresultaat on ainuke mis teda huvitab. Kõik mis on vajalik selle "lõppresultaadi" saavutamiseks on tema põhiline asi. Tahtejõuline, eesmärgipärane inimene. Rõhutult ei ole demonstratiivne, ei hooli teistele jääva mulje eest. Tal on väsimatu võitleja iseloom, kes peab igal juhul saavutama võidu ühe või teise vastase üle. Sensoorselt-loogiliselt ekstraverdil on otsustusvõimeline ja karm iseloom. Ei kahtle oma õiguses juhtida inimesi. Oma kogu armastuse kollegiaalsuse vastu viimast sõna jätab alati endale. Seda tavaliselt kompenseerib sügav huvitatus asja vastu ja oskus kaasa haarata inimesi. On hea taktik. Kiiresti haarab kujunenud situatsioonist ning jõudude paigutusest. Võtab vastu otsuse ning toimib. Võimeline poliitiliselt laveerima, kuid siiski kunagi ei lase käest oma joont. Tal on tugev loogika, kuid see loogika on eesmärgipärane, "parteiline". Ta on mõeldud mitte filosoofilisele
(EÜL art 219 ja Komisjoni kodukord art 7). Lisaks ühisel istungil otsuste vastuvõtmisele, võib komisjon: otsustada kirjaliku menetluse teel või volitusmenetluse teel (komisjoni kodukord art 1213). komisjon kui kolleegium volitab ühte või mitut oma liikmetest kogu komisjoni nimel siduvaid otsuseid tegema (vähemtähtsates ning mittesisulistes kodukorra ning haldusega seonduvates küsimustes) kollegiaalsuse põhimõte kõik komisjoni liikmed kannavad poliitilist vastutust koos tehtud otsuste eest ühiselt Euroopa Komisjon Komisjoni ülesanded 1) Komisjonil on ühenduse õigusaktide algatamise monopol (EÜL art 251) nn integratsiooni mootor. 2) Komisjoni jälgib ühenduse õiguse järgimist ning sellest kinnipidamist 3) Ühenduse õiguse rakendamiseks vajalike rakendusaktide vastuvõtmine 4) rakendab ühenduse õigust (EÜL art 211),
tunnuseid. Õpetaja arvestab eriti hoolitsust ja kaitset vajavate õpilastega ja kaitseb neid teiste agressiivsuse eest. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele, lohakusele ning hoolimatusele. Õpetaja teeb koostööd lapse vanematega või tema eest vastutava täiskasvanuga. Õpetaja loob positiivse õhkkonna, märkab ja tunnustab õpilaste pingutusi ning eduelamusi. · Õpetaja ja kolleegid. Õpetaja püüab leida tasakaalu enda individuaalsuse ja kollegiaalsuse vahel. Õpetaja hindab enda tööd, aktsepteerib kolleegide loomingut. Töökaaslaste isikupära aktsepteerimine, mõistmine ning üksteise abistamine ja toetamine on põhimõtted, millest õpetajad meeskonnatöös ühiste eesmärkide nimel juhinduvad. 7 Õpetajaskond on koolikultuuri kujundaja ja kandja.
suuruse ja avalike tööde mahu.Valvasid moraali järele. pidasid senaatorite nimekirja. võisid neid tagandada. pidasid arvet ratsanikuseisuse üle 7) Diktaator diktatuur: vana ametipost, mille järele tekkis vajadus rahutuste jm ärevatel aegadel pidi olema patriits.määras konsul senati ettepanekul.seda juhtus harva.kogu imperium kuulus talle. See on ainuke ametipost, millele ei kehti kollegiaalsuse printsiip. võim kehtis vaid 6 kuud. valib endale ise abilise: magister equitum 8) Keiser Kodanikkond. Perekond 1) Laiendatud perekond 2) pater familias ja tema funktsioonid ning õigused Abielumees, varanduse omanik, orjade omanik, vabakslastute patroon-klientide patroon. Tal on juriidiline õigus oma kodakondsete elu ja surma üle. Loode kuulub emale, kui see sünnib, isale. Kõik perepojad
kõrvaldatud riigiasjade ajamisest. Kõrgemad esindusorganid puuduvad või on allutatud täitevvõimule (totalitaarne, autoritaarne, politseiline, türannia, diktatuur). 15. Riigi valitsemise ja korralduse vormid: Valitsemis vormid: 1) Monarhistlik - kõrgem riigivõim absoluutselt või piiratult ühe isiku käes. Omandab riigivõimu pärimise või valimise teel. Juriidiliselt vastutamatu. 2) Vabariiklik - kõrgemad riigiorganid valitakse, võimu ei pärandata. Kehtib kollegiaalsuse põhimõte. Kõrgem riigivõim rahval, lähtub rahvast. Teostab vahetult või vahendusel riigivõimu. Riiklik korralduse vorm - territoriaalne jaotus: 1) Lihtriigid e. unitaarriigid - haldusterritoriaalsetel üksustel ei ole iseseisva riikluse tunnuseid. Territoorium jaguneb haldusterritoriaalsel põhimõttel. 2) Liitriigid e. föderatsioonid - üksikute riikide ühendused. Ühenduste osadel riiklik suveräänsus mingil määral
Külaühisk kujunemine. 45 kihelkonda ühinesid 8 maakonnaks. Iga maakond oli võimu poolest suveräänne riik, millel oli kaks võimuorganit: rahvakogu (sõjavõimelised mehed, maa küs) ja vanematekogu (maa juhtiv ja täitev organ). Kihelkondade võimuorganid olid rahvakogu ja valitsus vanematest. Sisemiselt olid kihelkonnad iseseisvad. Külades ja valdades kõrgemaks juhtimisorganiks täiskogu (taluperemehed + kogukonna ühistöö tegijad). Muinasdemok ajastusse kuul leping ja juhtimise kollegiaalsuse prints. Vana-Liivimaa riikide ajastu (13.-16. saj) Ka kesk- või orduaeg. Maa vallutamisel kaotajatega lepingud, kus määratleti eestlaste kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati
Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. 9
Tegelikult Liivimaal neid sinodeid ei peetud regulaarselt. 13.-14. sajandil tegu sellega, et meil pole allikaid, aga kui vaadata kogu hiliskeskaja kirikuelu Lääne- Euroopas, siis ega neid nii regulaarselt kui oleks pidanud ei peetud kusagil. 14. saj lisandusid siia üldised probleemid katoliku kirikus, skisma Avignoni ja Rooma paavstide vahel, mis oli taustaks konserialistlikule liikumisele?, idee, et kiriku sees peaks tõusma konsiilide roll, kollegiaalsuse roll ja konsiilide kaudu peaks kiriku distsipliini parandama. Vaimulike tähelepanu senisest enam sellele, mida lihtrahvas õigupoolest usub. Küsimus ei olnud formaal-juriidilises, vaid illiteraatide? igapäevaste usupraktikate juhtimises ja mõjutamises. 15. saj keskpaigas oli ka Liivimaa vaimulikkond konsilistrikult meelestatud. Konsilieristikud ideed on leidnud 1422?. aasta Maapäeval, kus muuhulgus kehtestati reeglid, mis puudutasid ka kirikuelu. 1428. ja 1437 korraldatud Riia ..
Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust. 1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka. Alates 1933. a uus suund: - maaomavalitsuste kaotamine; - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus); - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile. 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu 3.4. Kohaliku omavalitsuse pädevus Vallad: tähtsamateks ülesanneteks oli - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine
kiirabimeeskonnas ja see on lühike (maksimaalselt 1 tund) väljakutsele suunatud, stressi maandav vestlus rahulikus kohas. Lühivestluse, mis peaks ideaaljuhul toimuma kolme, igal juhul kaheksa tunni jooksul pärast sündmust, eesmärgid on vähendada traumaatiliste sündmuste mõju emotsionaalselt stabiilsetele inimestele, maandada kiirelt ägedaid reaktsioone ja tagada või parandada sotsiaalset ühtehoidmist grupis, et selle liikmed end ei isoleeriks (kollegiaalsuse säilitamine/süvendamine). Peale selle selgitatakse välja, kas üksikutele asjaosalistele on vaja veel täiendavaid teenuseid (üksiknõustamine, järelvestlus) või kollektiivset debriefing’ut. Suurema osaliste arvu korral pärast koormavat sündmust (Critical Incidents) tehakse debriefing (ingl 189 ’lepingu lõpukõnelus’) 24–72 tunni jooksul, vajaduse korral ka hiljem. Kõik operatiivjõud, kes
annaabi.ee 
