Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odüsseia ● Odüsseia on otsene järg Ileasele. ● Odüsseia on Odüseuse 10 aastane teekond tagasi Ithacasse. Odüsseia ● Odüseus vihastas trooja sõja jooksul poseidonit kes ta koduteelt kõrvale viis. ● Teel Ithacasse sattus ta kontakti kükloopidega, nümfidega ja mere koletistega. ● Ta kuulas ka sireenide laulu. ● Koju naastes tappis ta oma poja abiga ta naist ahistanud kosilased. Täname kuulamast!
Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatud olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Nagu kangelaseepostes , tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud
veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kujundite sekka hakkas ilmuma: 1. Inimeste skemaatilised kujutised 2. Loomade skemaatilised kujutised 3. Mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused (jumalate võitlused koletistega nagu Kükloobid, kentaurid, barbarid jne, kellega kreeklased 6. Sajandi e.Kr. algus Varem mainitud laad asendus mustafiguurilise stiiliga. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärel. Inimkeha antoomiat kujutati realistlikumalt 6. Sajandi e.Kr. lõpp Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil Musta krundiga haki katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida
Õli ja teravilja säilitamiseks olid eri nõud. Samuti kasutati suuri keraamilisi vaase mälestusmärgina haudadel. Keraamiliste nõude ja kujukestega Kreeka kunstiajalugu algabki.Alguses maaliti nõudele lihtsaid kujundeid: kolmnurke, rombe ja ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. hakati aga kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised piltjutustused. Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni.Arhailise aja anumatel olid elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr
pole dialooge, siis müüti teadmata päris hästi ikka aru ei saa, milles lugu seisneb. Kui võrrelda seda videot soyuzmultfilmi loominguga, erineb see selle poolest, et siin oli mainitud Perseuse sünnilugu. Ehki veidi moonutatud. Põgusalt näidatud Argose kuninga Akrisiose tütre Danae merre viskamine koos pojaga. Vilksamisi näeb ka Perseuse isa Zeus’i. Multimeediate vahel leidub siiski ka mõningaid sarnasusi – Perseuse tulevane abikaasa Andromeda, võitlused koletistega. Sarnasusi ongi vast raskem esile tuua kuna multimeediatekstid on loodud eri vaatajaskonnale. Kasutatud materjal [1] - https://www.youtube.com/watch?v=krN41EQMoG4 (30.11.2016) [2] - https://www.youtube.com/watch?v=WoDHosKTi0s (30.11.2016) [3] – Hamilton, Edith 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti Raamat, lk 135-143 [4] - http://www.metal-archives.com/bands/Perseus/3540377809 (30.11.2016)
Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga elavavärvilised.8. saj. lõpupoole hakati vaasidelkujutama ka inimesi ja loomi, alguses skemaatilisena kuni järgmiks sajandiks jõuti juba mütoloogiaaineliste piltjutustusteni.Läbivaks teemaks(nagu kreeka kunstis üldiselt) oli kreeklaste või nende jumalate võitlused koletistega kükloopide, kentauride või meduusadega. Kuigi figuurid on anumatel kohmakad ja nende anatoomia moonutatud, kompenseerib vajakajäämised kreeklaste elav fantaasia. Figuurid maaliti üksteise alla paigutuvate ribadena. 10. Kirjelda punasefiguurilist vaasimaali kuidas teostati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p) Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale. Valge lakiga on
Mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. Hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks nii nagu hiljem reljeefikunstiski oli kreeklaste(või Olümposejumalate) võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua
Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe aga ka MEANDREID. 8.sajandi lõpus e.Kr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutusi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamiseks teemaks, nii nagu hiljem reljeefkunstiski, oli kreeklaste (või Olümpose jumalate) võitlus koletistega. Kükloobid, kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellelt kreeklased vastandasid oma tsivilistatsiooni. Sõna ,,keraamika" pärineb ateena pottseppade linnajao Keramekose nimest. See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil
3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid
vaatlemisel. Paremini tuntakse keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Hüdria- kolme käepidemega veenõu Amfora- kahesangaga veini nõu Krateer- segati vett ja veini 8. sajandil e. Kr oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. 8. sajandi lõpus e.Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil- siluetid punase värviga mustal taustal. HELLENISTLIK KUNST Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused.
Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest
seejärel üle kogu Lääne- Euroopa. Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on olnud "Rolandi laul," kus teel Prantsusmaale ründasid kohalikud baskid ja maurid Karl Suure jalaväe ülemat Rolandi. Roland sattus ebavõrdsesse lahingusse ning ta langes kangelasena. Veel ühe näite rüütellikkusest toob meile kuningas Artur oma kaheteistkümne kaaslasega. Tõepoolest olid tegelased kunagi olemas, kuid rüütliromaanides väljendati palju muinasjutulist, näiteks võitlusi koletistega jpm. Täiuslikult rüütlilt nõuti keskajal tagasihoidlikkust ja enesevalitsemist, õilsat meelt ja heldet kätt, ausust, õiglust ja puhast südant. Nendele iseloomuomadustele pidid lisanduma järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus. Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. 3
Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed. Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul´´ . Keskaegne kirjandus oli sammuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid raha seas pühakute elulood. Lood algasid tavaliselt sellega , et juba lapse sündimisel kuulutasid jumalikud ended , et tast tuleb silmapaistev ja vaga mees. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada om alaatseks rahvakirjanduseks.
halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. Hirmuäratavad salapärasused, mida kummardati kõikjal mujal , ja kohutavad vaimud , kellest kubisesid maa, õhk ja veed , olid Kreekast välja kihutatud. Inimesed kes lõid müüte, ei sallinud irratsionaalsust ja armastasid fakte, see on tõsi, olgu mõned neist lugudest nii pööraselt fantastilised kui tahes. Herakles , kelle elu kujutas endast pikka võitlust pööraste koletistega , on kõikide lugude järgi Teeba linnast. Paika, kus Aphrodite merevahust sündis, võis külastada iga antiikaja turist. Tuntud paigad andsid kõigile müütilistele olevustele reaalsuse rüü. Hirmuäratval irratsionaalsusel pole paika antiikmütoloogias. Maagiat, mis on nii võimas enne ja pärast kreeka maailma, siin peaaegu ei esine. Siin pole ühtki meest ja on ainult kaks naist, kes on varustatud kohutava üleloomuliku jõuga. Astroloogia, mis on
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega (seetõttu
8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil inimkeha anatoomia realistlik, kui punasefiguurilisel vaasil old liigutused kujutatud keerukamalt, ilmusid kehade pöörded, kogu kujutis ruumilisem ja looduslähedasem. 10. Vaasimaalidel võib näha palju figuurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Kreeklaste võitlus koletistega (kükloobid, kentaurid). Hiljem hakatikujutama rohkem igapäevaseid olustikustseene. Veininõudel kujutati Dionysost. HELLENISTLIK KUNST 1. Hellenism (sõnast ''hellen'' kr k. 'kreeklane') tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb vanemast kreeka kultuurist? Palju mitmekesisem, idamaade mõjutused. 2. Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? 3. Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Aleksander Suure väepealikud. 4
Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. Tsitaadid: ,,Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi" ,,Ma ei saa uskuda Jumalasse, kes soovib pidevalt olla jumaldatud." ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks" ,,Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib" ,,Sa suur täht, mis oleks su õnn, poleks sul neid, kellele särada?" ,,Tema, kes ta võitleb koletistega, peaks ette vaatama, et et temast endast ei saaks koletis." I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas-
krateer lai nõu, milles segati vett ja veini b) algul maaliti vöönditesse erinevaid korduvaid geomeetrilisi kujundeid(8.saj algus) c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi nendest kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega d)algsest maalimistehnikast arenes välja kaks stiili mustafiguuriline 6.sajandi alguses eKr (savipinna punakale foonile maaliti mustad figuurid) punasefiguuriline 6.sajandi lõpul eKr (musta krundiga hakati katma kujutiste tausta) 3. 5.saj eKr arenes maalikunst veelgi seina-ja tahvelmaalijad hakkasid looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni vaasimaalid muutusid realistlikemaks
leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat. · Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellel oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelisest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näitek kolmnurki, rombe ja meandreid. · 8.sajandi lõpus eKr hakas abstraktete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loodame skemaatilisi kujutisi. · Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailise aja anumatel on elusoleneid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. · 6 sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatu mustafiguurilise stiiliga, millel olid kujutatud mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni mis piiritlesid detaile. · 6 sajandi lõpus võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Hakati musta krundiga katma kujutiste tausta
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värv...
inimliku kutuuri, rituaalide isand. Seostati kultuuri, kirjatarkusega. Inimestele nõu andja. Oli ka oma iseloomult inimlik kaval, petlik, ebakindel. Tema tähtsaim linn Eridu. Jumalanna Nin hursag hursagi emand (kivirinnatis, mis maailma ümbritseb). Metsiku looduse, loomade kaitsja. Jumalik ema. Oli ka inimeste loomisel mängus. Toitis oma viljastava piimaga ka kuningaid. Oli Enliliga poeg, kelle nimi oli Ninurta (maa isand), kes oli põhiline jumalik kangelane, kes võitles erinevate koletistega. Paljude võitude tõttu ülendas Enlil teda endast kõrgemaks, Enlili "teisikuks". Oli ka oma ema, Nin hursagi jumalikule järjele tõstja. Ninurta oli võitnud koletist, kelle nimi oli Asag, kellega võideldes oli kujunenud hursag. Sai jagu ka paljudest teistest erinevatest elukatest, oli õige mitmete eepiliste poeemide peategelane. 3 taevast jumalust: Kuujumal Nanna e Sin. Peamine kultuskeskus oli Ur. Nanna meenutab Ani. K tema oli kõrge tähstaevaga seotud, kujutati ka vana mehega
9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel olid kujud mustad ja siluetitaolised, punasefiguurilisel savikarva ja ruumilisemad, looduslähedasemad. Mustafiguurilisel oli kujutise ümbrus savikarva, punasefiguurilisel must. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega. Hiljem hakati kujutama rohkem ka igapäevaseid olustikustseene ja lugusi veinijumal Dionysosest. 14.PEATÜKK Hellenistlik kunst 1. Mille poolest erineb hellenism varasemast kreeka kultuurist? Suudeti luua ühtne ja sõjaliselt tugev riik; ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele, surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutus olulisemaks,
· Peategelaste rüütellikkus oli sarnane renessansi ideaalile terviklikust inimesest: harmooniline välimus, füüsiline võimekus, vaimne ja kõlbeline täiuslikkus kõik tasakaalus. · Enamuses kujunesid ajaviitelektüüriks. Seda Cervantes hiljem oma ,,Don Quijotes" parodiseerib. · Cervantes tunnustab kuulsaimat hispaaniakeelset rüütliromaani ,,Amadis de Gaula" (Amadis kaitseb ülekohtu ja vägivalla ohvreiks langenud naisi jne, tapleb koletistega ja kurikaeladega, saab igasugu õilsaid tiitleid ja lõpuks saab Britannia kuningatütre endale naiseks. Cervantes ise on uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor, see on ,,Persilese ja Sigismunda kannatused". · Keskaja rüütliromaaniga võrreldes on renessansi oma kujutusviis konkreetsem, looduspärasem. Leidub nii meelelisust kui maist erootikat. · Renessanss hoidis alal ideaalsuse ulma eriliselt pastoraalromaanidega, kuigi neid oli
Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseeposed väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnud hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua, kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidsid ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seal oli üks kuulsamaid ,, Rolandi laul ,, See jutusta Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Raskest olukorrast hoolimata pidas Roland häbiväärseks pasunahüüdega Karli appi kustuda. Ta astus ebavõrsesse võitlusse ja langes kangelasena.
3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid
annaabi.ee 
