Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõte ajalooallikatest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsivilisatsioon, ajalooteadus, dokumendid, ajaloolase, tsivilisatsioonid, arheoloogia, mustsed, kalmed, etnoloogia, ehitisi, kirjutised, ametlikud, lepingud, objektiivsus, subjektiivsus, ajalookirjutuses, kroonikud, põhjusel, suhtuda, teatava, kriitilise, ajaloolased, arvestanud, tõsiasjadega, kulgu, kondikava, tausta, panema, vaimuelu, ajanikunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel, sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist. Kultuursed inimesed vs. kultuuritud inimesed. Arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olemas ühtedel rahvastel ja puudub teistel, sündis 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal. Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme. Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad. Kultuur vs tsivilisatsioon Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui "kultuur" on ennekõike saksa mõiste (Kultur), siis "tsivilisatsioon" on pigem prantsuse ja inglise mõiste (Civilisation, Civilization)Saksa Kultur viitab inimese või rahva vaimsetele, hariduslikele saavutusele: kunstile, kirjandusele, muusikale, filosoofilistele süsteemidele jms. Saksa käsituses on Kultur midagi sisemist, samas kui "tsivilisatsioon" käib peamiselt välise kohta.
kommunismivastane, aga tunnistas mõndi selliseid seisukohti. Theoloogial kui mõtlemisviisil on üks ainus objekt — jumal. Ajaloos on sündmusi palju ja nad on lõplikud. Matemaatika hoomab objekte, millel ei 6 Näiteks kui kalju inimesele pähe kukub, saab ta surma, aga kui tekst inimesele pähe kukub, ei juhtu taga midagi. (EL) 7 Arvan, et meetod on elegantne, aga miks peaks küsima sellist asja ajaloolaselt? Mõtleme parem, kes on ajaloolased. . . mis on rahva arvamus ajaloolase kohta. Kindlasti käivad nende hulka ka kroonikakirjutajad. Kui peame õigeks inimese arvamust enesest, siis peaksime ju aktsepteerima ka hullumeelse arvamust endast — kes neist on Napoleon, kes Jumal. (M) 10 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE ole kohta ruumis ja ajas ning see teebki nad tuntavaks. Ajaloolistel sünd- mustel on kohad. Collingwood vastandab ajalugu teadusega — teadus veri- fitseerib; lõpptulemusena meie tajudes
Liivimaa keskaja uurimine jätkus peale II maailmasõda Saksamaal. Baltisaksa päritolu ajaloolased õpetasid välja riigisaksa päritolu uurijaid, kes on siiamaani Liivimaa uurimist jätkanud. Teiseks suunaks Eesti ja Läti ajaloovaade, saanud alguse samuti baltisaksa autoritelt, nt Karli Merkel, tema tähtteoseid "Liivimaa esiaeg". Ideoloogiliseks lähtekohaks talle valgustus. Teatavasti Russeau kujutlus õitsvatest metslastest, kui tuli tsivilisatsioon, hakkas inimkond õndusest eemalduma. Õitsvate metslaste ja kleratismi vastupõrge?. Merkeli kirjutiste sisu oli pärisorjuse kriitika. Merkeli ideoloogiline skeem võeti üle Läti ja Eesti autorite poolt, nt Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne. Seda laadi ajaloovaade ei olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised
Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses
Joonis 8 Maailmataju „uurimusobjektiks“ on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria – see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse „reaalsusega“, millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses
Joonis 8 Maailmataju ,,uurimusobjektiks" on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias:
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
