KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad:
I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad ...
- Suurim sügavus- 6 m SUUR-EMAJÕGI: Lähe-Võrtsjärv Suubub- Praagal Peipsi järve Valgla riigid- Eesti, Läti Valgla pindala-9740 km² Pikkus-100 km Jõe langus - 3,6 m Jõe lang- 0,03 m/km Jõe vooluhulk-70,1 m³/s Parempoolsed lisajõed Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi Vasakpoolsed lisajõed Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi 1.5 EESTI MUSTSED JA AJALOOLISED VEESÕIDUKID Meie esivanemate veesõidukite kohta viitavad naaberrahvaste leiud. 1.Ruhi-(rump,ruup,mold) künataoline ühest puust (puutüvest harilikult haavast õõnestatud väheldane paat.Kasutusel 3000-5000 aastat tagasi Leitud Lätist Sarnate rabast mitmeid paate (L-4 mB-0,5 m,haavast ja paplist,suuremad L - 8m tammest,aerud 1,5 m Eestis kasutusel veel 1974 aastal (Kassari j.2 paati) 2
annaabi.ee 
