docstxt/124145909134016.txt
Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? 18,7 kN d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m
tingimustest, koosnevad kaoliniidist, illiidist, montmorilloniit. Eesti savides on terade mahukaal ehk erikaal s = s*g (kN/m3. mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest - kokkusurutavust. domineerivaks mineraaliks illiit. 1.3.5 Savipinnase plastsust iseloomustavad näitajad Savipinnase Kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või 1.2.4 Vesi pinnase koostisosana Poorides asuvale veele võib eripäraks on plastsus (hea vormida, kuju muuta), see omadus kaob savi välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega gravitatsioonijõudude kõrval mõjuda ka kapillaarjõud ning osakeste vahelised kuivades, savi muutub kõvaks
saavad need lisaained kannatada ja kui mõjutavad töövedeliku kasutusaega. nende omadused hiljem ei taastu, ei taastu ka töövedeliku algne viskoossus, Minimaalne kokkusurutavus põhjustades sellega viskoossuse pidevat langust. Koos töövedelikuga hüdrosüsteemis liikuv õhumullide hulk määrab ära ka Vastupidavus temperatuuri kõikumistele töövedeliku kokkusurutavuse. Hüdro- süsteemides põhjustab see süsteemi Hüdrosüsteemi töötamise ajal tõuseb reaktsiooniaegade muutumist. töövedeliku temperatuur (võimalusel Kui vabastada suuremas reservuaaris mitte üle 80 °C). Süsteemi seisaku ajal olev töövedelik hetkeliselt rõhu alt vedeliku temperatuur langeb. Selline põhjustab see ruumala kiire suurenemise protsess mõjub vedeliku tööeale
vastastikuseks toimeks). Reaalgaasis on küll molekulide vastastikune toime nõrk, kui siiski nii suur, et ideaalgaasi iseloomustavad omadused enam ei kehti. Reaalsetes gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises Osakestevaheline toime puudub
Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enamast ainest. Homogeenne segu- koostis on koguaeg sama, on ainult ühes faasis Heterogeenne segu- koostis varieerub, on mitmes faasis. Lahus- mitmes erinevast komponendust koosnev homogeenne süsteem. Tõeline lahus- termodünaamiliselt püsiv süsteem Kolloidlahus- süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv. Lahused võivad olla mitmes olekus: tahke(pronks, teras), gaas (õhk, CO2), vedel (bensiin)
Proovikeha purunemine toimub mingit kaldpinda mööda. Liivade nihketugevus 14. Ülekonsolideeritud pinnased. Pinnase tihenemist temast samaaegselt vee väljatõrjumisega nimetatakse konsolidatsiooniks. Ülekonsolideeritud savid on minevikus olnud suure rõhu all, kuna nad olid maetud suure kivide kihi alla. Mingi hetk on kivid erosiooni tõttu ära uhutud ning savid tulid pinnale lähemale. Nendel savidel on suure kokkusurutavuse tõttu suurem tugevus ning väiksem veesisaldus. Pinnase tihenemise kiirus kompressiooniteimil võib olla väga erinev. Kui liiv tiheneb praktiliselt samaaegselt koormuse asetamisega, siis veeküllastatud savi tihenemine võtab aega kümneid minuteid või isegi tunde. Tihenemise kiirusest oleneb koormusastme kestus. Koormust tuleb hoida kuni vajumine on praktiliselt lõppenud. Savi pikaajalise deformeerumise põhjuseks on peamiselt tema väike veejuhtivus. Tihenemiseks peab
T6 -5% või -1 mma +15% või +3 mma T7 0 +10% või +2 mma a Olenevalt sellest, kummal korral on tulemuseks suurem arvuline tolerants. Klassidesse T6 ja T7 kuuluvate toodete korral leitakse kokkusurutavus paksuste vahena. 6 Tabel 6 Kokkusurutavuse klassid Viimistluskihile Kokkusurutavus c Tase rakendatud Kokkusurutavuse Katsetulemuse koormus kPa nimiväärtus mm tolerants CP5 2,0 5 CP4 3,0 4 +2 CP3 4,0 3 CP2 5,0 2 +1 1.2
Kolmas, mis jõuab Tallinna lahte, läbib kiiresti vajuva linnasüdame. Neljas org asub Mähe ja Merivälka piirkonnas. Nendegi orgude põhi jääb 80-130 meetrit allapoole merepinda. Orud on täitunud nõrkade, ehitiste all kergesti kokkusurutavate kvaternarisetetga, mille tihenemist soodustab orgudes voolava põhjavee liigkasutamine. Geoloogiliselt suhteliselt noores piirkonnas ulatub poorsus 70 %-ni. Selliste veegatäidetud pooride kokkusurutavus ületab 20-50 korda tavalise mereliiva kokkusurutavuse ning vajumine ehitiste all on parartamatu. Põhjuseks, miks majad ei ole veel ära vajunud maa alla on see, et esimese aasta jooksul vajuvad majad, sama palju, kui järgneva kümne ja edasise saja aasta jooksul. Linnatranspordist, rammimisest jms. tingitud vibratsioon suurendab omakorda pinnase kokkuvajumist. See on siis seega põhjuseks seal, kus maapinnal ei ole ehitisi, aga maapind ikka vajub, lisaks tuleb seal ka põhjavee probleem.
Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnasemahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust. Kokkusurutavuse eksperimentaalseks määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini määratavate pinnase omaduste, näitekspoorsuse, veesisalduse, plastsusomaduste, vahel. 12 Joonistel toodud graafikuid nimetatakse kompressioonikõverateks
koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli asjaolu, et ei mõistetud pinnase mehaaniliste omaduste olemust ega osatud neid määrata. On üldtunnustatud, et kaasaegsele pinnasemehaanikale pani aluse prof. K.Terzaghi oma töödega möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Omakonstrueeritud seadmetega tehtud eksperimentaalsed pinnase mehaaniliste omaduste tugevuse ja kokkusurutavuse uuringud näitasid, et pinnas ei ole lihtsalt osakeste kooslus, vaid süsteem. Mehaanilised omadused sõltuvad suuresti sedimentatsiooni käigus tekkinud osakeste vahelistest sidemetest. Nende sidemete rikkumine pinnasproovi võtmisel ja teimimisel moonutab oluliselt pinnase mehaanilisi omadusi. Koos K.Terzaghi poolt formuleeritud klassikalise pinnasemehaanika nurgakiviks oleva efektiiv- ja neutraalpingete kontseptsiooni ja
vedeliku voo ristlõikepinna vähenemisest tingitud takistuse ning hõõrdetakistuse ületamiseks. Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: kus -parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul , kus on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja kulukoefitsent. Kulukoefitsent määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta = 0,62, otsikuga ava puhul = 0,82. Kui väljavoolamise ajal vedelikunivoo anumas muutub, siis muutub järelikult ka vedeliku
Seetõttu võib avast väljavoolava vedeliku reaalse kiiruse avaldada järgmiselt: w 2=φ √ 2 gH kus φ-parandustegur, mida nimetatakse ka kiiruskoefitsendiks. Kuna väljavoolava vedeliku joa ristlõikepind S0 avas on suurem joa ristlõikepinnast S2 tema kõige kitsamas kohas, siis on vedeliku kiirus w0 avas väiksem kui w2. Sel juhul w 0=εw 2=εφ √ 2 gH=α √ 2 gH , S2 kus ε = on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja α =εφ – kulukoefitsent. S0 Kulukoefitsent α määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse α käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta α = 0,62, otsikuga ava puhul α = 0,82.
sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Pneumoajami omadused ja tööpõhimõte. Pneumoajam on keskkonnasõbralik lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Eeliseks on ka mehhanismide sujuv sisselülitus, kuid puuduseks madal kasutegur, õhu kokkusurutavuse tõttu on töö hüdroajami omast ebastabiilsem. Tööpõhimõte: Ajam töötab kolb- või rotatsioonikompressorist saadava sururõhuga. Atmosfäärirõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väikesel tarbimisel kompressori välja lülitada ning kõrvaldab õhu pulseerumise suruõhutorustikus ning soodustab ka niiskuse osalist eemaldamist õhust. Loetlege ja kirjeldage lühidalt sidurite tüüpe.
Tiheduse muutuse järgi välisjõu mojul fluidume saab jagada kaheks kategooriaks: - Kokkusurumatul fluidumil tihedus ei muutu või muutub ainult väga vähesel määral temperatuuri või rõhu muutumisel, ning - Kokkusurutaval fluidumil tihedus muutub sellisel juhul oluliselt. Esimesesse kategooriasse kuuluvad valdavalt vedelikud (nt. vesi), teisse gaasilised ained. Tiheduse muutumisel muutub ka fluidumi maht, mass jääb konstantseks. Peab märkima, et kokkusurutavuse ja kokkusurumatuse mõisted on suhtelised, ning võivad sõltuda keskkonnast. Viskoossus on vedeliku (fluidumi) omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes. Samuti võib viskoossust defineerida kui vedeliku sisehõõrdumist. F +d dn Joonis 3.1.
Reaalgaasid lähenevad oma omadustelt ideaalgaasidele suhteliselt madalatel rõhkudel (1-3 MPa) ja kõrgetele temperatuuridel. Praktikas pv= RT ei kehti, sest rõhk kõrge. Igasugune ainesõktuvalt parameetritest p, v, T võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke olek. Reaalgaaside põhiomaduseks on, et neid on võimalik teatud tingimustel kondenseerida e. vedeldada. Soojusteh. vaadeldaksegi vedeliku ja auru piirkonda . Reaalgaaside iseloomustamiseks kasutatakse zp- diagrammi, kus z on kokkusurutavuse tegur), z= pv/RT (ideaalgaasil z=1, sest pv=RT). Tegur z näitab reaalgaasi omaduste kõrvale kaldumist ideaalgaasi omadustest. z sõltub gaasi rõhust ja temperatuurist ja z väärtused saab tabelitset või diagrammi kuhul. z H2 1 Ideaalgaas O2 p, Mpa temp= 0C Reaalgaaside olekuvõraandid Erinevate uurijate poolt on välja pakutud väga palju erineva kuju ja täpsusega RGOV.
Hüdraulilises anduris on tajuriks mootori või mehhanismi võllilt käitav hammasrataspump (joonis 0.2.27c) või tsentrifugaalpump (impeller) ( joonis 0.2.27d). Võlli pöörlemissageduse muutumisega muutub õli rõhk pumba väljundis, kusjuures õli rõhk on üheselt määratud pöörlemissagedusega. See rõhk antakse anduri sisendisse, mille väljundsignaaliks on mingi väljundlüli nihkumine. Hüdrauliliste andurite eeliseks on väikene inertsus vedeliku vähese kokkusurutavuse tõttu ja konstruktsiooni lihtsus. Puuduseks on mittelineaarne ja ebastabiilne staatiline karakteristik, mille põhjustab õli viskoossuse muutus mehhanismi töö käigus. Mehaanilised kuluandurid. 26/27 jklng3.sxw Rõhulanguga kulumõõtjates on tajuriks diafragma või Venturi toru (vastav. joonis 0.2.28a ja b). Teatavasti, kui vedelik läbib torus kitsama koha suureneb seal kiirus ja tekib rõhulangus.
efusiooni aeg = ruutjuur (MA/MB) Molekulide ruutkeskmine kiirus v2rms on v2rms = (v2) = v21 + v22 + ... + v2 n / N Gaasi temperatuur ja molekulide kiirus seotud kui: vrms = (3RT/M)1/2 Temperatuur on võrdeline molekulide ruutkeskmise kiirusega: T = Mv2rms/3R Maxwelli kiirusejaotus. Sama gaasi eri molekulide kiirused on erinevad. Maxwelli kiiruste jaotuse seadus: osakesi kiirusega v ... (v + v) on: N = v N 4 (M/2RT)3/2 v2e-M v-ruudus/2RT Kokkusurutavuse tegur Z näitab gaasimolaarruumala erinevust ideaalgaasi omast (mille Z on alati 1): enamikus gaasides domineerivad madalal rõhul tõmbejõud (Z<1) ja kõrgel rõhul tõukejõud (Z>1) Z = Vm/Vmideaal Reaalgaaside olekuvõrrandid. Viriaalvõrrand: PV = nRT (1 + B/Vm + C/V2m + ...) kus B, C jne on viriaalkoefitsendid. Need koefitsiendid määratakse iga gaasi jaoks katseliselt. Van der Waalsi võrrand: (P + a n2/V2) (V – nb) = nRT parameetrid a
osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli asjaolu, et ei mõistetud pinnase mehaaniliste omaduste olemust ega osatud neid määrata. On üldtunnustatud, et kaasaegsele pinnasemehaanikale pani aluse prof. K.Terzaghi oma töödega möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Omakonstrueeritud seadmetega tehtud eksperimentaalsed pinnase mehaaniliste omaduste tugevuse ja kokkusurutavuse 4 uuringud näitasid, et pinnas ei ole lihtsalt osakeste kooslus, vaid süsteem. Mehaanilised omadused sõltuvad suuresti sedimentatsiooni käigus tekkinud osakeste vahelistest sidemetest. Nende sidemete rikkumine pinnasproovi võtmisel ja teimimisel moonutab oluliselt pinnase mehaanilisi omadusi. Koos K.Terzaghi poolt formuleeritud klassikalise pinnasemehaanika nurgakiviks olev efektiiv- ja neutraalpingete kontseptsioon ja
8) Saab üle kanda kaugemale kui 200m 9) Suruõhu ajamid on tundetud ülekoormusele Puudused: 1) Toite õhk peab olema puhas ja kuiv. Selleks on vaja spets õhuvarustus süsteemi, mis kindlustab suruõhu vajalikud parameetrid. 2) Kui kasutada palju seadmeid, siis on vaja palju pneumoliine, mis võtavad palju ruumi. 3) Liinipikkus on piiratud (200 m). 4) Suruõhu väljumisel atmosfääri kutsub esile müra. Seda on vaja aga summutada. 5) Õhu kokkusurutavuse tõttu ei saavutata mitme kolvi üheaegset liikumist. 6) Pneumoajamite väljundjõud on piiratud 20...30 KW. Õhuvarustussüsteemi plokkskeem. See süsteem annab puhta, kuiva suruõhu. Seal on kompressor ja õhu ettevalmistus seadmed. Kui süsteem on väike, siis kasutatakse ühte kompressorit, mille tootlikus peab vastama süsteemi tarbimisele. Suurtes ettevõtetes, kus pneumoseadmete hulk on suur, kasutatakse 2 või 3
8) Saab üle kanda kaugemale kui 200m 9) Suruõhu ajamid on tundetud ülekoormusele Puudused: 1) Toite õhk peab olema puhas ja kuiv. Selleks on vaja spets õhuvarustus süsteemi, mis kindlustab suruõhu vajalikud parameetrid. 2) Kui kasutada palju seadmeid, siis on vaja palju pneumoliine, mis võtavad palju ruumi. 3) Liinipikkus on piiratud (200 m). 4) Suruõhu väljumisel atmosfääri kutsub esile müra. Seda on vaja aga summutada. 5) Õhu kokkusurutavuse tõttu ei saavutata mitme kolvi üheaegset liikumist. 6) Pneumoajamite väljundjõud on piiratud 20...30 KW. Õhuvarustussüsteemi plokkskeem. See süsteem annab puhta, kuiva suruõhu. Seal on kompressor ja õhu ettevalmistus seadmed. Kui süsteem on väike, siis kasutatakse ühte kompressorit, mille tootlikus peab vastama süsteemi tarbimisele. Suurtes ettevõtetes, kus pneumoseadmete hulk on suur, kasutatakse 2 või 3
Hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks täituriteks on tihtipeale kas pöörlevad mootorid, lineaarselt liikuvad kolvid/ silindrid, või juhtimisventiilid. Pneumaatilised täiturid kasutavad suruõhku mehaanilise energia tekitamiseks mootori võllil. Nad sobivad väikese kuni keskmise 7 jõudlusega aga ka kiiresti pöörlevate mehhanismide käitamiseks. Pneumaatilised täiturid ei sobi õhu kokkusurutavuse tõttu positsioneerimiseks ja täpseteks liikumisteks. Hüdraulilised täiturid töötavad tihtipele rõhu all oleva õliga, mis ei ole kokkusurutav. Hüdraulilised täiturid võivad arendada väga suuri jõude ning omada suurt kolvikäiku. Hüdrauliliste täiturite puuduseks pneumaatiliste täiturite ees on nende keeruline ehitus ning suur hooldusvajadus. Nendele lisaks kasutatakse tänapäeval selliseid täiturmehhanisme, kus jõud saadakse teatud
annaabi.ee 
