Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused Itaalias
Kasvatas ta üles sõjaväelasest tädimees ning hariduse sai ta vene sõjakoolis. Tolle aja kohaselt kanti aadlilaps juba varakult mõne väeosa nimekirja. Vastsündinud aadlik kirjutati teenistusse, kuid saadeti seejärel kohe "kodusele puhkusele". Nii jooksis teenistus ja alamad auastmed sai läbida lapseeas tegelikus teenistuses viibimata. 1776. aastal, olles 19-aastane, alustas ta sõjateenistust vene armees vahtmeistrina. Tänu tema võimekusele ja pedantsele kohusetundele ülendati ta 1778. aastal kornetiks ning 1783. aastal podporutsikuks. Mõned aastad hiljem ülendati nüüdseks 27-aastane Barclay de Tolly juba kapteniks. 1787. aastal puhkes sõda Venemaa ja Türgi vahel, kus Barclay de Tolly paistis silma erakordse vaprusega. 1790. Aastal sõdis ta ka rootslaste vastu ning neli aastat hiljem poolakate vastu. 1808-1809 aastatel võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast
Väide, et see nii on, ei pea paika, sest igaüks kohustab end täiesti omal vabal tahtel. See peaks olema sisetunde probleem. Varsti kakskümmend aastat vaba Eestit ei ole ikka veel suutnud luua tugevat isamaalist õppeprogrammi, kus on verd köhivad vabadussõdalased meie lugemikes, pildid lipu juures nutvaist vanureist, Tõnis Mägi "Koit" meie pateetilise hümni asemel? Kardame siis tõesti oma rahvuse kestmise nimel veidike propagandat teha? Minus kõnelevad mitu häält: üks apelleerib kohusetundele rahva vastu, teiseks hääleks on terve mõistus. Nõukogude aeg püüdis meid vägivaldselt lülitada vene kultuuri tasandile, sundus tekitab protesti, sest asjad peavad kulgema oma rada. Angliseerumine on aga meie noortele mõjuv sisemine tegur, me ei saa hakata võitlema selle allikaga, selle leviku piiramine saab olla vaid ajutine. Nii püstitatuna on see otsitud probleem. Inimene teeb ikka seda, mis talle meeldib, noor seda enam.
Mõistus nõuab, et me iialgi ei valetaks ega varastaks. Inimestel on teatud kohustused, mis absoluutselt tingimusteta kehtivad. Mõistuse abil võime välja töötada moraaliprintsiipide kogumi. Kategooriline imperatiiv Moraalimaailma valitsevad universaalsed ja tingimatud kõlblusseadused – nn kategooriline imperatiiv. Tegu on hea mitte siis, kui sellel on head tagajärjed, vaid siis, kui see on toimunud sõnakuulelikkuses sellele sisemisele kohusetundele, mida meis tekitab universaalne kõlblusseadus – Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab käitudes lähtuma sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi (üldine reegel) järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"
mõistuse abil pole võimalik tõestada, kuid mis on meie praktilise maailma ja vahetu kogemuse paratamatud alused. Kant uskus, et vaid selle olendi kohta, kes on võimeline mõistma mingi tegevuse poolt- ja vastuargumente, saab öelda, et ta käitub moraalselt või ebamoraalselt ning seetõttu on ainult mõistusega olenditel võimalus käituda kõlbeliselt. Tegu on hea mitte siis, kui sellel on head tagajärjed, vaid siis, kui see on toimunud sõnakuulelikkuses sellele sisemisele kohusetundele, mida meis tekitab universaalne kõlblusseadus Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastus: ,,Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"
see». Tookordse etenduse taustal kõlas see lause sedavõrd absoluutse ja lõpetavana, nagu tõdenuks Juudit, et mitte miski pole ega ka saa mitte kunagi olema «see». Sest Anne Reemanni Juudit oli vaieldamatult etenduse kese, kangelanna, kelles korraga kõike ja rohkemgi. Tema kompromissitu pühendumuse objekt näis küll alatasa vahelduvat (kord näis see kuuluvat vaid jumalale, kord kohusetundele ja rahvale, siis äkki ainult ja ühemõtteliselt ihale), kuid kogumulje oli sedavõrd võimas, et seosed katkema kippusid. Mäletan, et kaotasin vaatajana pisut nagu pinna jalge alt - tahaks ikka ju nii väga aru saada, kinni püüda, paika panna, samastuda... Eriti see viimane käis mul üle jõu. Naine on saladus Vanemad ja targemad mehed, nagu Tammsaare ja Olovernes juba teavad: naine on saladus
sellepärast, et niisugune allumine oli täielikult teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust karistuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. Jaapanlaste arusaam aust ja eneseväärikusest on vapustavad ning viisakus ja kõlbelisus räägivad heast kasvatusest. 12. sajandiks kujunesid võimsad samuraiperekonnad ja klannid ning sõjapraktika kõrval olid kujunenud ka moraalsed printsiibid, mis toetusid eelkõige aule, vaprusele, kohusetundele, peremehetruudusele. 13. sajandi jooksul lihviti, täiendati ja täpsustati samuraide moraali kanoonilisi väärtusi, mis ühendasid endas nii sintoismi, budismi, taoismi kui ka konfutsianismi õpetusi. Samurai kasvatuses peeti kõige olulisemaks iseloomu kasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitusmikoodeks toetus kolmele alustalale: tarkus, heasoovlikkus ja julgus. Samurai oli alati tegev, teadus oli temast kaugel. Teadus ja teadmised huvitasid teda niivõrd,
7.Keskaegne haridus ja teadus Kloostrikoolid-Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik:peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kuid polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne-Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel määral. Teistest paremini oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideedest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelise allikast. Toom- ja linnakoolid-linnaelanike pidev kasv tekitas vajaduse koolide järel ja linnas. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid e toomkoolid, kus õpetus oli küll
· Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised otsused? Neid iseloomustavad paratamatus, üldkehtivus, seniste teadmiste avardumine · Immanuel Kant lõpetas pika vaidluse jumalatõestuse küsimustes: tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas · Kant tunnistab inimese vaba tahet · Kanti moraalifilosoofia tugineb "puhtale mõistusele" ja kohusetundele, selle juured on transtsendentaalsuses · Kanti järgi on moraali põhjus moraalis eneses ning ei ole vajadust empiiriliseks seletuseks · Kant väidab, et teadmine on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest oluline on küsimus, mida ma pean tegema · Moraal on jäägitult üldine ja paratamatu moraali alus säilib muutumatuna, moraal ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust. Kant esitab oma moraalifilosoofia
kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (ruudul on neli nurka) 3)sünteetilised aprioorsed - kuuluvad täiusliku teadmise koosseissu (ring on ümmargune) ■ tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas ■ tunnistab inimese vaba tahet ■ moraalifiolosoofia tugineb “puhtale mõtistusele” ja kohusetundele, ■ kategooriline imperatiiv- absoluutne moraaliseadus, moraali põhjus on moraalis eneses ning ei ole vaja empiirilist (kogemuslikku) selgitust, moraal on üldine ja paratamatu, “toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada pldise seadusandluse printsiibiks”, moraalselt tuleb käituda ainult seetõttu, et seda dikteerib moraalne kohus, ei tohi mingil juhul otsida kasu enda jaoks, isegi mitte kaudset
Kuid õpetaja peab alati alla suruma viha , käituma rahulikult ja tasakaalukalt, ta ei või kunagi anda voli oma keelele ega kätele. Lapsi tuleb õpetada tõtt armastama. Kuid lapsi ei tohi vaimse tegevusega liialt koormata. Ta eelistab nelja liike kunste: igapäevased, laste, vabad kunstid ja meelelahutuslikud. Samuraidelt nõuti vaprust ja julgust ning kogu hingega oma isanda teenimist. Moraalsed printsiibid toetusid aule, vaprusele, kohusetundele, peremehe truudusele. Kasvatuses peeti olulisemaks iseloomukasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitumiskoodeks toetus kolmele alustalale: Ti, Dzin ja Ju- tarkus heasoovlikkus ja julgus. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ju-jutsu ehk javara
milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad III. tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus -> tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed (polügaamia). Riietus: mehed sunniti kandma pükse 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas oli nn ,,indiaanlaste apostel". Tema argument oli: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on
1493 bulla: "donatsiooni" eesmärgiks kristliku misjoni vajadus. Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad. Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad. Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsus -> tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele. Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: EI 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV 1243-54: paganlus pole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, kohelda kui tavalisi
ebahuvitav, samas kui tüdrukutele meeldib see sama palju kui varem. Sellest on tõenäoliselt tingitud ka suured erinevused poiste ja tüdrukute kohustusliku kirjanduse lugemisharjumuste vahel. Et poistele kohustuslik kirjandus eriti ei meeldi, siis loetakse raamatute asemel hoopis Internetist sisukokkuvõtteid. Selle probleemi vastu midagi ette võtta on ka raske, sest inimestele ei ole võimalik peale suruda, millised raamatud neile meeldima peavad. Võimalus oleks rõhuda nende kohusetundele, et loetaks raamatuid hoolimata sellest, et need ei ole võib-olla kõige huvitavamad. 25 2.4.5. Küsimus 10. Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine Vaid 6,6% küsitletud õpilastest ei märkinud ühtegi meeldinud kohustusliku kirjanduse raamatut, enamikule meenus neid isegi rohkem kui üks. Selgelt oli näha, et eeskätt nimetati just hiljuti loetud raamatuid, mis näitab, peaaegu kõik õpilased leiavad kohustusliku kirjanduse hulgast
Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil olid kaasas ka mungad, kes pidid kristlust maailmas laiemalt levitama · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad Ameerika vallutus: tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid · 2 laadi ideoloogilised probleemid: · kas paganate ja barbarite vägivaldne alistamine on õigustatud? Kas indiaanlaste endi valitsejad on legitiimsed valitsejad? · kas maailmaimpeerium ("universaalmonarhia") hävitab Euroopa vabaduse? (Pärast reformatsiooni luterlased nägid katoliiklikus keisri ja paavsti
puudusel sunnitud kasutama ollust (segu tärpentiinist, roosiõlist ja munakollasest), mida seni oli seedevaevuste raviks kasutatud ilmnes, et nn seederavimiga käsitletud haavad olid järgmine päev paremas olukorras kui keeva õliga hooldatud... Siinkohal tahaks tsiteerida J. Raudseppa (Kirurgia läbi sajandite, lk 96): ,,Nii pani ... Paré aluse uuele haavaravile tänu olukorrale (oli palju haavatuid), juhusele (kuum õli sai otsa), leidlikkusele ja julgusele (ta kasutas uut segu), kohusetundele (ta ei jätnud haavatuid ravita) ja lõppeks uurija vaistule (ta võrdles omavahel kaht ravi saanuid haavatuid ja tegi tähelepanekust õige järelduse"). Verejooksu kontrolli alla saamist peetakse samuti Paré teeneks. Ta töötas välja (tegelikult võttis taaskasutusse kreeklaste, Galenose ja araablaste teada olnud) veresoonte ligeerimise tehnika amputatsioonidel. Zgutte ja klambreid hakati kirurgias laialdaselt kasutama siiski alles 19. sajandi teisel poolel (nt Jules Pean, võtab
annaabi.ee 
