Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele
- Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks - Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas Juhtimise olemus - Juhtimine on eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, ( teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. - Juhtide põhiline kohtustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks - Juhtimise komponendeid: keskkond, koostöö, ressurid, eesmärgid, tasakaal, ( optimaalsus: ressurss vs eesmärk) Kas juhiks õptakse või sünnitakse? - Teooria : definitsioonid, faktid, mudelid , tehnikad - Praktika: juhtumid, rollid, tegelik elu Juhtide
finatsinvesteeringud müün järgmise 12 kuu jooksul nad ära. Saan kasu sellest müügi vahest. Kõik nõuded ja ettemaksed. Ntx: ostjate võlad, maksude ettemaksude tagasinõuded, lühiajaline laen. Ettemakstud käibekulud. Varud toiduainete varud. Ettemaksed toormaterjalide eest. Bioloogilised varad, mille kasutusiga on alla 1a või lõpetamata toodang nuumsead, tali teravili. Kohustus rmpk lasuv rahaliselt hinnatav võlg: lühiajaline kohustus; pikaajaline kohtustus. Eristamise aluseks on maksetähtaeg. Kohustus mille tähtaeg on alla 1a. On lühiajaline kohustus. Laenasin 2013 a 70000, 2013 pean maksma 2000. Omakapital(netovara)- rmpkoh varade ja kohustuste vahe Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rmpkoh omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud (sissemaksed).... Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähendemine või kohustuste
kiirendavad. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 väljendub haldusmenetlust iseloomustav hea halduse põhimõte. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 on sätestatud, et menetlustoiminguid tuleb teha võimalikult kiiresti. Toimingute tegemise aja piirid on paika pandud seadustes või määrustes.6 2.5 Uurimispõhimõte Nii halduskohtumenetluses kui ka haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab, et haldusorganil lasub kohtustus selgitada menetletavas asjad tähtsad asjaolud omaalgatuslikult ning lisaks on ka kohustus vajaduse korral koguda tõendeid. Haldusmenetluse seaduses ei käsitleta rohkem konkreetsemalt uurimispõhimõtet kuid lugedes haldusmenetluse seaduse teisi paragrahve, on võimalik ka selle põhimõtte sisust paremini aru saada. Näiteks käsitletava seadustiku § 38-s on ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord. 7
Mida tunneb in kui see puudub?` VABADUS ON INIMESE VÕIME JA OSKUS NING TAHE TEHA VALIKUID. Puudumisel : sundolukord, sõltuvusse asetamine, ahistamine, vangistus. Teenindusmõttekultuur (-mõttelaad) välistatakse tegevuste korraldamisel ja tegevustes klienti sõltuvusse asetamine e/v ja tema töötajate poolt. Kui aset sõltuvusse mitteteeninduslik mõttekultuur tegemist on teenuse jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutaja) mitte teendindamise ja teenindajaga. TEKIB kohtustus teenust võtta ükskõik kuidas seda pakutakse. 21. Olulisem erinevus teenindusliku mõttelaadi ja mitteteenindusliku mõttelaadi vahel? +22. Nende kahe olemus. Teenindusmõttelaad e vabadust austav Mitteteeninduslik e sõltuvusse asetav, jaotav - Tunnustan igat kl kui isiksust - kl on olevus nt tähtam on dokumendi täitmine - Olen kl.keskne, prioriteet on klient - olen vahendikeskne
kogemustele seatud vajaliku struktuuri Meil ei saa maailma kohta olla muud teadmiste peale näiva Eetika Vaba tahte allikaks peab olema meie noumenlik mina ja see võimaldab tegutseda moraalselt Me ei saa oodata, et kõrgem võim jagaks meile ülesandeid, peame need ise avastama m, kasutades oma mõistust autonoomselt Käitumise muudab moraalseks ajendatus kohustuse ratsionaalsest tunnistamisest, mitte muud motiivid Moraalne kohtustus on tingimusteta nõudmine meie käitumisele see ei sunni meid tegema midagi võimaliku kasu pärast, see ütleb, et oeame seda tegema sest see on meie kohus Psühholoogia "teadus on organiseeritud teadmised, tarkus on organiseeritud elu" teadusena on psühholoogia võimatu, sest inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "mina olen", mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide.
positivistid seisukohta, et õiguse ja õigussüsteemi analüüs ja teaduslik uurimine nõuavad eetiliste hinnangute kõrvalejätmist. 20 Loomuõigus ja eetika Loomuõiguslikud õpetused ei tegele mitte niivõrd õiguse formaalse kehtivuse, kuivõrd selle moraalse siduvusega. Nende püüdluseks on määratleda eetilised kriteeriumid, millega kooskõlas olevaid seadusi on inimestel moraalne kohtustus täita. Kuid ka vastupidi piiritleda see eetiline miinimum, mille nõuetele mittevastaval seadusel puudub moraalne siduvus. Loomuõiguslaste vaatlusesemeks on seaduste sisemine eetiline väärtus ning sellest tulenev moraalne kohtustus neid järgida (mitte seaduste järgimine saktsiooni hirmus). Loomulikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa ned anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. Juristi eetika.
9. Kommertstranspordivahend on transpordivahend, mida kasutatakse: inimeste tasuliseks veoks, kauba tasuliseks või tasuta veoks. 10. Tollivõlg on isiku kohustus tasuda imporditollimaksu või eksporditollimaksu summa, mis kehtivate ühenduse õiguaktide alusel tuleb konkreetsetelt kaupadelt tasuda. Tollivõlg võib sisaldada ka siseriiklike maksude tasumist ehk ka aktsiiside ja käibemaksu tasumise kohustust. 11. Võlgnik on isik, kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohtustus. Ühe tollivõlaga seoses võib olla ka mitu võlgnikku, sellisel juhul maksavad nad solidaarselt. 12. Tollikäitlus on kõiksugused tolliprotseduurid seoses tolliterritooriumile saabunud kaubaga. Tolliprotseduurideks on kauba suunamine tolliprotseduurile, kauba paigutamine vabalattu, kauba reeksport ühenduse tolliterritooriumilt, kauba hävitamine ja kauba loovutamine riigile. 13. Tolliprotseduurid on vabasse ringlusse lubamine, eksport, tolliladustamine, seestöötlemine,
laenajat ei või maha lasta) Hädaseisund - Kui isik tekitab kolmandale isikule kahju mis on ärahoitavast kahjust väiksem. (maja põledes, lõhud kolmanda isiku maja akna, et saada tulekustuti või lapsele otsasõidu ärahoidmiseks sõidad üle kellegi lillepeenra) Kurjategija kinnipidamine Kuritegude matkimine kehtib ainult maakohtu loal. Kohustuste kollisioon kui on vaja koraga täita mitu erinevat kohtustus (korraga ei saa mitu ül täita) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus ise arvan, et tegu on õigusnormi rikkumisega ning reageerin iseseisvalt - ekitus Kannatanu nõusolek kui autol jäid võtmed sisse ja tuleb lukuavaja kes lõhub ukseklaasi katki Oma kohustuste teostamisele suunatud tegu omaabi ehk kohe peab reageerima (vastand omavoli), laste kasvatamisel kasutatavad sunnivahendid.
positiivne, vaid ka ebameeldivuste jagamine on osa intiimsusest. 26 Usaldus Uskumus, et see inimene, kellest sa sõltud, täidab su positiivseid ootusi. Teise inimese käitumise etteennustamine. Usaldus suhetes on kahepoolne. Avatus, jagamine aktsepteerimine, toetus, kooperatiivsus. Kõige tähtsamaks usaldussuhetes on kooperatiivsus, algataja poolt avatus. Võistluslikkus suhetes pärsib usaldust. Kohtustus Samuti pikaajaliste suhete komponent. Uskumus, hoiak seoses sellega, et kui on püsiv suhe, siis inimesed võtavad vastastikku kohustuse olla üksteisega. Iseseisvus vahetatakse välja vastastikuse sõltuvusega. Teised: ausus, empaatia, õrnus Ausus ei tähenda täielikku avameelsust, valetamine aga on kahjulikum kui miski muu. (pigem ,,ma ei taha sellest rääkida" vms). Empaatia võime saada aru teise inimese mõtetest, tunnetest ja oskus panna end teise inimese rolli.
tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud. Moraaliprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. Tihti kasutatakse mõistet kakskimoraal, millega tavaliselt tähistatakse sõna ja teo lahkuminekut. Omandatakse õppmise teel, algab kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu. Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud yhingute poolt ja reguleerivad nende yhingute ja liikmete tegusid. Normides sisalduv sotsiaalne kohtustus kehtib yksnes selle liikmeete suhtes. Suhe selle organisatsioonia tekib vabatahtlikkuse alusel. Õigusnormid- kuuluvad sotisaalsete normide hulka. Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem
Nõudeõigust piirav e vastuõigus kui müüja nõuab ostja käest, et maksku raha ära, sest kuupäev on käes, siis ostja saab tugineda oma vastuõigusele, sest müüja pole oma asja õigel kuupäeval vastu andnud. (Köhleri õpikus kasutatkse sõna VAI, aga ära pane tähele:P) 5.4 Juriidiline kohustus Subjektiivsele õigusele vastab alati juriidiline kohustus. Olgu see siis absoluutse või relatiivse õiguse puhul. See juriidiline kohtustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Pm või see olla kahesugune: 1) Passiivne kohustus midagi mitte teha. (see vastab eelkõige absoluutse iseloomuga tsiviilõiguslike kohustustega??) 2) Aktiivne kohutus midagi teha (vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab kellelegi midagi tegema) (aktiivsed jur kohtustused, need omakorda võib jagada kaheks Võs pg 24): a
c. Nõudeõigust piirav e vastuõigus – kui müüja nõuab ostja käest, et maksku raha ära, sest kuupäev on käes, siis ostja saab tugineda oma vastuõigusele, sest müüja pole oma asja õigel kuupäeval vastu andnud. (Köhleri õpikus kasutatkse sõna VAI, aga ära pane tähele:P) 5.4 Juriidiline kohustus Subjektiivsele õigusele vastab alati juriidiline kohustus. Olgu see siis absoluutse või relatiivse õiguse puhul. See juriidiline kohtustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Pm või see olla kahesugune: 1) Passiivne – kohustus midagi mitte teha. (see vastab eelkõige absoluutse iseloomuga tsiviilõiguslike kohustustega??) 2) Aktiivne – kohutus midagi teha (vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab kellelegi midagi tegema) (aktiivsed jur kohtustused, need omakorda võib jagada kaheks Võs pg 24): a
riietust, kütet ja isiklikke vajadusi igapäevaseks elamiseks. See abi määratakse kindlaks toidukorvi alusel absoluutses rahasummas. Abi elatusvahendite saamiseks allub järelpiirangupõhimõttele. Õigus vastava nõude esitamiseks on ainult sellel isikul, kellel ei ole võimalusi hädavajalikke elatusvahendid oma isiklike jõududega saada. Isiku õigus vastavale abile on välistatud, kui ta suudab ise toime tulla, või kui esineb toetuse tagamise kohtustus kolmanda isiku poolt. Sotsiaalabi liik, vorm ja ulatus sõltub üksikjuhu erisusi arvestades: abivajaja isiku vajaduse liigist ning suurusest. Abi osutamisel tuleb kontrollida mitte ainult abiotsija, vaid ka kolmanda isiku, kes on kohustatud elatist maksma, isiklikku elu, sissetulekuid ja varalisi vahekordi. Ebapiisava sissetuleku koosseisu nimetatakse tihti ka vaesuseks. Vaesuspiiri määratlemiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: kulude arvutamine ja võrdlus normaalsissetulekuga
§ 20 lg 2 vaikimist loetakse nõustumuseks, sest poolte vahel on praktika. Kõik varasemad tellimused tuleb välja tuua tõestamiseks. Vitell tegi vastupakkumuse,mis seisnes selles, et Vitell nõudis Karlolt lisatagatist. Karlo andis lisatagatise ehk sisuliselt läbi oma tegevuse andis nõustumuse. Millise võlasuhtega on tegemist? Lepingulise suhtega. Pakkumusele antakse nõustumus. Täpselt on tegemist müügilepinguga. 2. Lepingupoolte õigused ja kohustused Vitelli kohtustus on anda ostjale asjad üle 1.veebruariks 2009.a. Õigus saada raha kauba eest. Ostja kohustuseks on maksta tasu ja võtta kaup vastu. Kas kohustusi on nõuetekohaselt täidetud? §76 lg 3 kohustusi tuleb täits anõuetekohaselt , õigel ajal ja viisil. Vitell tarnis kauba Karlole 15veebruaril , aga pidi üle andma 1.veebruaril, seega kohustust on rikutud, sest tähtaegselt ei antud kaupa üle, hilineti 14 päeva. Lepingu pool on oma kohusi rikkunud, siis vaatan , kas ta vastutab?
õigussüsteemi lahutamatu osa. Nii üldtunnustatud põhimõtete kui ka normide all peetakse silmas rahvusvahelise avaliku õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, mida on olemuselt kahesuguseid: 1) nn rahvusvaheline tavaõiguse põhimõtted, mis seovad eelkõige riike ja siseriiklikus tähenduses sellised põhimõtted praktilist tähendust ei oma (Näiteks: jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise keeld, lepingute järgimise kohtustus). 2) rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid - sisaldavad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttei ja need loetakse riigile siduvaks ka siis, kui riik pole nendega ühinenud või on neist lahti öelnud (Näiteks: genotsiidi keelustavad konventsioonid). 24. Mida kujutab endast dualistlik, mida monistlik süsteem? Kumba kasutatakse Eestis? Rahvusvaheliste lepingute siseriikliku tähenduse kohapealt eristatakse dualistlikku ja monistlikku süsteemi:
Põhiliseks arusaamatuse aluseks on see, et järsku on päevakorrale tulnud kohtustused riigi ees (enne ainult mõisa ees). Just eramõisates. Paljud talupojad hakkavad asjast aru saama nii, et riigi maks on alternatiiv senistele mõisakoormistele. Loomulikult baltisaksa aadlikud seda niimoodi ei mõistnud. Talupojad keeldusid mitmel pool mõisatöödest, et nad ajavad nüüd asju ainult riigiga. Kui mõis sundis talupoegi edasi mõisakohustusi täitma, leiti, et nende kohtustus on suurenenud. Maksus suurus oli 70 kopikat (?). Mõis võtab kohtustuse, et oma talupoegade eest maksab riigile ise. Talupojad said aru, et nende teokoormist on suurendatud, vihastasid. Arusaamatused päädivad mitmete rahutustega. 1784 aasta kevadel ja suvel esimesed rahutused. Kõige aktiivsem Liivimaa Läti pool. Tegemist juba massiliste väljaastumistega. 1784. aasta rahutusi on nimetatud pearaharahutusteks. Mõisa töö jäeti tegemata. Et töö saaks tehtud, tulevad mõisa vene sõdurid