moodustamisega. Eestimaal vastutas kogukonna omavalitsuse kohustuse täitmise eest kogukonnavanem(vallavanem või külavanem). Liivimaal kogukonnavanema institutsioone ei loodud. Vallakohtu ülesandeks oli lahendada talupoegade tsiviilasju ja reguleerida kogukonnaliikmete majandus- ja tüliküsimusi. Vallakohtul oli ka vaesteabi, sotsiaalhoolekande ja õnnetuskindlustuse funktsioon. 1866 oli vallareform ja vallakohtule jäeti ainult kohtulikud funktsioonid. * 2.Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng. - *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine. Uued seadused pakkusid talupojale
mis taotleb teise isiku sissekandmist. Võõrandaja teise, eelmisest erineva käsutuse võimalus ei ole endast-mõistetavalt vastuvõetav, eriti siis, kui sissekande tegemiseni jääb pikem ajavahemik. 6. Käsutuspiirangud, teovõime äralangemine ja surm, õigusest ilmajäämine 6.1. Käsutuspiirangud pärast asjaõiguskokkulepet ja enne sissekande tegemist Käsutuspiirangute hulka kuuluvad ajutised kohtulikud korraldused, kui need sisaldavad võõrandamiskeelde, seaduslikud võõrandamiskeelud, näit. pankroti avamise või pärandi valitsemise puhul, ühe abikaasa varandusliku seisu piiramine ühiselt soetatud vara või abikaasade varaühisuse raames ja piirangud eelpärijale, arest või sundenampakkumise korraldus sundtäitmise puhul, mitte aga eelmärked. Oluline on küsimus, missugune tähtsus on käsutuspiirangutel, mis tekivad pärast
(kahju maksumus, kahju ära hoidmise maksumus, kahju suurus) hoolsuskohustuse, rikkumise olemasolu ja seega ka hüvitise määramisel. Võimalik on ka kohtuliku keelu määramine kolmandatele isikutele. Tsiviilõigus tavaliselt lubab tulevasele sündmusele suunatud kohtulikke ettekirjutusi isikute vastu, kes on seotud kellegi teise lepinguvälise kahju tekitamisega, isegi kui nendel kolmandatel isikutel puudus eelnev teadmine õigusrikkumisest. Saksa doktriin "Störehaftung" näiteks lubab kohtulikud ettekirjutused kolmandate isikute suhtes, kui nad osalevad pooldavas tegevuses, mis põhjustab "korrarikkumise", isegi kui nendelt isikutelt ei nõuta kahju hüvitamist ilma tõendita teadmiste kohta. EU 2001. aasta autoriõiguste direktiiv33 nõuab, et liikmesriikide seadusandlus teeks ettekirjutuste andmise võimalikuks autoriõiguste omanikele vahendajate suhtes, kelle teenuseid kasutatakse autoriõiguste rikkumiseks, isegi kui vahendajad ise rikkumise eest ei vastuta. 34
Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsiooni¬menetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood – 1517 – kaasaeg
Süüdistatava, kannatanu või tunnistaja ülekuulamisel võib uurija ülekuulamist helisalvestada teavitades sellest enne ülekuulamist ülekuulatavat. On kohustuslik fotografeerida äratundmiseks esitatavaid isikuid. Ekspertiiside tegemise korral on nimetatud tehnika kasutajaks ekspert. Ekspertiisi tegemisel rakendatakse menetlustehnikat vajaliku info kogumisel, selle analüüsimisel, fikseerimisel ning uurimistulemuste näitlikustamisel. Kriminaaltehnika rakendamisel saadud andmed on kohtulikud tõendid. Selleks on vaja, et: · objekt oleks õigesti vormistatud ning eseme/dokumendi äravõtmisel oleks kindlustatud selle puutumatus ja esialgsel kujul säilimine. · tehnika kasutamine toimuks kooskõlas KrMS-iga · tehnika rakendamise käik ja tulemused oleksid KrMS-is ettenähtud korras vormistatud 2. Kohtulik tõend Kohus tugineb kriminaalasja lahendamisel asjaoludele, mis on tunnistatud tõenditeks või
mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. Kirikuisad (kuni 8. saj)
kindralkuberneriks. Olid ka fiskaalid, kes valvasid, et täidetaks seadusi, laekuksid riigimaksud ja et riigimaksude võtmine toimuks õiguspäraselt. Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsipealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Eestimaa maapäev- iga kolme aasta tagant. Valiti kohalikke politseiesindajaid, Eestimaa kohtunikke ja otsustati muid küsimusi. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust. Ülesandeks oli ülema maakohtuna kohtulikud, maksustamine, naturaalkohustuste ja teiste provintsi puutuvate küsimuste arutamine. Liivimaa maapäev- kohtuna ei olnud nii tugev kui E.maapäev, valitsemisalal oli aga võrdne. Tähtsad maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja maanõukogu, mis oli administratiivseks asutuseks, tegutses kahe resideeriva maanõuniku näol. Saare- ja Muhumaal oli maapäev varustatud suurte volitustega. 16. Era- ja kriminaalõigus Rootsi-aegses Eestis. Eraõigus. Kirikuõiguse (
Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga. 11. Milles seisneb Wollheimi (demokraatia) paradoks? Õige on poliitika A, Enamus soovib poliitikat B, Nõustun demokraatia põhimõttega st, et ellu viidaks enamuse otsused. Seega nõustun ,et viidaks ellu poliitika B. Õige on viia ellu vale poliitika. 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? “Võimude lahususe” idee seisneb selles, et valitsuse seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud funktsioonid tuleks asetada üksteisest sõltumatutesse kätesse. Teoorias tähendas see, et iga valitsusharu tegevust kontrolliksid kaks ülejäänut. Säärane süsteem kaitseks inimesi valitsejate kuritarvituste eest. 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Ühist huvi ei ole , alusväärtused on loogikast kõrgemal, pole selget ''oma'' üksikisiku sõltumatut , kaalutletud tahet, valija käitub massides teisiti. 15
Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba "valmisolevast" Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood 1517 kaasaeg
Teisalt aga pooldasid mõned antiföderalistid osalevat demokraatia stiili ning seadsid föderalistide ette probleemi, kuidas kaitsta esindusdemokraatiat elektiivtüranniaks mandumise eest. Föderalistide peamine ettepanek selles osas oli võtta üle "võimude lahususe" idee, mis esineb John Locke'il ja Charles-Louis Secondat'l, parun de Montesquieul (1689-1755): nimetatud mõtlejate arvates tuleks valitsuse seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud funktsioonid asetada üksteisest sõltumatutesse kätesse. Teoorias tähendas see, et iga valitsusharu tegevust kontrolliksid kaks ülejäänut. Säärane süsteem kaitseks inimesi valitsejate kuritarvituste eest. Mill tunnistab, et võim tuleks hajutada üle riigi erinevate asutuste, seades sisse "kontrollid ja tasakaalud", nii et liigambitsioonikatel on vähe võimalust oma võimu ära kasutada. Kuid ta soovitab veel muidki
e)kui kohtuotsus on vastuolus: i)II peatüki 3., 4. või 5. jaoga, kui kostjaks oli kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustuslepingu kohaselt soodustatud isik, kahjustatud isik, tarbija või töötaja võiii)II peatüki 6. jaoga. Kohtuotsuse täitmisest keeldutakse selle isiku taotlusel, kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, artiklis 45 osutatud alusel. Kohus teeb otsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta viivitamata. AMETLIKUD DOKUMENDID JA KOHTULIKUD KOKKULEPPED Ametlik dokument, mis on päritoluliikmesriigis täidetav, on täidetav teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav dokumendi täidetavaks tunnistamine. Ametliku dokumendi täitmisest võib keelduda üksnes juhul, kui selle täitmine on selgelt vastuolus taotluse saanud liikmesriigi avaliku korraga (ordre public). V PEATÜKK Artikkel 62 1. Et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja
kaitsta selle isiku huve, kelle kasuks on eelmärge seatud. 27/67 - (11) Eelmärkega tagatavat nõuet kahjustavad või piiravad on käsutused, mis tagatud õiguse maksmapaneku välistavad või seda kitsendavad, nt kinnisasja või õiguse (veelkordne) võõrandamine, koormamine uute õigustega või asjaomase õiguse sisu muutmine, hilisema eelmärke või mõne muu märke seadmine teise võlausaldaja kasuks, samuti kohtulikud käsutuskeelud ja haldusaktid. - Asjaolu, kas kinnisasja käsutamine kahjustab või piirab eelmärkega tagatud nõuet, sõltub tagatava nõude sisust. Kinnisasja ostja võlaõiguslik nõudeõigus müüja vastu kinnisasja omandi üleandmiseks (VÕS § 208 lg 1) ei piirdu üksnes omandi abstraktse üleandmisega (asjaõiguslepingu sõlmimine AÕS § 641 ja § 120 kohaselt), vaid nõude täpsem sisu tuleneb võõrandamislepingu poolte vahelisest võlasuhtest
Linnuste prikaas, mis tegeles ehitustöödega, varustamisega, relvastusega. Pm rohkem olulisemaid prikaase polnud, les liivimaa asjadega tegelesid. Bojaaride duum ja tsaar olid vene valitsemisasjade tipus. 16 saj keskuses vojevoodid olid sõjaliste ametnike kandjad, muutus Liivimaal, kus endistest sõjaväelastest saavad tsiviilül. Vojevoodid saanud kompetentsi kohtualastes küsimustes. Huvitav moment see, et vojevoodid saanud kõrgema appellatsiooni distantsi. Kogu vallutatud liivimaa kohtulikud asjad jooksevad hierarhilise tipuna vojevoodide juurde kokku, kas nad neid ka lahendasid oli juba iseasi. Piiriala, kui tulid päridelegatsioonid, tulid maale Narvas või Pärnus, liikusid sealt kaudu Venemaale. Tulenevalt sellest et vojevoodidel oli vaha suhelda rootsi ja poolakatega, mistõttu diplomaatilist suhtlust oli palju. Eriti Narva vojevoodidel. Jakob Ufelt 1578 Pärnus, kirjeldused, kuidas liikus läbi maa. Linnadest ei kirjelda midagi
Õiguslikust vaatepunktist on dogma avatud süsteem, mis hõlmab peale kehtiva õiguse teadusliku läbitöötamise ka täiendavaid dogmaatilisi meetodeid nagu kohtulik tõlgendamine, teaduslik tõlgendamine, kehtivate õigusnormide kommenteerimine ja süstematiseerimine. Dogmaatilised meetodid on vajalikud progressiks. Dogmaatiliste meetodite määratlemiseks tuleb lahti mõtestada üksikud dogma elemendid : l)materjal (positiivne õigus, kohtulikud lahendid); 2)materjali läbitöötamine (tegelevad õiguse rakendajad) 3)süsteem (teatud korra olemasolu ka kõige lühemas seaduses); 4)õigusliku tegevuse normeerimine; 5)õigusliku loomise ja rakendamise aeg (positiivne õigus on normatiivse tegelikkuse formuleering) 6)kogu positiivse õiguse üldine lähtepunkt (õiglus, mida võidakse erinevalt tõlgendada). Dogmaatilised meetodid jagunevad: l .Õigusloome ja õigusttunnetavad meetodid:
Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tühistab ta määrusega kohtulahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks sellesse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud. Kui asjaolud on selged, muudab Riigikohus alama astme kohtu lahendi või tühistab alama astme kohtu lahendi ja teeb uue otsuse või määruse (TsMS § 710). 5. HAGITA MENETLUS HAGITA MENETLUSES LAHENDATAVAD KOHTUASJAD Hagita menetluse erisused võrreldes hagimenetlusega. Hagita menetlused e kohtulikud erimenetlused toimuvad üldjuhul hagimenetluse normide järgi (TsMS § 477 lg 1), kuid kohtul on märgatavalt suurem ja aktiivsem roll. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, seega on kohtul võimalik koguda tõendeid, sest kohtul on kohustus kaitsta avalikku huvi (vt uurimispõhimõtet). Uurimispõhimõtte kohta on riigikohus sedastanud järgmist oma lahendis 3-2-1-65-09. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja
annaabi.ee 
