EESTI ROOTSI AJAL 1. Kes Rootsi kuningatest uuendas ulatuslikult kohtukorraldust Eesti - ja Liivimaal? Gustav II Adolf 2. Missugune stiil valitses arhitektuuris? barokk 3. Mis aastal asutati Tartu ülikool? 1631.aasta 4. Mis on mõisate reduktsioon? Mõisate riigistamine e. Mõisate riigi valdusse võtmine 5. Millised 4 riiki olid 17. sajandi lõpul Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel? Poola, Saksi, Taani ja Venemaa 6. Milline Eesti linn arenes 17. sajandil kõige kiiremini? Narva ja Tallinn 7. Mille sümboliks pidasid eestlased rõngasristi?
endal niipalju ressursse. Terve keskaja ning osalt ka uusajal kaubeldi umbes samade kaupadega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahka, vaha, Eestist teravilja ja lina. Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Teada on et, 13. sajandi linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eeskostealuste ehk alaealiste ja naiste õigusi. Kuna need inimesed olid selle ajal kõige tähtsamad. Linnaõigus reglementeeris ka kohtukorraldust ehk allutas kohtukorralduse eeskirjadele.Samuti 7 karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldiselt üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi, et edendada nende arengut. Selleks taheti näiteks anda tollivabadus. Teisalt aga püüdsid maahärrad linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13. sajandi jooksul üha nõrgemaks.
Käsu Hans - Puhja köster, keda peetakse esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks; tema kirjutatud „Nutulaul“ rääkis Tartu linna õhku laskmisest Pakri Hansu Jüri - käis Forseliuse eestvedamisel koos kaasõpilase Ignatsi Jaaguga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le Ülesanne nr.5 Vasta toodud näidete kohta: Milline kohtuinstants lahendas Rootsi ajal järgmisi süüasju? (vastamiseks uuri Rootsi riigi poolt Eesti- ja Liivimaal loodud kohtukorraldust!) 1. Taluperemees põgenes aastal 1670 Tartumaal mõisast, mille maaalal asus tema talu. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud 2. Aastal 1640 tappis Harjumaal kõrtsikakluses üks talupoeg teise. Eestimaal adrakohtunikud või meeskohtud, Liivimaal sillakohtunikud või maakohtud 3. Aastal 1673 Tartumaal haavas üks aadlik jahil teist aadlikku. Eestimaal Eestimaa Ülemkohus, Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu
aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks kogu keskaja vältel olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või 4 pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad
aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi (näiteks tollivabadus), et edendada nende arengut, teisalt aga püüdsid linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13
Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus 2 ei sätesta expressis verbis õigust menetlusele mõistliku aja jooksul või õigust tõhusale menetlusele, on Riigikohus seisukohal, et õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks tuleneb põhiseaduse §-de 13, 14 ja 15 mõttest.3 Erinevate õigusalal töötavate inimestega suheldes on välja toodud ka tsiviilkohtumenetluse venimise üks põhjustest, milleks on menetlusdokumentide kättetoimetamine 4. See selgus 2008. aastal kohtukorraldust puudutavas küsitluses, mis oli läbi viidud kohtunike, prokuröride ja 1 Truuväli, E.-J, et al (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn, 2008, § 24 komm 5 2 Eesti Vabariigi põhiseadus. - RT 1992, 26, 349 ... RT I, 27.04.2011, 2. 3 RKÜKo 3-1-1-88-07, p 41. 4 Esimese astme kohtunike sõnul on nn "kättetoimetamise staadiumis" hinnanguliselt umbes 1/31/2 tsiviilasjadest. 2
kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja selle täielik kaotamine oli vaid lähemate aastate küsimus Rootsi aja lõpus: 1695-1697 Suur nälg – hukkus umbes 70-75000 inimest Vene ajal – kehtestati terveks sajandiks taas pärisorjus, talurahva heaolu oli alguses suhteliselt suur, hiljem see lõppes; õiguslik olukord oli väga halb. 18
Volitusnorme ei anta: 1. Põhiõiguste ja vabaduste kitsendamise tingimustes ja juhtudel 2. Riigi territooriumi haldusjaotuse, kodakondsuse saamise, rahvahääletuse korraldamise juhtudel 3. VP, RK ja KOV volikogu valimiste korda reguleerivaid sätteid 4. Riiklike maksude, aktsiiside, lõivude, koormiste, trahvide, viiviste määrade määramise juhul 5. Karistusi, kohtulikku vastutust, kohtukorraldust reguleerivate sätete juhul 6. Riigikaitse ja välisuhtlemise aluste puhul 7. Riiklike kohustuse panemisega KOVle 8. Muid riigielu olulisi küsimusi reguleerivate sätete puhul Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või -valitsust ei volitata kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamise aluseid või tingimusi, riiklikke makse, lõivusid ja
maal, seega oli vaja ka teistsugust õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks kogu keskaja vältel olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Kaupmehed lõid enesele uue õigusliku institutsiooni linna , millest sai ülikoolide kõrval uue liikumise jääv institutsioon
eelnõu töötas rüütelkond välja juba 1811. aastal, kuid kinnitati alles 23. mail 1816. aastal Peterburis keiser Aleksander I poolt. Avalikult kuulutati uus talurahvaseadus välja Tallinnas järgmise aasta jaanuaris.1 Eestimaa talurahvaseadus avaldati kahes osas. Esimene – „Eestimaa Tallorahwa Seädmissed“ – sisaldas määrusi uue seaduse järkjärgulise teostamise kohta ning teine – „Eestimaa Tallorahwa Kässo-Ramat“ – käsitles talurahvaseisuse kogukondlikku, politsei- ja kohtukorraldust ning eraõigust.2 1816. aasta talurahvaseadus on koos 1802. aastal kehtestatud regulatiiviga kolmas Eestimaal kehtestatud talurahvaseadus. Sellele eelnenud, 1804. aastal vastuvõetud talurahvaseaduses esinesid olulised puudused. Veel enne kui 1804. aastal Eestimaa talurahvaseadus keisri poolt kinnitati, võrreldi seda Liivimaa omaga, mis oli juba kinnitatud, ning leiti, et Eestimaa talurahvaseaduses sätestatud punktid on talurahvale vähem kasulikumad. Seetõttu kinnitas keiser
Liivimaal toimus lähenemine Eestimaa kohtusüsteemile. Apelleerimisvõimalus: Liivi- ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegium Senat Liivimaa rüütelkonna puhul esines rohkem edasikaebamist riigiasutustesse, Eestimaa rüütelkond üritas hoida asjad oma piirides. Asehalduskord, 1783-1796 Katariina II, tihedalt seotud valgustusega. Haldusreform Vene sisekubermangudes 1775, lähtus euroopalikest eeskujudest, 1783.aa-st jõudis Balti kubermangudesse. Reform puudutas eelkõige haldus- ja kohtukorraldust. Tunnusjoonteks ühtlustumine, ratsionaliseerimine, riigivõimu mõju suurendamine. Kohtu- ja haldusasutuste lahutamine. Loodi uus hoolekandeastutuste süsteem. Linnades toimus süsteemi lõhkumine, riigivõimu mõju laienemine. Rüütelkondade omavalitussüsteem senisel kujul lammutati, piirati aadli omavalitsus ja kohtuõigusi – suur privileegide kärpimine. Tegi suure vastusammu aadlile, kõik mõisad kuulutati pärusmõisateks.
Riigiõiguse normid on loogilise struktuuri esitlusviisilt valdavalt H-D-tüüpi, õigussuhted on toime iseloomu alusel regulatiivsed. Haldusõigus (ka administratiivõigus) Selle õigusharu normide reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Seega ei reguleeri haldusõiguse normid riigiaparaadist seadusandliku riigivõimu tegevust ning kohtukorraldust, küll aga paljuski kohalike omavalitsuste tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguslik norm tühistab haldusõigusliku normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule; haldusõiguslik norm peab olema subordineeritav riigiõiguslikule). Loogilise struktuuri poolest valdavalt H-D-tüüpi ning regulatiivsed. Haldusprotsess ning haldusvastutus
hoolde. 4. Corpus Iuris Canonici 4.1. Liber extra Uus kogu sai nimeks Liber decretalium extra decretum Gratiani vagantium, ajaloos tuntud kui Liber extra. See pidi sisaldama kõiki 1187 - 1226 tekkinud dekretaalidekogusid, millele lisandusid Gregorius IX enda dekretaalid. Viimased reguleerisid sageli kodifitseerimise käigus ilmnenud kahtlasi kohti, kuid lõid ka uusi õigusnorme. Nimele vastavalt jagunes teos 5 ossa, mis reguleerisid vastavalt kohtukorraldust, protsessiõigust, kiriklike ametite korraldust, abieluõigust ja kriminaalõigust. Liber extra jõustumisel 5. sept. 1234.a. rakendus nn. eksklusiivsusprintsiip, s.t. muutusid kehtetuks kõik teised kogumikud ja üksikdekreedid, v.a. Decretum Gratiani. Seega oli kogu kanooniline õigus kokkuvõetud ühtsesse ja küllaltki universaalsesse seadusesse. 4.2. Liber sextus Järgmiste paavstide ajal jätkus nii ametlike ( eriti Innocentius IV, aga ka Gregorius X,
IV Usupoliitika · Valgustusfilosoofia otsene rakendamine ... Usuvabaduse kehtestamine · F II oli deismi ja usulise sallivuse pooldaja · ,,Preisimaal võib iga üks saada õndsaks omal viisil" · Garanteeriti usu- ja mõttevabadus · Valikuline trükivabadus ( valvati poliitilise sisuga tekste) · Need valgustuse vaimus reformid teenisid ka riigi huve · Nt. arenev majandus eeldas kodifitseeritud seadusandlust hästi funktsioneerivat kohtukorraldust · Õigusreformid likvideerisid riikliku ühtust killustava (seisusliku) feodaal'iguse · Kasvab valitseja võim ja alamate rahulolu · Usuline sallivus ahvatles preisimaale oskustöölis V Kultuuripoliitika valgustuse vaimus · Toetas ja turgutas aktiivselt Preisimaa teadust ja kunsti: · Taastas Berliini Teaduste Akadeemia tegevuse · Aasta 1717 koolimääruse ellurakendamine: Üldise koolikohustuse kehtestamine 1763 ! · Järelmõju: Preisimaast-Saksamaast sai 19
tahtis seisuslike, kohtu ja omavalitusasutuste likvideerimist, toetus jõukamale talurahvale 1879. a asutati PõhjaEestis kaubalaevaselts Linda, mis oli linnakodanluse ettevõte 1881. a koostati Suurmärgukiri (17 seltsi) Aleksander IIIle (Aleksander II oli 1881 atentaadi tagajärjel hukkunud), esindaja oli Jakobson; taheti: talumaa müügiks kindlat hinda, riigi maksude kindlat võrdset jaotamist mõisa ja talumaade vahel, paluti Vene kohtukorraldust ja semstvovalitsuse laiendamist Balti aladele, kooli taheti allutada Vene haridussüsteemile Suur lõhe: 1878. a Hurt teatas, et astub Sakala kaastöötajate hulgast tagasi, sest Sakala oli kirikuvastane, 1880. a ta läks Peterburgi poliitikast väljus ka Jannsen 1881. a Jakobson sai Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks, Hurt solvus ja läks Peterburgi Jaani koguduse kirikuõpetajaks ja hakkas rahvaluulet koguma, Hurda pooldajad lahkusid 1882
keskvõimu surve) mille tulemusena 1804 võeti Eestimaa kubermangus vastu uus talurahva seadus. Sisuslt olid need 2 seadust sarnased, peamiseks eesmärgiks oli talurahva kaitse mõisnike omavoli vastu. Tähtsamad uuendused: vallasvara ja omandiõiguse tagamine, talude peremeestele anti talude pärandatatav kasutamisõigus (kui mõisakoormised korralikult tehtud), samuti normeeriti talupoegade koormisi ja lisaks veel reguleeriti talurahva kohtukorraldust kahel viisil- piirati kodukariõigust ja asutati vallakohtud. Liivimaa seadus oli veidi talupojasõbralikum, eriti avaldus see koormiste reguleermises- avaldati nõue, et koormised tuleb kindlaks määrata ja fikseerida vakuraamatus. Pärast kindlaksmääramist ei tohtinud enam muuta koormisi. Koormised määras keskvõimu revisjonikomisjonid. Eestimaal jäi see koormiste normeerimine tagasihoidlikumaks, oli nn "kokkuleppel" talupojaga, aga talupoja sõna ei maksnud eriti midagi
reguleerivad täidesaatva riigivõimu (riigipea; valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike 69 sellega seonduvat. Seega haldusõiguse normid ei reguleeri riigiaparaadist seadusandliku riigivõimu tegevust (rahva poolt valitud esindusorganid, mida käsitletakse riigiõiguses, õigusemõistmisealane tegevus, mida käsitletakse kriminaal- või tsiviilprotsessiõiguses, ja riigiaparaadi finantsalane tegevus, mida käsitletakse finantsõiguses) ning kohtukorraldust (kohtute organisatsioon; kohtuniku staatus), küll aga paljuski kohalike omavalitsuste tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguse norm tühistab haldusõiguse normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguse norm on eelduseks haldusõiguse omale; haldusõiguse norm peab olema subsumeeritav riigiõiguse omale). Haldusõiguse normide hulk on eriti käesoleval sajandil väga jõudsalt kasvanud
annaabi.ee 
