ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu
8. Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Süüline ametikohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ka vääritu tegu. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% üheks aastaks, ametist tagandamine. 9. Justiitsministeeriumi, kohtudirektori ja kohtu esimehe roll kohtu juhtimisel: · Kohtudirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara asutamist, kooskõlastatult kohtu esimehega valmistab ette kohtu eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile. Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid ja täidab kohtu ja ohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid. · Justiitsministeerium kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu
kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku (kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu) pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valiminePrantsuse Akadeemia liikmeks. Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis.
Montesquieu - Prantslasest mõtleja Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi (kohtuasutuse) presidendiks. Olles töötanud sellel auväärsel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud Pärsia kirjad
Kohtuseadus I astme kohtud Maakohtu esimees on valitud omast kohtust. Tema ülesanded: õiguse mõistmine, oma kohtuasutuse juhtimine, vastutab majanduslikus mõttes, teostab seaduslikku järelevalvet kohtuasjade pidamise üle, vastutada koolituse eest. Ta võib olla ametis 5 aastat ning teda saab tagasi nimetada veel üheks ametiajaks. Maakohtutes on osakonnad: · kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit. · Registriosakond peetakse äriregistrit ja laeva kinnistusraamatut · Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud, kes teostavad
sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Kohtute juhtimine Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani
Riigikogu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadlustel, otsustel ja käskkirjadel, tema 7 antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOHUS. Kohtute uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos kohtuasutuse nimega. Välissuhtluses kasutatavatel suursaadikute dokumentidel ning välisesinduste uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos vastava välisesinduse nimega. Väikese riigivapi kasutamine Seda kasutavad koos asutuse nimetusega Riigikogu, peaminister, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, kohtud, õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid
Riigikohtu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadustel, otsustel ja käskkirjadel, tema antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOHUS. Kohtute uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos kohtuasutuse nimega. Välissuhtluses kasutatavatel suursaadikute dokumentidel ning välisesinduste uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos vastava välisesinduse nimega. Vabariigi Presidendi lipul, vimplil ning liiklusvahendil on suure riigivapi kujutis. 7.2.2 Väike riigivapp Joonis 3. Väike riigivapp 13
Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii- nõuandjad. Lisaks olid kohtute juures abistava personaliga kantseleid. Kohus muutus bürokraatlikuks. Kohtute juurde tekkisid advokaatide kolleegiumid. Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega. Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio. Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli. Hageja andis kostjale kutse ilmuda kindlaks mööratud päeval kohtusse,kutse loeti antuks kohtu nimel.See kostja kohtu kutsumis eviis on – litis denuntiatio- Hiljem toimetasid kohtu kutsumist kohtukantselei teenrid. Justinianuse ajal anti protsessi alustamiseks kirjalik avaldus- libellus conventionis-kui kostja ei tule kohtu, on võimalik otsustamine tagaselja. Kui hagi on tõendatud, teeb kohus otsuse hagejakasuks.
nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine)
arvamuse kandideerija kohta. Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul 9 aastaks. Kohtuniku kandidaat: Kohtunikukandidaadiks võib nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele nõuetele. Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. Kohtunikukandidaat on kohtuasutuse ametnik, kelle nimetab ettevalmistusteenistuse ajaks ametisse kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul. Kohtunikueksamikomisjon kontrollib eelnevalt avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi ja viib läbi vestluse. Kohtunikukandidaat läbib ettevalmistusteenistuse. Ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks. Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud
Järelevalve teostaja ja adressaat osutusid ühe haldusekandja asutusteks üksnes juhuslikult. Järelikult ei saa avalik-õigusliku vaidluse olemasolu eitada. Selliseid olukordi võib esineda ka muude riiklikku järelevalvet teostavate asutuste (Päästeamet, Muinsuskaitseamet jne) puhul. Avalik-õiguslikku vaidlust HKMS § 4 lg 1 tähenduses ei saa isikul tekkida ka kohtuga õigusemõistmise käigus tehtud toimingute pinnalt. Õigusemõistmise välised kohtuasutuse kohustuste täitmine (nt avaliku teabe avaldamine, teenistussuhted) võib aga olla halduskohtus kontrollitav.3 2. Avalik- ja eraõigus. Avalik-õiguslik vaidlus on isikute vahel avalik-õiguslikus suhtes puhkenud vaidlus. Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Vaidlusaluse suhte avalik-õigusliku iseloomu tuvastamine eeldab üheaegselt, et:
arvu ja nende jagunemise kohtumajade vahel. 10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel? Kohtu esimees nimetab viieks aastaks kohtumaja juhi. Esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma pädevuse piires. I ja II astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, teostab järelevalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja korraldab selle täitmist. Haldusdirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara kasutamist, valmistab ette eelarve eelnõu (koos esimehega). Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid. KARISTUSÕIGUS Karistused Karistusõigus on õiguse haru, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad, ja kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate
Kuulab Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust. http://www.riigikohus.ee/?id=63 Riigikohus haldab end ise. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja (KHN) ja Justiitsministeeriumi koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab JM arvestades KHN seisukohta. Kohtudirektor JM nimetab ametisse, JM võib tema vastutusvaldkonnas anda kk. Korraldab kohtuasutuse asjaajamist, rmtpidamist, vara kasutamist, eelarve ettevalmistamist, kasutamist. Nimetab ja vabastab teenistujad. Kohtu esimees kohtu kohtunike seas 5/7 aastaks, JM nimetab KHN nõusolekul, kohtu üldkogu arvamus kuulatakse ära. Korraldab õigusemõistmise alast tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, koostab koolituskava , tööjaotuskava kinnitamiseks üldkogule. Teostab järelevalvet.
Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii- nõuandjad. Lisaks olid kohtute juures abistava personaliga kantseleid. Kohus muutus bürokraatlikuks. Kohtute juurde tekkisid advokaatide kolleegiumid. Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega. Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio. Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli. Hageja andis kostjale kutse ilmuda kindlaks mööratud päeval kohtusse,kutse loeti antuks kohtu nimel.See kostja kohtu kutsumis eviis on – litis denuntiatio- Hiljem toimetasid kohtu kutsumist kohtukantselei teenrid. Justinianuse ajal anti protsessi alustamiseks kirjalik avaldus- libellus conventionis-kui kostja ei tule kohtu, on võimalik otsustamine tagaselja. Kui hagi on tõendatud, teeb kohus otsuse hagejakasuks.
Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest.28 ERAÕIGUS TSIVIILÕIGUS XIII referaat: Tsiviilõiguse üldküsimused
mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne. Piiratud ulatuses teostab parlament ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Nii saab kõrgemaid riigiametnikke kriminaalvastutusele võtta üksnes Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5 Funktsioonide korraldus kehtib üldiselt ka kohtute kohta. Kohtute haldusfunktsioon piirdub vastava kohtuasutuse töö sisemise korraldusega. Eestis ei ole käesoleval ajal ühtset kohtuametkonda, seetõttu ei ole Riigikohtule antud ka näiteks määrusandlusõigust, legislatiivfunktsiooni, mille abil saaks reguleerida kõigi kohtute töö sisemist korraldust. Väide, et kohtud üldse legislatiivfunktsiooni ei teosta, ei ole päris täpne. Kohtute esimehed võivad näiteks käskkirjaga kinnitada kohtuasutuse sisekorra eeskirjad, mis ei ole midagi muud kui õigusnormide kehtestamine. Siin on tegemist nn
mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne. Piiratud ulatuses teostab parlament ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Nii saab kõrgemaid riigiametnikke kriminaalvastutusele võtta üksnes Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5 Funktsioonide korraldus kehtib üldiselt ka kohtute kohta. Kohtute haldusfunktsioon piirdub vastava kohtuasutuse töö sisemise korraldusega. Eestis ei ole käesoleval ajal ühtset kohtuametkonda, seetõttu ei ole Riigikohtule antud ka näiteks määrusandlusõigust, legislatiivfunktsiooni, mille abil saaks reguleerida kõigi kohtute töö sisemist korraldust. Väide, et kohtud üldse legislatiivfunktsiooni ei teosta, ei ole päris täpne. Kohtute esimehed võivad näiteks käskkirjaga kinnitada kohtuasutuse sisekorra eeskirjad, mis ei ole midagi muud kui õigusnormide kehtestamine. Siin on tegemist nn
Eripära - siin hinnatakse eeskätt kas õigusakt on kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalvet on korraldatud Euroopas põhiliselt kahel viisil - kas (kõrgeima astme) üldkohtute poolt lisaks teistele funktsioonidele või selleks eriliselt loodud konstitutsioonikohtu poolt. Esimesel juhul on see funktsioon korraldatud kas hajutatud süsteemis või tsentraliseeritud ühe kindla kohtuasutuse kätte. Hajutatud süsteemi näiteks on Inglismaa, Rootsi ja Kreeka. Seevastu Iirimaal, Norras, Taanis ja Islandil on tsentraliseeritud see funktsioon ülemkohtute kätte. Erilised konstitutsioonikohtud on levinud eeskätt mandri-Euroopa riikides. Sellise erikohtu sünnimaale - Austriale - lisaks on sellised kohtud Saksa LV-s, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas. Ka Prantsusmaa nn konstitutsioonikogu tegevus on põhimõtteliselt samadelt alustelt lähtuv
annaabi.ee 
