mõjutab tarbimiskulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist. Maksumult=(mpc/mps) 33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid on on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Mõlemad on võimalik saavutada fiskaalpoliitika abil. Veel on eesmärkideks muidugi ettevõtlikkuse tõus jne, kuid vaid eelnevad on fiskaalpoliitika seisukohalt olulised. 34. Languslõhet sulgemaks suurendab riik kogukulutusi ja inflatsioonilõhe sulgemiseks vähendab kogukulutusi. 35. Automaatsed stabilisaatorid pidurdavad automaatselt kogukulutusi inflatsiooni korral või stimuleerivad neid (pidurdavad kogukulutuste vähenemist majanduslanguse ajal) Näiteks maksud, mis majanduse tõusufaasis kogutakse rohkem ja seega kärbivad need tarbimiskasvu ja seega ka majanduskasvu. Langusfaasis on aga maksukoormus suhteliselt väiksem ja tulusiirded majapidamistele tõusevad, mistõttu tarbimise ja majanduskasvu langus pidurdub. 36
riigivõlg õigustamiseks: - Riigivõlg ei ole nii suur, kui näib. - Eesti riigivõlg on %-na SKT-st väga väike, võrreldes enamuse üleminekuriikidega või isegi tööstusriikidega. 1999.a. oli see 4,7% SKT-st. - Majanduslanguse ajal võib eelarve puudujääk suurendada kogukulutusi ja seega ka SKT-d. See toimib siis, kui valitsus laenab ja kulutab raha, mida inimesed on kokkuhoidnud, kuid mida firmad pole investeerinud. Eelarvedefitsiidi Riigivõlalt tuleb maksta intressi. kriitika Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Puudujäägi seotus erainvesteeringutega.
Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mida kokkuvõttes saab kujutada kogunõudluse kõvera nihkega paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid: Multiplikaatori efekt-1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab majanduskasvu. Väljatõrjumise efekt-valitsuse kulutused tõrjuvad välja erakulutused.
1500 1750 d) Kui kasutatav tulu kasvab 2200-le, millega -250 võrduvad indutseeritud säästmine ja kogusäästmine? 9 550 300 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kujutatud tarbimiskulutused C ning investeeringud I ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd, vastake küsimustele mis puudutavad kogukulutusi E =C + I ja majanduse tasakaalu. a) majanduse tasakaal sissetulekute tasemel Qd = 800 baseerub tarbimise piirkalduvusel MPC, arvutage MPC = C/Qd =3/4 = 0,75 (graafiliselt) Qd = C +S C I C, E=C+I; 800=100+c800+100 c=600/800=0,75 700+100
kogutoodangu tasakaalukoguse. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. Fiskaalpoliitika peamiseks eesmärgiks on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Majanduse tasakaalutase võib kogutoodangu täishõivetasemest olla väiksem või suurem. Esimesel juhul tegu languslõhe, teisel juhul inflatsioonilõhega. Languslõhe vältimiseks tuleks kogukulutusi suurendada. Inflatsioonilõhe kaotamiseks tuleks kogukulutusi vähendada. Üheks abinõuks majandustegevuse mõjutamisel on FISKAALPOLIITIKA. Fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mis kasutab majandustegevuse mõjutamiseks (stimuleerimiseks või vähendamiseks) avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist. Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne kui situatsioonikohane. Automaatsed stabilisaatorid
kui jooksvad kulud, puudujääk aga siis, kui kulud on suuremad kui tulud. Eelnevatel perioodidel kogunenud puudujääkide summat nimetatakse riigivõlaks. Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. - astmeline tulumaks - sotsiaaltoetused - netoeksport. Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile. Ekspansiivne fiskaalpoliitika maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust
erinevaid tegurikomplekte (kombinatsioone tööjõust ja kapitalist) kasutades. Analoogiliselt eelarvepiiranguga majapidamisteoorias on ettevõtte kulutused piiratud, s.t. ettevõte saab tootmisel rakendada ainult selliseid tegurikomplekte, mille soetamiseks jätkub tal ressursse. Kulutused tootmisteguritele avalduvad järgmisest seosest: wL + rK = TC kus w (wage) on tööjõu hind, r (rate of return) kapitali hind ning TC tähistab kogukulutusi. 22 14) Tootmisvõimaluste hulk ja samakulujoon. Antud kulude taseme (TC) juures on ettevõttel võimalik valida erinevate tegurikomplektide vahel. Selliseid tegurikomplekte kujutab samakulujoon. Samakulujoonel paiknevad kombinatsioonid kasutavad rahalise ressursi ära täielikult, allpool asuvas kolmnurgas jääb osa vahenditest kasutamata. Punktid,
riigivõlg õigustamiseks: - Riigivõlg ei ole nii suur, kui näib. - Eesti riigivõlg on %-na SKT-st väga väike, võrreldes enamuse üleminekuriikidega või isegi tööstusriikidega. 1999.a. oli see 4,7% SKT-st. - Majanduslanguse ajal võib eelarve puudujääk suurendada kogukulutusi ja seega ka SKT-d. See toimib siis, kui valitsus laenab ja kulutab raha, mida inimesed on kokkuhoidnud, kuid mida firmad pole investeerinud. Eelarvedefitsiidi Riigivõlalt tuleb maksta intressi. kriitika Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Puudujäägi seotus erainvesteeringutega.
reservimäära, tekivad pankadel lisareservid, mida välja laenata ja rahapakkumine suureneb (seda tehakse langusperioodil). Reservimäära tõstmisel tõmbab ta rahapakkumist kokku (seda teeb ta inflatsiooniperioodil). 3. avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Langusperioodil ta ostab valitsuse võlakirju avatud turgudelt, see suurendab rahapakkumist. Inflatsiooniperioodil ta müüb valitsuse võlakirju, et vähendada rahapakkumist ja seeläbi kogukulutusi. 2. KOMMERTSPANK s.o. eraisikute ja ettevõtete pank, kes võtavad avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja annavad laene ning tema majanduslikuks eesmärgiks on kasum. Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat protsenti kui hoiustajale maksab. Täites oma kaht põhilist funktsiooni RAHA HOIUSTAMINE JA LAENU ANDMINE peab pank leidma optimaalse tasakaalu väljalaenatava ressursi ja pangas hoitava reservi vahel.
Tootmiskulude kiire ja oluline vähenemine võib põhjustada tootmismahu hüppelist kasvu ja ületootmist, sest kogunõudlus ei suuda suurenenud tootmismahtu piisavalt kiiresti absorbeerida. Kogunõudluse mõjutamine Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mis on eelkõige suunatud täishõive saavutamisele ja koguprodukti mitteinflatsioonilisele kasvule. Valitsussektor püüab tema käsutuses olevate vahenditega suurendada kogukulutusi; näiteks maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust ja teiselt poolt muudab investeeringud tasuvamaks. Aktiivsuse tõus omakorda loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema hõive ja SKP taseme suunas. Kogukulutuste taset suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Kui riik suurendab kulutusi, siis suureneb tööhõive, tulud ning eraettevõtete kasumid.
101. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt kui hoida reaalraha pakkumine konstantsena, siis kogutulude suurenemine ………… reaalraha nõudlust ning ……….. intressimäära: suurendab; tõstab Mittehindeline test Teema 8 102. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest …mitteplaanitud varuinvesteeringute…… võrra: 103. Kui plaanitud kogukulutusi PE kajastada graafikuna kui funktsiooni (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on: 0-i ja 1-e vahel 104. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub …….kogutulu………… vastuseks ühe rahaühiku suurusele valitsussektori kulutuste muutusele: 105. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T), siis avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 5,0 106. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning maksud kasvavad ühe
demograafiliste protsesside tõttu) tekib struktuurne puudujääk. · Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet. o Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne (passiivne) kui ka situatsioonikohane (aktiivne). · Automaatsed stabilisaatorid maksud ja sotsiaaltoetused, mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist. o astmeline tulumaks o sotsiaaltoetused o netoeksport. · Maksusubjekt (maksukohuslane) on füüsiline või juriidiline isik, kellele seaduse alusel on pandud maksukohustus. · Maksukandja on isik, kelle tulusid maks lõppkokkuvõttes koormab. · Maksuobjekt (maksualus) on see osa maksuallikast, mida tegelikult maksustatakse.
FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abilsuurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid Multiplikaatori efekt 1 euro kulutaminevalitsuse poolt kiirendab majanduskasvu Väljatõrjumise efekt valitsuse kulutusedtõrjuvad välja erakulutused. Multiplikaatori efekt
. täiustades töötajate stiimuleid ja suurendavad ………………. mis kasvatab kodumajapidamiste kasutatavat tulu: kogupakkumist; kogunõudlust 26. IS kõver väljendab seost intressimäära ja ………. vahel, mis rahuldavad ……….. turu võrrandit: kogutulu; hüviste (ja teenuste) 27. Keynesi risti mudelis erinevad tegelikud kogukulutused plaanitud kogukulutustest ……… võrra: mitteplaanitud varuinvesteeringute 28. Kui plaanitud kogukulutusi PE kajastada graafikuna kui funktsiooni (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on 0-i ja 1-e vahel Plaanitud kogukulutused (PE) on tarbimiskulutuste (C), plaanitud investeerimiskulutuste ( I ) ja avaliku sektori kulutuste (G) summa. PE = C + I + G. C = C (Y − T ) 29. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator näitab kui palju muutub …….………… vastuseks
1500 1750 d) Kui kasutatav tulu kasvab 2200-le, millega -250 võrduvad indutseeritud säästmine ja kogusäästmine? 9 550 300 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kujutatud tarbimiskulutused C ning investeeringud I ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd, vastake küsimustele mis puudutavad kogukulutusi E =C + I ja majanduse tasakaalu. a) majanduse tasakaal sissetulekute tasemel Qd = 800 baseerub tarbimise piirkalduvusel MPC, arvutage MPC = C/Qd =3/4 = 0,75 (graafiliselt) Qd = C +S C I C, E=C+I; 800=100+c800+100 c=600/800=0,75 700+100
annaabi.ee 
