Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere mõisas. Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt
juhib tahtele alluvait tegevusi ja vegetatiivne ehk autonoomne, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi. KNS: juhib kogu organismi tegevust. Koosneb peaajust ja seljaajust. Peaaju juhib kogu organismi tegevust ja koosneb: suuraju , väikeaju reguleerib koostööd ja tasakaalu, vaheaju reguleerib ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri, piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi, keskaju tagab lihase pingeseisundi. Aju ehitus Mälu Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid
Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Kuigi tal olid head muusikalised eeldused, sai ta hariduse töötamaks avalikus teenistuses. Muusikahariduseks ja -karjääriks olid tolle aja Venemaal vähesed võimalused. Ta astus Peterburi konservatooriumi kohe, kui see avati. Seal sai ta formaalse lääneliku muusikahariduse, mis oli kaugel tolle aja vene rahvuslikust muusikast, mida esindas näiteks Võimas rühm. Tsaikovski püüdis siiski ühendada alates lapsepõlvest kogetud rahvuslikku muusikat ja õpitud põhimõtteid, mis olid iseloomulikud lääne muusika meloodiatele ja harmooniatele. Ta oli esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Sellele aitas kaasa tema tegutsemine külalisdirigendina Euroopas ja USA-s. Publiku seas oli Tsaikovski muusika alati populaarne, kriitikud aga heitsid kohati ette, et tema muusika ei ole piisavalt venelik ja pakub mujal Euroopas. 3
Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette. Ernevus seisneb ka selles mis on kellegi jaoks õnn. Paljud inimesed on näiteks õnnelikud oma kogetud elamuste ja seikluste üle. Elamused mis inimene elu läbivad on jällegi suhteline mõiste. Erinevad inimesed tunnetavad elamust erinevalt ja inimestele samuti meeldivad erinevad asjad. Eriti meeldejäävateks elamusteks peetakse neid seiklusi mida saame kogeda koos tuttavate ja lähimate sõpradega. Oluline on see, et meil on koos tore ja meile jääb midagi mida kokku tulles jälle meenutada. Seiklused ja elamused on elus sellised asjad mis ei kao kunagi, need elavad me mõtetes ja
riigieelarvelisel kohal või vanemate rahakoti najal. Loodetakse, et saadakse kergelt läbi ja elu ongi siis üks suur lust ja pidu, mis tihtipeale nii tundub olevat vaid alguses. Eemalolek kodust ja kodusest distsipliinist ei anna veel õigust elada elu täiel rinnal, kohustused koputavad endiselt uksele ja need on esmajärgulised. Romaanis ,,Õitsev meri'' peeti juba igasugusest haridusest väga lugu ning need vähesed, kes seda lubada said, võtsid sellest viimast. Elu jooksul kogetud kannatused, puudused ja rahanappus ongi see, mis paneb meid neist lugupidama. Sunnib vaeva nägema, et ükskord nautida oma töövilju ja jagada neid ka oma lähedastega, elada elu, millesarnast kunagi kogetud pole. Muidugi, selle nimel tuleb palju ohverdada, alustades meeletust ja piduderohkest kõrgkooli elust. Siin peitubki moraal, et lapsi tuleks võõrutada materiaalsest ühiskonnast. Ükski pank ega mänguasjatootja ei soovi, et Sa oleks õnnelik, loodetakse ainult kasu lõigata
tõekspidamised? Olen selles alati pisut kahelnud. Loomulikult on lihtsam laduda müüri, kui vundament on tugev ja loodis. Suure tõenäosusega tuleb vili parem, kui seeme, mida külvati, oli kvaliteetsem. Aga usun, et hea (tõeline) meister suudab ka veidi vildakale vundamendile vastupidava maja ehitada ning küllaldaselt päikest ja sooja vihma kasvatab ka veidi nigelamast seemnest igati väärtusliku vilja. Ehk mõjutavad meid hoopis rohkem elujooksul kohatud inimesed ja kogetud olukorrad ning paigad, kus oleme viibinud. Iga õpetaja koolis ei tarvitsenud üldse meile konkreetselt mingit ainet õpetada, võibolla ei kõnelenud ta minuga kordagi, kuid just temas, tema hoiakus, naeratuses või riietuses oli midagi, mis kujundab mind. Arvatavasti on läinud mõnigi ema öeldud lause tol ütlemise hetkel minust lihtsalt mööda ning ma isegi ei süvenenud sellesse. Kuid ilmselt see meenub mulle kunagi, kui aeg või siis mina ise selleks küpsed oleme.
teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7. Millise avastuse poolest on tuntud Isaac Newton? Ta avastas 17. sajandil gravitatsiooni ja mehhaanika ehk liikumisseadused
1,31,4kg, peaaju pikkus on ligikaudu 16 18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Peaaju koosneb mitmest osast: suur, väike, kesk, vahe, piklikaju. Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused:
piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e
· Malliteooria e. mudeliteooria- mälus on salvestatud kujundite koopiad ehk väikesed mudelid, mida võrreldakse stiimulist lähtuva informatsiooniga (Eysenck ja Keane, 1995). Inimene tunneb tajutavas objektis ära selle, mis vastab kõige paremini mälus olevale mudelile. 2 · Eksemplariteooria- toimub ära tundmine juhul kui tajutav objekt on mõne varem kogetud ja mällu salvestatud objektiga piisavalt sarnane. Mida suurem on mälus olev kategooria, seda lihtsam on inimesel objekte ära tunda. · Prototüübiteooria- inimene võrdleb stiimulit mällu salvestatud prototüübiga, mis on asjade grupi või kategooria kõige tüüpilisem esindaja. Prototüüp koostatakse erinevate eksemplaride üldistamise teel (Toomela,1999). Prototüüp koondab need tunnused, mis on mitmel asjal ühised, kuid prototüüp ise ei pea täpsemalt kattuma
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes
juhivad teadmised emotsionaalseid reaktsioone oluliselt harvem, kui võis oodata. Emotsionaalsed reageeringud on sageli automaatsed. Mitmed emotsinaalseid reaktsioone reguleerivad sotsiaalsed normid. Kontroll tundeväljenduste üle saavutatakse enese jälgimise kaudu, mille abil saab laps teadlikumaks iseenese seisunditest ja meeleoludest. Täiskasvanud saab toetada emotsionaalse kontrolli arengut lapsel, suunates last oma kehas toimuvat ning oma käitumist jälgima. Vestlused lastega tema kogetud tunnetest ja tunnete tundmaõppimine toetavad enesejälgimise arengut. Laps õpib ka erinevaid toimetulekuviise.
olnud midagi. Tegemist oli huvitva kogemusega. Umbes tund aega kestis selle väljapaneku külastamine läbi erinevate keskkondade. Helid olid alles, mõtted liikusid peas tavapärasest kiiremini, kummaline närv tungis naha alla ja süda lõi paar kiiremat lööki. Veidi oli hirm. Arvatavasti kartus tundmatu ees. Need olid minu isiklikud esimesed emotsioonid näitusel. Tund uues maailmas, mis oli väga teistmoodi. Raske on kõike läbielatut kirjeldada, sest kogetud emotsioonid olid nii erinevad. Näiteks käisin näitusel sõbraga, keda ei liigutanud kogetu pooltki nii sügavalt kui mind. Rollid vahetusid ja pimedast sai justkui teejuht nägijale. Inimesed, kes on tuuri läbi teinud, lahkuvad näituselt "topeltvalgustatuna". Näitust "Dialoog Pimeduses" on tänaseks külastanud üle 2 miljoni inimese, rohkem kui 100-s erinevas linnas. Ma soovitan igaühel minna ja ise kogeda ning hiljem võtta veidi aega mõtlemiseks meile antud elu ja võimaluste üle.
inimese kaotuse kaudu. Remarque ise on end määratlenud „sõjaka patsifistina“. Tema eesmärgiks ei ole lugejat kasvatada, vaid ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Tema romaanid, mida traditsiooniliselt on vaadeldud realistlikena, koosnevad seostatud episoodidest, tegelaste mõtisklustest olukorra üle ja reaktsioonidest ümbritsevale. Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Sõjas kogetud õudusi suutmata unustada tundis ta tungivat vajadust sellest kirjutada.
väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist, mida ümbritseb hallaine, väljas poolt katab valgeaine. -ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib?
just televisiooni vahendusel, kus seda sündmust võetakse kui midagi igapäevast (täiskasvanu eristab juba reaalsust tavaelust, kuid väike laps ei oska veel dokumentaal- ning mängufilmidel vahet teha ning tema tajub oma esimest kohtumist surmaga just nende narratiivide kaudu). Postmodernistlikus ühiskonnas, kus kanalite klõpsimine annab inimesele sadu eri kanaleid, mille kaudu infot talletada, on oluline iga infokillu esitlus, kuna nendest kogetud lõikudest moodustub nt kanaleid sirviva lapse maailma mõistmise mosaiik. Muidugi mõjutab teda kindlasti ka sotsiaalne taust, kodused tavad, kombed ja tõekspidamised ning palju muu, kuid televisiooni roll tänapäeval on kindlasti paljude inimeste maailmavaate kujunemisel oluline. Seega, kui kohtutakse reaalsuses surmaga nt kellegi väga lähedase inimese kaotuse kaudu, on olukorra mõistmatus seda suurem. Kuna reaalsusega on raskem toime tulla ei ole
Tööleht(inimeseõpetus).Mitmesugused tunded Tugev positiivne tunne,see pole ainult naeratus,vaid haarab kogu keha.Rõõmu tuntakse nii teistega koos olles kui ka üksinda,aga rohkem ikka koos teistega.Ka pingest vabanemine võib tuua rõõmu.Naerata ja tunne rõõmu,siis saab see osaks sinu iseloomust ning mõjutab ka teisi. Tunneb inimene siis,kui tunetab ohtu.Tavaliselt on hirm õpitud-midagi niisugust on kogetud juba eelnevas elus.Aga hirmu võib õppida ka teistelt inimeselt.Üks võimalus,kuidas hirmust jagu saada,on positiivne mõtlemine NT:kinnitab endale mõttes:ma olen julge! Tugev negatiivne tunne,mis on seotud sisemise ärritusega.Et hästi hakkama saada on oluline viha ära tunda,ka viha põhjused ja kehalised märgid.Kui viha väljenadatakse vägivallaga,kahjustab nii ennast,teisi kui ka inimestevahelisi. Tekib siis,kui inimene on teinud midagi valesti,on vastutav selle eest,et midagi
LAPSEPÕLVE MÕJUD ISIKSUSE ARENGULE Freudi kohaselt on lapse iseloom viie aastaseks saamisel juba täielikult väljakujunenud. Seega mängivad sünnist kuni 5.eluaastani kogetud sündmused lapse pikaajalises emotsionaalses ja füsioloogilises tervises märkimisväärset rolli. Lapsed arenevad pidevalt nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Lapsepõlves kogetud stress võib olla lapse arengule nii kasulik, aidates arendada oskuseid, mis on vajalikud kohanemaks uute olukordadega ning saamaks hakkama ohtlike ja hirmutavate olukordadega. Pikaaegne stress aga võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja jätta lapsele pikaajalise mõju, mis võib kanduda ka täiskasvanuikka. Stress, mida on põhjustanud sisemised või välised mõjutegurid, võivad häirida inimese normaalset heaolu. Need tegurid võivad mõjutada tervist, põhjustades
halva tuju kritiseerijale ja ka inimestele kes on sunnitud seda kuulama. Kriitikat tuleks arutada selle inimesega kes seda teise arvates põhjustas mitte inimestega kes sellesse üldse ei puutu. Igas olukorras võiks inimene olla suuteline panna end teise inimese olukorda, et mõista teise inimese situatsiooni olgu see siis teiste suhtes kas halb või hea. Inimesi tuleks tunnustada heade tegude eest ning küsida tagasisidet tehtud või kogetud asjade kohta. Inimese tunnustamine muudab inimest terves elus. Inimesel ei ole elus mingeid puudusi ning näiteks tähelepanu vajadust kuna ta on saanud tunnustust kas oma vanematelt või healt lapsepõlve sõbralt. Ka negatiivset inimest tuleks tunnustada ning rääkida tema emotsioonist.
kirjutatud reekviemi. Lisaks esitati veel teisigi laule, mis on kirjutatud meeskooridele. Esitajad olid tasemel, laulsid väga hästi, nagu rahvusmeeskoori liikmetele kohane, hea oli kuulata. Pillimängijad olid ka tasemel. Esinemine oli pigem tavaline ja korralik, sest kuidas teha meeskoori kontsert erakordseks on raske minu jaoks ette kujutada. Üldiselt oli kontsert väga hea, mulle meeldis, erinevalt sügisel kogetud balletielamusest ei tekkinud kordagi tunnet, et ma enam ei jõua kuulata või et uni oleks peale tulnud. Esinemine oli minu jaoks lihtsalt huvitav, esitatud teoseid oli huvitav kuulata rahvusmeeskoori esituses. Ja kuna laulmine oli üsnagi kõva häälega, nagu kontsertidel ikka, oli seda hea kuulata. Kritiseerida oleks nii palju, et ühel lauljal juhtus äpardus. Ta hakkas köhima poole laulu ajal, kuid see ei
soodsa ja turvalise kasvumiljöö loomist, et tagada lapse huvi ümbritseva maailma suhtes ja tekitada lapses soovi seda tundma õppida. Õpitegevuse tulemuslikkus sõltub sellest, kui turvaliselt laps end tunneb, turvatunde talle loovad aga inimesed tema ümber. Mina leian, et üha kiirenev elutempo ja sagenevad koos- ja lahuselud peredes on soodustanud tingimusi, millega lastel tuleb aina tihemini kokku puutuda, erinevalt eelmistest sugupõlvedest kus selliseid olukordi eriti ei kogetud. Arvan, et lapse sotsiaalne võrgustik koosneb enamasti inimestest, kellega neil on võimalik suhelda (näiteks pereliikmed, lasteaia töötajad ja kaaslased, sõbrad jne.). Laste arengut mõjutavad pereliikmed ja samuti inimesed väljaspool peret. Lähedase pereliikme olemasolu tekitab lastes mõistetud ja väärtustatud olemise tunde, tõstab nende enesehinnangut ja eneseusaldust. Oma töös puutun sageli kokku lastega, kelle pere on mingil põhjusel lagunenud, aga lapse
antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna luulekogu pealkiri on ''armuaeg'' siis see võib arvatavasti rääkida armastusest, ajast, ajakulgemisest, armastuse keerdkäikudest vms. Esmamulje luuletustest on väga hea. Mulle need meeldivad. Mulle tundub nagu oleks kirjanik kõiki neid elumomente ise kogenud, läbi elanud. Mulle meeldis luuletus ''võimatus''. Luuletuse sisu meenutas mulle ühte kogetud hetke, mis oligi täpselt nii ebameeldiv kui kirjutatud luuletuses. See vaikus lõikab lõpuks lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi, kus kaks ei mahu ära ühte ruumi. Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame. Luuletuste teemad- armastus, üksindus, ajakiirus, tunded, emotsioonid, elu ja looduse pisidetailid Armastus- pettumused, igatsus
antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna luulekogu pealkiri on ’’armuaeg’’ siis see võib arvatavasti rääkida armastusest, ajast, ajakulgemisest, armastuse keerdkäikudest vms. Esmamulje luuletustest on väga hea. Mulle need meeldivad. Mulle tundub nagu oleks kirjanik kõiki neid elumomente ise kogenud, läbi elanud. Mulle meeldis luuletus ’’võimatus’’. Luuletuse sisu meenutas mulle ühte kogetud hetke, mis oligi täpselt nii ebameeldiv kui kirjutatud luuletuses. See vaikus lõikab lõpuks lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi, kus kaks ei mahu ära ühte ruumi. Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame. Luuletuste teemad- armastus, üksindus, ajakiirus, tunded, emotsioonid, elu ja looduse pisidetailid Armastus- pettumused, igatsus
· Kuidas ülesandeid täidetakse TEENINDAJA EI ESINDA KLIENDIGA SUHELDES ISEENNAST VAID OMA FIRMAT 3. Klienti mõjutavad tegurid · Hoolitsus ja osavõtlikkus 8mitte kasum) · Loomulikkus ja sundimatus · Probleemide lahendamine · Parandamine HETKEVÕIMALUS- aeg ja koht teeninduse kvaliteedi demonstreerimiseks 4. Teenuse tajutav tase · Esmamulje · Personaalne + materiaalne teenindus · Loodetud ja kogetud kvaliteedi suhe EETILINE VÄÄRTUSPERSPEKTIIV- nähtus, kus teadlikult tehakse valik ühe inimese kasuks teise arvelt (positsioon, tutvus) 5. Teenindaja isikuomadused · Suhtlemisoskus ( positiivsus ) · Kiire reageerimine · Kompetentsus · Kättesaadavus · Vastutulelikus, viisakus · Ustavus · Üldistamisvõime · Koostöö ja iseseisva töö võime · Väljanägemine 6. Teenindaja rollid
kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. -peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. -keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. -vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. -piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja
,,Kaunitar ja Koletis". Seda saab mingit moodi isegi seostada filmiga ,,Minu nädal Marilyniga". Huvitav oli lugeda kavast seda, et Pjotr Tsaikovski oli ka veetnud aega Eestis ja nimelt Haapsalus. Oli kena vahelduseks pühapäeval ennast tavapärasest viisakamalt riidesse panna ning seada sammud Estonia poole. Eriti hea elamuse tekitas see, et õues oli külm, lumine ja veidi jõuluhõnguline. See langes kokku äsja nähtud etenduses ning tekitas endas parema tunde. Minu siiamaani kogetud kultuurielamused said kindlasti lisa ning silmaring avardus jällegi.
osa Suuraju nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis omavahel närvidega ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad nt kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemis keskus Suur aju on inimese kõige suurem peaaju osa. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Peaaju teised osad Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suuajust seljaajju. Samuti vabastab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Peaaju teised osad Vaheajus asuvad ainevahetus, paljunemis, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused.
-Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisis,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks,need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. -Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Mälu saab jagada lühimäluks kus säilib info mõnest minutist paari tunnini ning püsimäluks kus võib säilida info mida omandanud või vähemalt pool sellest elu lõpuni. -Peaaju koosned suurajust,väikeajust,keskajust,vaheajust,piklikajust. -Närvisüsteem jaotub kaheks :kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust.Närvid moodustavad piirdenärvisüsteemi ning see jaguneb
või muust säärasest. Tavaliselt saab skisofreenia alguse varases täiskasvanueas, ent see võib siiski tekkida igas vanuses, alates hilisest puberteedist ja lõpetades vanema eaga. Haiguse varased märgid on mittespetsiifilised, kuid mõned kuud või aastad enne psühhootiliste häirete arenemist, võib haigestunud patsient muutuda. Skisofreenia tüüpilisteks ,,negatiivseteks" sümptomiteks on tundeelu muutumine loiuks kogetud emotsioonide tugevuse kadumine, kõne vaesumine; kõne voolavuse vähenemine, võime vähenemine planeeritud või veel planeerimata tegevuse elluviimisel, huvide ja rõõmutunde kahanemine. Skisofreenia ,,positiivsed" (psühhootilised) sümptomid: mõtlemise vormiline häire teemalt teemale hüppamine; seosetu mõtlemine; täiesti teemaväliselt rääkimine. Inimene võib hakata endale ette kujutama, et teda jälgitakse või jälitatakse. Lisaks hallutsinatsioonid
personaliga. 2.Tootekontaktid(toote kestvus, vastupidavus, maitsvus, meeldivus). 3.Kontaktid abisüsteemide kaugu (telefon, reklaam, e-kirjavahetus, asukoha kaart, ligipääsatavus(parkimine), chek in/out). 4.Mijlöökontaktid(sisustus, puhtus, korrashoid) 10. Kuidas toimub kliendi rahulolu juhtimine? Klientidelt küsimine vigade kohta ning seejärel nende vigade parandamine. 11. Kliendi rahulolu 10:3 reegel. Negatiivselt kogetud emotsioon tekitab ebamugavuse tunde, millest tahetakse võimalikult kiiresti vabaneda. Sellest reeglist lähtudes saame teha üldistuse, et negatiivsest elamusest räägib klient keskmiselt kuni 10 ja postittvsest kuni kolmele oma tutvusringkonnast.
Küsimus 1 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Episoodilises mälus sisaldub info ... (mille kohta?) Vali üks: a. isiklikult kogetud sündmuste kohta ÕIGE! b. harjumuste kohta c. mis on seotud koolis õpitud teadmistega d. teiste inimeste kohta Küsimus 2 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c
Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju on närvide kogumik
valikute võrgus sipleva Zara olukord näitab omakorda, et kuigi olud on muutunud, pole tagakiusamine sugugi kadunud, vaid leidnud uued vormid. Tähtsamate tegelaste iseloomustus Aliide Truu Ingel Pekk (Truu) Zara Pekk Hans Pekk Teose probleemistik "Puhastuse" tuumaks on meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Samas avab romaan õhe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutud-vaikitud lähiajalugu. Raamat annab hääle sõja, kommunismi ja tagakiusamise ohvritele. 1940. aastatel kogetud alanduste kõrval tõuseb teoses esile naiste ärakasutamine tänapäeva ühiskondlikes oludes. Arvamused "Haarav dokument piiritust inimlikkusest ning võrdselt piiritust ebainimlikkusest/.../ Sõjaaegse ja -järgse Eesti elu kirjeldusena ei saa ma seda raamatut pidada muuks kui suurepäraseks: ajastu kujutamine ning tegelaste iseloomustamine on absoluutselt usutavad, lugejale tundub, et see kõik lihtsalt peab olema tegelikult juhtunud." ("Dag og Tid", Norra)
Inimene õpib kogu oma elu, alates sünnist ja lõpetades surmaga. Uued teadmised tulevad koolist, töölt, elukogemustest, teistelt inimestelt ning muudest valdkondadest ja aspektidest. Inimesed õpivad ka oma vigadest ja tänu nendele vigadele teevad inimesed omad järeldused ja muutuvad iga päevaga aina targemaks. Õppimine on kogu elu kestev protsess, mille käigus õpin tegema õigeid valikuid ja saan elada enda soovitud elu. Kas elus tuleb hetk, mil kõik on selge ja kogetud? Kõige kiirema arengu läbib inimene lapseeas. Lapsed õpivad palju oma vanematelt ja saavad informatsiooni, mis jääb nendega kogu eluks. Lapsevanemad kujundavad laste maailmapilti ja mõtlemisviise. Näiteks kui vanemad on konservatiivsed ja neil on omad uskumused, siis tihtipeale kasvab ka laps selliste uskumustega üles. Juba väga väiksest peale õpib laps ennast väljendama ja teab, milliseid käezeste peab kasutama ning,
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui
Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus 5) Kõnelemiskeskus 6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus - asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju - närvide kogumik, mis asub selgrookanalis
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui
unistanud, et nukk oleks temasuurune. Võin vist öelda, et minu arvamus balletist on muutnud. Mitte, et ma nüüd tulihingeline fänn oleksin, aga kindlasti nägin ära midagi väga ilusat. Oli kena vahelduseks pühapäeval ennast tavapärasest viisakamalt riidesse panna ning seada sammud Estonia poole. Eriti hea elamuse tekitas see, et õues oli külm, lumine ja veidi jõuluhõnguline. See langes kokku äsja nähtud etenduses ning tekitas endas parema tunde. Minu siiamaani kogetud kultuurielamused said kindlasti lisa ning silmaring avardus jällegi. Liis Venelaine 10B
mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse tõene 10. Psühholoogia ajaloos on toodud välja, et kõige olulisemaks inimest loomast eristavaks tunnuseks on see, et inimesel on mõistus. Antud seisukohta peab enamus teadlastest tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos: Aristotelest. KT2 1. Episoodilises mälus sisaldub info: isiklikult kogetud sündmuste kohta. 2. Känkimist kasut.psüühiliste protseduuride juures: teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldavad efektiivsemat teadmistega manipuleerimist; materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu. 3. Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada: negatiivset kinnitamist. 4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5
instiktide toel ja vanema hoole järgimisest. Kohastumisi ei pärita, need omandatakse. 5. Millised olid kiviaegse kütt-korilase peamised kohastumuslikud probleemid? Primitiivne eluviis. küttida ja korjata grüünest, et toitumisvajadused rahuldada. Otsida koobas või tekitada peavari, et tunda ennast paremini kaitstuna, turvalisemana. Saada järglasi. Hoiduti sellistest teguviisidest, mida polnud varem kogetud või järgi proovitud, ega kellegi poolt õpetatud. Arengu mõttes võrreldes tänapäevaga toimus sisuliselt paigalseis.
analüüsivõimele ja situatsioonitajule tuginevaid võtteid. Vanuse kasvades muutub ka mõnede psüühiliste protsesside laad: mehhaanilisest meeldejätmisest tugevamaks muutub analüütiline lähenemine: täiskasvanu soovib eelkõige aru saada. Enam kui vanus mõjutab õppimist eelnev õpikogemus. Nooruses korduvalt saadud ebaõnnestumise elamus võib kinnistuda hoiakuna ning mõjutada inimese suhtumist õppimisse. Negatiivseid hoiakuid võivad põhjustada näiteks koolipõlves kogetud kehvad suhted õpetajate ja koolikaaslastega, õppimise samastamine tarbetute faktide pähetuupimisega, õpihimu ,,surmamine" hirmutamise ja karistamisega koolis jne.
Ma hakkasin kirjutama seda tööd ja avastasin, et viimasel ajal ei ole mul vaja olnud õppida selgeks midagi sellist, mida ma ei vaja. Kuigi vahel tundub teisiti eelarvamused ainest! 1. Võte! Mulle sobib selliste ainete puhul süvalähenemine, püüan aru saada seoseid eelnevate ainetega ja mõista, mis on oluliseim mida juurde õppida. Minu eas toimub kindlasti juba teadmiste kristaliseerumine ja nii on mul võimalik luua seoseid juba elu jooksul kogetud, kuuldud ja omandatud teadmistega. Süvalähenemise puhul lülitan end kohe loengu alguses ainult loengu lainele. Selleks üritan istuda võimalikult esimestesse ridadesse ja ei ava arvutit. Nii ei teki ahvatlust loengus millegi muuga tegeleda ja tähelepanu on ainult õppejõul ja ainel! Ma olen üldiselt tajutüübi järgi auditiivne õppija. Mulle meeldib kuulata loenguid ja reeglina ma ei konspekteeri. Mõned faktid panen kirja
põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusastmes, sageduses ja ohvriks rohkem kodus ning mehed avalikes kohtades. Nt koges kodus vv 63% kõigist vv ohvriks erinevate liikide kuhjumises (Soo 2010). Kvantitatiivsete andmete analüüsist selgub, et perevv seostub langenud naistest ja 9% meestest. vastajatele eelkõige füüs vv-ga (löömine) ning seejärel vaimse vvga. Oluliselt vähem vastajaid peab vv-ks
võitlemaks ebainimlikkuse ja õigluse vastu, nagu nad ise seda nimetavad. Vahel öeldakse, et lapse tegu ja nägu on ikka sama, mis tema vanemal, arvestamata sellega, et igaüks tammub oma valitud individuaalset rada. Sellest ka segadus ja probleemid, mis emade-isade ja nende järeltulijate vahel tekivad: Arvatavasti on kõik puutunud kokku olukorraga, kus lapsevanem võsukesele elutarkust jagama hakkab. Ja vähe sellest, läbi kogetud eluetappide, rajalt kõrvale põigeldes nind sinna jälle tagasi pöörates ollakse kindlad, et oma last tuleb kõige selle eest hoiatada. Ja mitte ainult hoolealune ei tohi isegi mitte taolistesse olukordadesse sattudagi! Järele mõeldes, südamlik on kõik see. Hool ja vaev ning naer ja pisarad, mis on läbi aastate lapsekasvatamise juurde kuulunud, sunnivad vanemaid oma ,,pisikestele" parima võimaliku elu tagama. Ei eales tohi nemad kokku puutuda maailma musta ja räpase küljega
Plaatina(Pt) Plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna- Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld. Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena . Plaatinast: sulamistemperatuur 1772,0 C, keemistemperatuur- 3827,0 C. Plaatina värvus on hõbedane. 1975. aasta andmetel olid suurimad plaatina tarbijad Jaapan, USA, Saksamaa LV ja Sveits.
"jah" üteldes "ei" mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja- tänama! See väljendab selgelt, kuidas inimesed on valmis pugemiseks ka oma hinge müüma ning nii tähtsamaks saama. Kui eneseuhkusest enam raasugi alles ei ole ning igasugune isiksus kadunud, võib ju loota, et nüüd ollaksegi suur-on ju selle nimel nii palju üle elatud ja läbi kogetud. Tegelikkuses on see kõik vaid enesepettus ning hoopis suurem on inimene, kelle jaoks on oluline olla väikegi ja täita sellega roll siin elus ning oma riigis. Luuletuses "Helleenlane ja pärslane" kirjeldab Liiv sarnast olukorda: Ei, võõras! Sinu kuld mu ustavust ei murra, ma olen kreeklane- mind lase nõnda surra! Väärtustades oma rahvust, ongi ka väike inimene juba piisavalt suur ja võib surra,
Ta oli aastal 1700 Preisi Teaduste Akadeemia kaasasutaja ja esimene president. ÕPETUSED Tema filosoofia sai alguse katsest sünteesida antiik- ja uusaja maailmavaateid. Leibnizest sai 17. Sajandi filosoofia lõpuleviia ning Saksa klassikalise filosoofia eelkäija. Lükkas tagasi Descratesi tuginemise ''selgetele ja aredatele ideedele'' Leibnize järgi tagab teadmise objektiivsuse ja tõesuse loogiline tõestus. Tõesena saab võtta ainult seda, mis on rangelt tõestatud või läbi kogetud. Monadoloogia Leibnisi metafüüsikasüsteem on substantspluralislm, mis sai nimeks monodoloogia. Monaat on ühtne objekt. Leibnize järgi on olemasolevate nähtuste aluseks monaadid. Kõik monaadid on lihtsad ega sisalda osi ning neid on lõpmatult palju. Monaadidel on kvaliteedid, mis eristavad neid üksteisest- kaht absoluutselt samasugust monaati pole olemas. Monaadid on ka inimeste sees. Hinged on Leibnizi arust ''Universumi elavad peeglid'' ent mõistusega hinged on Jumala kujutised
kahju laste mälule ning suurendada valeinformatsiooni hulka tunnistustes. Uurijad väitsid, et probleem seisneb selles, et korduvad küsitlused kohtuekspertiisis võivad luua või säilitada ebatäpseid detaile, toetada väärasid hüpoteese ja põhjustada ebatäpsusi mitmete tunnistuste vahel. Seetõttu oleks ülimalt oluline vähendada küsitlemiste arvu laste puhul nii palju kui võimalik. Küsitluste puhul, milles kasutati avatud küsimusi, said lapsed kogetud sündmuse meenutamiseks tugineda vabale meenutusele. Arvukad meenutused võivad tugevdada lapse kujutlust, lihtsustada meenutust, tuua välja uut informatsiooni ning suurendada lapse vastupanu hilisematele suunatud küsimustele. Seetõttu ei ole korduvad küsitlused, milles kasutatakse avatud küsimusi nii kahjulikud ning need võivad osutuda uurimisel üpris kasulikuks. 1. UURIMUSE MEETOD Kohtuekspertiisi intervjuud viidi läbi Iisraeli uurijate poolt NICHD (National Institute of
õhk, mida hingame jne. Tööpuuduse tõttu on ühiskonnas palju kodutuid, kes omakorda tekitavad samuti sotsiaalse probleemi. Põhjuseid võib olla väga mitmeid, miks osad inimesed jäävad kodututeks. Näiteks majanduslangus, puudused eluasemepoliitikas, tööpuuduse kõrge tase, süvenev vaesus, sotsiaaltoetuste vähendamine või on kodutus põhjustatud isiklikest probleemidest nt: kriminaalne tegevus, narkootiliste ainete liig tarbimine, lapsepõlves kogetud negatiivsed elamused, konfliktid pereliikmetega, vaimsed häired. Kodutute hulgas levib ka haigusi näiteks tuberkuloos, HIV-nakkus need on kaks sellist haigust, mis võivad levida ka teistele ja ühiskonnale kahju teha. Olen tähelepannud, et Eesti siiski mõtleb kodutute peale, on jagatud kodututele suppi või üldse midagi, mida saab hamba alla panna, annetatakse riideid, talveks on loodud ühised soojad ruumid, kus kodutud saavad näiteks öö veeta, ennast kasida ja pesemas käia jne
olemasolevaid. Kuid seda ei saa enam pelgalt rikka kaubavaliku ja soodsa asukohaga. Edu võtmeks on kujunenud teeninduse kvaliteet ja efektiivsus. See kujutab endast tipptasemel klienditeenindajat- tema hoiakuid, oskusi ja teadmisi ning praktilisi kogemusi. Teenindushoiak saab aluse teenindusmõttelaadist ja teenindusstandarditest. Teeninduse kvaliteedi hindamisel on samuti aluseks teenindusstandard. Tihti külastavad poodi testkliendid, kes peavad poes kogetud situatsiooni ehk testostu hindama ja analüüsima, kas kõik oluline, mis kuulub klienditeenindaja pädevusse saab täidetud. Klienditeenindaja peab tundma kõiki poes müügil olevad tooteid, nende lisandväärtusi ja tehnoloogiaid ning leidma lähtudes kliendi soovidest, vajadustest ja eripäradest just selle õige toote. Tõelise kliendikeskse organisatsiooni saab luua, kui suudetakse kokku panna hea meeskond. Kui on suudetud luua hea meeskond, siis tuleks seda hoida, motiveerida ja
annaabi.ee 
