Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nooruki kujunemislugu A.Mälk ,,Õitsev meri'' põhjal (0)

1 HALB
Punktid
Nooruki kujunemislugu A.Mälgu ,,Õitsev meri’’ romaanis
Iga inimese iseloom hakkab kujunema juba esimestest elukuudest. Mõjutajateks on kõik liigutused, hääled ning ümbritsev keskkond. Kuid kõige tähtsamaks on siiski ema, kes saadab ja jälgib last igal sammul ja on talle kõige tähtsamaks isikuks üldse. Ka Lennar Meri on öelnud,et emaarmastus on kõigi armastuste ema.
Tänapäeva lapsed ootavad oma vanematelt suuremat rahalist toetust ning vahel unustavad kõige tähtsamad- emotsionaalsuse, tunded. Mõtted tiirlevad ainult suurema taskuraha või mingi moodsa vidina ümber, millel tegelikult pole mingisugust praktilist eesmärki. Soetamisel, vedeleb uus mänguasi juba mõne aja pärast kusagil toanurgas. Kõik tuleb nii kergelt kätte ning seda on kurb vaadata. Asju tuleks välja teenida mis tutvustaks juba varases eas, et raha ei kasva puuotsas. See on suur modernse ühiskonna probleem. Mälgu romaanis, Turja perekonnas, oli kõik täiesti teistmoodi. Leibkonnal nappis toitugi, rääkimata laste ära hellitamisest. Kõik pidid tööd tegema, et ära elada. Nüüd on laste jaoks tõeliselt suureks katsumuseks juba prügikoti väljaviimine või toa koristamine . See on tegelikult olematu hind maksta selle eest, mida vanemad oma laste jaoks teinud on.
Palju on ka näha juba ärahellitamise tulemusi - taaskord ei hinnata seda mida sulle on antud ning võimaldatud. Noorukid, kes on juba lõpetanud keskkooli ning suundunud teadmisi omandama teise linna ülikooli, suhtuvad kõrgkooli elustiili väga kergekäeliselt. Väga paljud jätavad kool pooleli või langevad välja. Väga süüdimatu käitumine, kui ollakse näiteks riigieelarvelisel kohal või vanemate rahakoti najal . Loodetakse, et saadakse kergelt läbi ja elu ongi siis üks suur lust ja pidu, mis tihtipeale nii tundub olevat vaid alguses. Eemalolek kodust ja kodusest distsipliinist ei anna veel õigust elada elu täiel rinnal, kohustused koputavad endiselt uksele ja need on esmajärgulised. Romaanis ,,Õitsev meri’’ peeti juba igasugusest haridusest väga lugu ning need vähesed, kes seda lubada said, võtsid sellest viimast.
Elu jooksul kogetud kannatused, puudused ja rahanappus ongi see, mis paneb meid neist lugupidama. Sunnib vaeva nägema, et ükskord nautida oma töövilju ja jagada neid ka oma lähedastega, elada elu, millesarnast kunagi kogetud pole. Muidugi, selle nimel tuleb palju ohverdada, alustades meeletust ja piduderohkest kõrgkooli elust.
Siin peitubki moraal, et lapsi tuleks võõrutada materiaalsest ühiskonnast. Ükski pank ega mänguasjatootja ei soovi, et Sa oleks õnnelik, loodetakse ainult kasu lõigata. Mõistes seda oleks tulemuseks ainult tublid, töökad ja tasakaalukad inimesed. Täpselt nagu Mälgu romaaniski, kus hinnati kõike, mis on tõeliselt tähtis. Nad mõistsid elu väärtusi ja olid arukad ning visad. Selliseid inimesi ongi vaja, et püsiks kodumaa hea maine ja, et meid välja viia ülemaailmsest majanduskriisist.
Nooruki kujunemislugu A Mälk- Õitsev meri- põhjal #1 Nooruki kujunemislugu A Mälk- Õitsev meri- põhjal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gizzie Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. 6 5. Betti Alveri looming. 1 luuletus peast. Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal. "Tuulearmuke" kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes.

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

2 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekut ühelt kirjandusliigilt teisele märgivad A. Puskini "Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest varesest"

Kirjandus
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

LOOMING · Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. · Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke"1927, mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna.. · Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. · Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekut ühelt kirjandusliigilt teisele märgivad A. Puskini "Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest

Kirjandus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad põsesarnad -- salakavaluse tunnus; väga arenenud lõualihased -- märk, millest eksimatult tuntakse gaskoonlast, isegi ilma baretita, meie noormees aga kandis mingi sulega kaunistatud baretti; avameelne ja intelligentne pilk; kongus, kuid peenejooneline nina; kasv liiga suur nooruki, aga liiga väike täismehe kohta. Kogenematu silm oleks pidanud teda reisil olevaks talupoisiks, kui poleks olnud nahkse rihma küljes rippuvat pikka mõõka, mis astumisel peksis vastu omaniku sääremarju, sadulas istudes aga vastu ratsu harevil karvu. Sest meie noormehel oli ratsu, pealegi nii silmapaistev ratsu, et see kohe üldist tähelepanu äratas. See oli kaheteistkümne- või neljateistkümne-aastane võikjas bearni

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun