Nooruki kujunemislugu A.Mälk ,,Õitsev meri'' põhjal (0)

Nooruki kujunemislugu A.Mälgu ,,Õitsev meri’’ romaanis
Iga inimese iseloom hakkab kujunema juba esimestest elukuudest. Mõjutajateks on kõik liigutused, hääled ning ümbritsev keskkond. Kuid kõige tähtsamaks on siiski ema, kes saadab ja jälgib last igal sammul ja on talle kõige tähtsamaks isikuks üldse. Ka Lennar Meri on öelnud,et emaarmastus on kõigi armastuste ema.
Tänapäeva lapsed ootavad oma vanematelt suuremat rahalist toetust ning vahel unustavad kõige tähtsamad- emotsionaalsuse, tunded. Mõtted tiirlevad ainult suurema taskuraha või mingi moodsa vidina ümber, millel tegelikult pole mingisugust praktilist eesmärki. Soetamisel, vedeleb uus mänguasi juba mõne aja pärast kusagil toanurgas. Kõik tuleb nii kergelt kätte ning seda on kurb vaadata. Asju tuleks välja teenida mis tutvustaks juba varases eas, et raha ei kasva puuotsas. See on suur modernse ühiskonna probleem. Mälgu romaanis, Turja perekonnas, oli kõik täiesti teistmoodi. Leibkonnal nappis toitugi, rääkimata laste ära hellitamisest. Kõik pidid tööd tegema, et ära elada. Nüüd on laste jaoks tõeliselt suureks katsumuseks juba prügikoti väljaviimine või toa koristamine . See on tegelikult olematu hind maksta selle eest, mida vanemad oma laste jaoks teinud on.
Palju on ka näha juba ärahellitamise tulemusi - taaskord ei hinnata seda mida sulle on antud ning võimaldatud. Noorukid, kes on juba lõpetanud keskkooli ning suundunud teadmisi omandama teise linna ülikooli, suhtuvad kõrgkooli elustiili väga kergekäeliselt. Väga paljud jätavad kool pooleli või langevad välja. Väga süüdimatu käitumine, kui ollakse näiteks riigieelarvelisel kohal või vanemate rahakoti najal . Loodetakse, et saadakse kergelt läbi ja elu ongi siis üks suur lust ja pidu, mis tihtipeale nii tundub olevat vaid alguses. Eemalolek kodust ja kodusest distsipliinist ei anna veel õigust elada elu täiel rinnal, kohustused koputavad endiselt uksele ja need on esmajärgulised. Romaanis ,,Õitsev meri’’ peeti juba igasugusest haridusest väga lugu ning need vähesed, kes seda lubada said, võtsid sellest viimast.
Elu jooksul kogetud kannatused, puudused ja rahanappus ongi see, mis paneb meid neist lugupidama. Sunnib vaeva nägema, et ükskord nautida oma töövilju ja jagada neid ka oma lähedastega, elada elu, millesarnast kunagi kogetud pole. Muidugi, selle nimel tuleb palju ohverdada, alustades meeletust ja piduderohkest kõrgkooli elust.
Siin peitubki moraal, et lapsi tuleks võõrutada materiaalsest ühiskonnast. Ükski pank ega mänguasjatootja ei soovi, et Sa oleks õnnelik, loodetakse ainult kasu lõigata. Mõistes seda oleks tulemuseks ainult tublid, töökad ja tasakaalukad inimesed. Täpselt nagu Mälgu romaaniski, kus hinnati kõike, mis on tõeliselt tähtis. Nad mõistsid elu väärtusi ja olid arukad ning visad. Selliseid inimesi ongi vaja, et püsiks kodumaa hea maine ja, et meid välja viia ülemaailmsest majanduskriisist.