C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. kofeiinimürgitus ilmneb inimestel, kes on manustanud vähemalt 400mg (3-4 tassi kohvi) / grammi kofeiini. kofeiin on surmav kui kogus on viis grammi, mis võrdub neljakümne tassi kohvi kiiresti joomisel.
KOHVI MÕJU TERVISELE KOFEIIN · Ksantiini alkaloid · Leidub kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos · Kofeiin on levinud toimeaine karastusjookides (10-50mg klaasi kohta), nagu Coca-Cola ja Pepsi- Cola, mis originaalis valmistati koola pähklitest · Energiajookides on kofeiini kuni 32 mg 100 ml kohta. · Kakaost valmistatud sokolaad sisaldab kofeiini väikeses koguses · Tervel täiskasvanul on kofeiini poolväärtusaeg 3,55 tundi. POSIITIIVNE MÕJU · Kohv stimuleerib tarbides väikeseid koguseid (200-400mg päevas): · vähendab ajutiselt väsimustunnet,
droogi suitsetamisel, süstimisel ja nn body-backeri sündroomi tõttu Üritatakse vedada salakaubana kondoomi pakituna Allaneelatud kondoom võib maos puruneda või sattub kokaiin makku maomahla toimel Kokaiin Toime ja ohud Tarvitamise tagajärgedeks on vaimne ja füüsiline sõltuvus, nina limaskesta põletik, veenipõletik, peaaju verevalumite oht, sagedane haigestumine nakkushaigustesse Tekivad südame rütmihäired Inimene kõhnub ja suureneb higistamine Lisaks tekivad unetus, hirm, krambid. Seksuaalne huvi väheneb Võõrutusnähtudeks on apaatsus, depressioon, ärrituvus, nõrkustunne, unisus, võimalikud segadusseisundid Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine Kõige levinum on amfetamiinsulfaat tuhm valge pulber, müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja
Hetkel on ainult ühe aine (kofeiini) kohta piisavalt teaduslike tõendeid tema ergogeenilise (füüsilise jõudluse suurenemine kõrvaldades väsimuse sümptomid) mõju kohta. On olemas esialgsed tõendid nikotiini ergogeenilise mõju kohta, kuid edasised uuringud on vajalikud. Kanepi ja etanooli tarbimisega esinevad ergogeenilised mõjud vaid teatud tingimustes, üldiselt nad hoopis vähendavad sportlikku võimekust. KOFEIIN Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja levinuim legaalne psühhoaktiivne aine. Kofeiin ehk 1,3,7-trimetüül-1H- puriin-2,6(3H,7H)-dioon on puriinalkaloidide rühma kuuluv keemiline aine. Kofeiin on nii vesi- kui rasvlahustuv ning seetõttu kandub peale imendumist organismis kiiresti laiali. Tänu oma lipofiilsele (rasvlahustuvale) iseloomule läbib kofeiin hematoentsefaalbarjääri (vere-aju barjäär) ehk organismi kaitsebarjääri, mis hoiab ära viiruste ja toksiinide tungimise kesknärvisüsteemi
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.
Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... 12 5. Huvitavaid fakte...........................................................................13 6. Kohvijoomine minu klassis.............................................................17 7. Meelespea kohvi valmistajale.........................................................19 8. Retseptid............
pigem lõikuste ajal. Oksükodoon- sünteesitud tebaiini alusel, meenutab kodeiini, kuid on tugevama toimega ja ohtlikum sõltuvusetekitaja. Etorfiin- morfiinist rohkem kui tuhat korda tugevama toimega analoog, pääseb paremini ajju. Psühhostimulaatorid- närviergutid. Amfetamiin ja selle analoogid, kokaiin ja mõned teised taimsed mürgid, nt katinoon. Nõrgemad ja teistlaadi toimemehhanismiga ergutid- sigarettides leiduv nikotiin ja kohvis sisalduv kofeiin. Ecstasy. Närvihälvitid ehk hallutsinogeenid- muudavad ehk hävitavad tegelikkuse taju märkimisväärselt. LSD, meskaliin ja psilotsübiin. Kuidas taim käsutab inimest: narkomaania ehk uimastihullus Narkomaania on narkootikumide tarvitamine ja narkootikumid on keemilised ained, mis on narkootikumide nimekirjas. Uimasti sobib tähistamaks kõiki psüühikat muutvaid ravimeid, mida võetakse ilma arsti ettekirjutusteta
... 24 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus:..................................................................................................... 27 Lisa 1........................................................................................................................... 29 SISSEJUHATUS Energiajoogid on joogid, mis sisaldavad teatud koguses vitamiine ja turgutavaid aineid nagu kofeiin, guaraana ning teisi sarnase toimega koostisosi. Need panevad inimese 2 ennast tundma erksamana. Esimene energiajook tuli Euroopasse 1987. aastal ja nende populaarsus on kiiresti kasvanud. Eestis on energiajook suhteliselt uus asi. Eriti just noored on hakanud tarbima üha enam jooke, mida nad tegelikult ei vaja. Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook
Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat
Kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks. Uimasteid kasutatakse probleemide ületamiseks. Tekivad kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine, seadusrikkumised, peaparandamine). Kuritarvitamine Uimastite kasutamine kindlakskujunenud rituaale järgides. Kasutamine ka argipäevadel. Mõttemaailma täidavad uimastiga seotud mõtted. Uimastite ülesostmise (?) ja müügiga tegelemine. Taluvus uimastite suhtes kasvab, tekivad väsimus, tujukus, depressioon, viha. Käitumist mõjutavad suuresti järsud meeleolumuutused. Uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine. Väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, koolist-tööst loobumine, konfliktid perekonnas, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, madal enesehinnang). Sõltuvus Uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus. Kasutamise või mittekasutamise vahel puudub valikuvõimalus. Uimastist sõltuvuse eitamine
Kokaiin avaldab oma toimet dopamiini ja noradrenaliini tagasihaarde blokeerimise kaudu, võimaldades niivisi virgatsainetele suuremat kättesaadavust sünapsis. Coca Colas on koka lehtede ekstrakt, kus pole kokaiini toimeainet sees. Crack on soodaga segatud, tekivad suured kristallid, seda suitsetatakse ning põlemisel hakkab häält tegema, sellepärast nimi crack. Seostub suitsidaalsusega. Kokaiinijoobe tunnused Füüsilised: kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine. Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid. Kokaiini lühiajaline toime Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist.
· Kaasneva depressiooni vastu ei aita ·Üleannustamisel suhteliselt ohutud, kuid tugevdavad alkoholi & muude sedatiivsete ravimite toimet · Erinevused kliinilises toimes erinevate ravimite vahel tulenevad seondumise spetsiifikast retseptori alaühikutele & farmakokineetilistest omadustest (metabolismist) Võõrutussündroom pärast bensodiasepiine · Sümptomid Ülemäärane erutatus: ärevus, ärrituvus, unetus, rahutus Vegetatiivsed nähud: higistamine, südamekloppimine, vererõhu kõrgenemine, värinad, peapööritus Krambid · Riskitegurid Ravi: kestus üle 6 kuu, suur annus, lühikese toimeajaga ravim, äkiline lõpetamine Patsient: varasem sügav ärevus, uimastite tarvitamine, naissugu, kaasnev isiksusehäire või paanilise hirmu sündroom · Ravimeetmed Annuse järkjärguline vähendamine, BD vahetamine kestvamatoimelisema vastu, depressiooni- või krambivastase
suurendavad sellega erutustransmissiooni tõhusust MEMANTIIN: Mõõduka afiinsusega NMDA-retseptorite mittekonkureeriv antagonist, mille seondumine sõltub voltaazhist (ta on voltaazhitundlik) ja on kiiresti muutuv · 28-nädalases uuringus 20 mg päevas (kahes osas) aeglustas oluliselt Alzheimer'i tõve arengut platseeborühmaga võrreldes · Kognitiivsed võimed paremad memantiiniga ravimisel ka vaskulaarse dementsusega patsientidel · Kõrvaltoimed: kõhulahtisus, unetus, peapööritus, peavalu, hallutsinatsioonid Mõõduka ja raskekujulise Alzheimeri tõve halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. MODAFINIIL · Soodustab ärkvelolekut ja pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita · Nii katseloomadel kui inimestel parendab episoodilist ja töömälu · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe
· raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korral Soolaravi on soovitatud: · sagedased viirusinfektsioonid, nohu-köha · astma · krooniline neelu-, mandli-, põsekoopapõletik · äge või krooniline bronhiit · sagedased kõrvapõletikud · allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · allergiline nohu · naha ekseem, atoopiline dermatiit · psoriaas · närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · unetus · liigestepõletikud VIBROAKUSTILINE TERAAPIA: Vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mille puhul kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 Hz 120 Hz kombineerituna muusikaga Vibroakustiline teraapia on välja kasvanud muusikateraapiast, kuid teatud erisuste tõttu seda muusikateraapia alaliigiks ei loeta. Küll aga võib see meetod olla liidetud muusikateraapia muude meetoditega.
4.Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub: vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon. eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
