Lugupeetud lugejad .! Ma tahaksin teile rääkida ühest väga aktuaalsest teemast.Nimelt kodust.Me võtame iseenesestmõistetavalt , et meil kõigil on koht kuhu pärats kooli või tööd minna. Aga kui palju me mõtleme nende peale, kellel see koht puudub.kui ei ole kodu, kus sind ootab pere, kui ei ole oma tuba, oma riidekappi, ei ole söögilauda maitsvate toitudega .Kus need lapsed ööd veedavad ?Millest saavad jõudu , et elus hakkama saada?Kui teie tutvusringkonnas ei ole kodutut last siis ei tähenda see seda, et neid üldse ei ole olemas . Ma tahan sellega öelda seda , et me peame oskama rõõmu tunda sooja toa üle , armastava pere üle , kõigi nende võimaluste üle mida pakub meile kodu.Me ei pea külmetama keset talve kangialustes, me ei pea tundma tühja kõhtu. Meil on olemas televiisor ja arvuti , me saame kutsuda endale külla sõpru.Meil kõigil on koht kus pesemas käia ja me käime iga päev puhaste riietega
augustil 2008 ilmunud Erik Prozese foto Gori linnast Tbilsi poole suunduvatest sõjapõgenikest ning Postimehes 24. oktoobril 2008 ilmunud Liis Treimanni foto riigikogulasest Mailis Repsist parlamendi istungi ajal Rimi sooduskuponge kleepimas. Lisaks võidutöödele ja nominentidele on näitusel üleval teisigi põnevaid fotosid ja äratundmist 2008. aastale tagasi vaadates. Enim jäid silma fotod pealkirjadega: Lootus III, Lootus VI ja Lootus VII, millel oli kujutadud kodutut, kellel oli oma identiteedi varjamiseks käed näole asetatud lootuses kunagi normaalsesse ellu naasta. Need kolm pilti need meeldisid mulle oma siiruse ja foto puhtuse pärast. Fotod tekitasid minus sooja tunde ja tahtmise neid inimesi aidata. Veel oli sümpaatne foto pealkirjaga Sõda, mäng, igatsus III, mis oli üks foto kolmesest seeriast. Foto oli tehtud ajal mil Vene sõdurid oleksid pidanud juba olema Gruusiast välja viidud. Pildil on
algas suur indohiinlaste väljaränne terves Kagu-Aasias. 1980ndatel aastatel kasvas märgatavalt pagulaste arv Kesk-Ameerikas ja jätkus massiline sissevool paljudes Aafrika osades, näiteks Aafrika lõunatipus ja Kesk-Aafrikas. Jõudsalt on kasvanud mitte ainult pagulaste arv, vaid ka väljarände intensiivsus. 1991. aasta aprillis põgenes 1,8 miljonit kurdi kahe nädala jooksul Türki ja Iraani. 1992. aasta lõpus Taga- Kaukaasias ja Kesk-Aasias puhkenud kriiside tagajärg oli 1,5 miljonit kodutut Armeenias, Aserbaidzaanis ja Tadzikistanis. Aafrika suurte järvede piirkonnas ületas 1994. aasta aprillis üheainsa päeva jooksul 250 000 ruandalast Tansaania piiri, mõni kuu hiljem läks enam kui miljon inimest üle Ruanda ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (endine Sair) piiri, mida võib pidada juba piibellike mõõtmetega väljarändeks. 1990ndatel aastatel tekkisid taas Euroopas pagulased ja inimesed, keda relvakonfliktid on sundinud kodu maha jätma
räpastest ja haisvatest mutantidest, kes tänaval liikudes terve ümbruskonna kohe koledaks muudavad. Tänapäeval aga on seis paranenud ja kõik kodutud ei ole enam sellised. On mitmeid ühinguid, mis hoolitsevad selle eest, et nad saaksid võimaluse pesta ja selga korralikud riided. Nende kohalolek ei mõju enam nii laastavalt kui eelmisel sajandil. Paraku on jäänud selline arusaam inimestele külge ja nii peetakse neid probleemiks, kuigi võimalik, et mõnda kodutut nähes ei saaks arugi, et tegu on ühega neist. Kui aus olla, siis inimesed ei tee enam koheselt tänaval kohatud kodututest väljagi. Seega on väide, et nad ühiskonda rikuvad, iganenud. Prügikastimeeste nägemine tekitab halva enesetunde. Kuigi alati ei tehta neist väljagi, võib nende kohtamine ikkagi tülgastust tekitada. Hakatakse mõtlema, et ,,kas tõesti ei ole tal võimalust paremaks eluks" või et" endale küll sellist elu ei tahaks". Mõned kodutud on rahul
Keegi ei oska kindlalt öelda, palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni. Eestis on kokku ligikaudu 3000-5000 kodutut. Maailmas on aga alaliselt ilma koduta 1,6miljonit, millest 40% on pered ja 28% haritud inimesed. Kuid kurb on tõdeda, et umbes 3miljonit maailma rahvastikust on juba mõnda aega ilma koduta. Ei saa just alati väita, et need inimesed ise on süüdi oma kodu kaotamises. Neid põhjuseid võib olla mitmeid. Osad suunduvad edasi tänavatele, osad aga varjupaikadesse. Eestis on 9 naiste kui ka 9 loomade varjupaika. Igal aastal lisandub sinna uusi liikmeid juurde. Näiteks 2009
ehted ja Anja võttis need vastu. Pärast läks Dima politseiautoga minema. Anjale tuldi ukse taha politseid ja õeldi, et tal on narkootikumid paki sees mis Dima andis talle. Politsei aga ei uskunud et need pole tema omad. Kui ta asjad kokku oli pakkinud ja politsei jaoskonda hakkas minema mõtles ta ära joosta ja hüppas aknast alla. Ta kaotas politseid ära. Pärast seda ostis ta endale teised riided, et politseid ära ei tunneks teda. Ta mängis kodutut last. Ta küsis ühe naise käest raha kuni asi läks nii hulluks, et tuldi politsei. Politsei küsis Anja käest kus ta vanemad on, aga Anja ütles et tal pole. Nii viidigi Anja kodutute laste varjupaika. Varjupaigas kohtus ta 13-aastase Kristinaga(Vika Lobacheva). Kristinaga jooksid nad varjupaigast ära. Kristina tahtis minna Kasahstani oma vanaema juurde. Alguses ei tahtnud Anja temaga minna, kuid pärast mõtles minna
Kui värvida seinu, hakkab väga haisema ja kui kaua olla selles toas ,kus on just värvainet kasutatud ,siis hakkab väga valutama pea. Kui ma lähen jalutama laupäeva õhtul, siis mõned inimesed suitsetavad või joovad alkohoolseid jooke. Alkohol on tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne . Ma tean ,et alkohool sisaldab etanooli ja see on kahjulik inimese tervisele. Oli üks päev ja mäletan ,kui läksin koju nägin kodutut naist ja ta jõi odekalonni ,tema välimus oli hirmuäratav ja oli näha ,et ta joob juba seda mitmendat korda. Sigareti suitsus võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: ammoniaak ,Atsetoon , Kaadmium , Vinüülkloriid , Naftaleen , Süsinikmonooksiid, Tõrv , nikotiin, tsüaniid, formaldehüüd ,arseen. Tervise seisukohast on tänapäeval olulised ka erinevad allergiad ja tundlikkus. Sageli põhjustavad allergiat ka täiesti tavalised looduslikud ained
Igal inimesel peaks ikka endal mingisugused ideed olema mida ellu viia. Kasvõi ideed mida on juba varem elluviidud aga kuna menu oli suur siis on kerge neid taaselustada. Peale ,,Jäärmarka" on mul nii palju ideid läbi peast käinud. Projekti tegemine ei olegi nii raske kui see hetkeks tunduda võib. Kõik peab lihtsalt korralikult läbi mõeldud olema ja tuleb endas leida see jõud ja põhjus miks mina just seda teen. Motivatsiooni leiame ikka endast. Kui näen tänaval kodutut koera siis tuleb kurbus peale ja mõtlen, et küll minu koeral ja kassil on hea elu. Neil on toit ja peavari olemas, armastav pere. Aga sellel väiksel koerakesel kes ööd ja päevad peab veetma tänaval ilma inimese hooleta ei ole midagi. Ja nii tekibki vajadus midagi ise korda saata. Ega ei pea selleks kohe projekti tegema. Piisab kui aitad kasvõi natukene. Rahaline toetus loomadevarjupaigale, üks päev abistamist seal, ehitused
Üks heategu päevas! Selleks, et teha midagi head, ei pea ilmtingimata olema miljonär ega vaid rahapatakaid jagama. Kui sul on käed-jalad terved, on mitmeid võimalusi, kuidas aidata erinevaid abivajajaid. Tallinna tänavatel elab kolm tuhat, mõningatel andmetel kuni kümme tuhat kodutut inimest. Varjupaigas on aga voodikohti vaid kolmesajale. Ülejäänud ööbivad, kus juhtub, tänavatel, maha jäetud majades... On olemas väga lihtne lahendus, kuidas sina saad neid inimesi aidata! Grupp inimesi käib kodututele nädalas paar korda süüa pakkumas ja võimalusel vajalikuga varustamas. Ja just selle vajalikuga saaksid sa abiks olla. Räägi sellest oma sõpradele ja tuttavatele, pane nad mõtlema selle üle, igaüks meist võib sattuda just sinna, kuhu me väga ei taha
eraldatud või kelle puhul on olnud vajalik sotsiaal või lastekaitsetöötaja sekkumine. 2012. aasta alguses oli selliseid lapsi 4751, neist 56 protsenti poisid. Eelmisel aastal kasvas mitmete hooldamise teenuste osutajate arv. Asenduskoduteenuse osutajaid oli 2012 aastal 35, seda kasutab 1096 inimest. Täiskasvanute eest hooldamise teenuse osutajaid on 138 ja erihoolekandeteenuste osutajaid oli 105. Ø Arvatavalt oli Eestis 2000 aasta seisuga umbes 5000 kodutut ja kerjust, 2003 aastal 30005000, aga need andmed ei ole kuigi usaldusväärsed. Üldiselt välditakse Eestis kodutute arvu teemal spekuleerimist. Ø Eestis on ligikaudu 10 000 inimest, kes peavad igal õhtul otsima sooja kohta, kus magada. Koduta inimeste arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Ø Kui veel mõne aasta eest olid koduta inimesed keskealised ja vanemad, siis nüüd on hakanud tänavale jääma nooremad, kes ka kodutute öömajadest peavarju otsivad. Ø
sellest, kui tema isa Valdo lubab temaga kinno minna ja jätab ta hotelli ootama. Valdo kohtab aga teel tütre juurde oma head sõbrannat Mirellet, kes peab seoses näitlejatööga sõitma välismaale. Kuna Mirelle lend hilineb, lubab Valdo temaga aega veeta ja unustab Rebecca sootuks, viimane aga, mõistes, et isa on ta taaskord unustanud, solvub ja otsustab põgeneda. Et isa teda ei leiaks, sõidab ta juhuslikult valitud väikelinna. Rebecca kohtab seal ööbimiskohta otsides kodutut ning sõbruneb temaga. Ta mõistab, et igal inimesel on oma lugu ja kõik kodutud ei ole sellisesse olukorda sattunud selle tõttu, et nad ei viitsi tööd teha ja liialdavad alkoholiga. Rebecca kohtab ka Taanielit, kelle kodu ja perekond on tema omast totaalselt erinevad. Ta ei ole enam isa peale solvunud ja tunneb temast puudust ning otsustab minna oma vanavanemate juurde, kes elavad seal kandis. Teose lõpus näebki Rebecca vanavanemate kodu juures
mõned mõisted (eluasemeteenus,vältimatu abi),sihtgrupp jäetakse aga piiritlemata.Antud uurimuses on lähtutud Rootsis kasutatavast kodutuse definitsioonist,mida on peetud Eesti suhtes kõige paslikumaks(Hallik 2001;Kõre 2003;Linnas 2003):"kodutu on inimene,kellel puudub isiklik või üüritud eluase,alalised majutustingimused ning kes on suunatud ajutistesse alternatiiveluasemetesse või ööbib väljas"(Swärd 1999) Uurimuse tarbeks intervjueeriti 57 kodutut:39 meest ( neist 31 eestlast ja 8 venelast) ja 18 naist (12 eestlast ja 6 venelast).Keskmine vanus 46 aastat (meestel 47 aastat ja naistel 44 aastat).Noorim kodutu oli 27-aastane ja vanim 65-aastane.Euroopa kodututega võrreldes on Tartu kodutute keskmine vanus kõrgem.Kõige suurem grupp oli vanuseliselt 50-59 aastat(22 isikut).Alla 30-aastaseid ning üle 60-aastaseid oli võrreldes teiste vanuserühmadega vähe. UURINGU TULEMUSED
vedelikku ehk siis vähk on ka tema kesknärvisüsteemis. Keegi ei osanud aimata et see nii kiiresti juhtub. Tessa on sokis sest ta arvas et tal on kauem aega elada. Ta otsustab, et ta ei roni tagasi voodisse ja ei oota surma vaid hakkab uuesti oma nimekirjaga tegelema ja hakkab elama. Teine asi tema nimekirjas on see, et ta ütleks ühel päeval kõigele jaa. Seetõttu läheb ta oma vennaga parki, laadale ja ostab kokku igasuguseid kasutuid asju sest ta ei või ei öelda. Pargis kohtab ta kodutut meest kes kutsub teda jääkülma ja reostunud jõkke ujuma. Kuna Tessa ei saa ei öelda on ta nõus. Kõik vaatavad teda imelikult aga ta ei hooli sellest. Ta saadab võõrastele õhusuudlusi, teeb rumalaid nägusid ja ostab oma vennale palju asju. Ta tunneb ennast elusana, see ehmatab aga ta venda kes ei mõista tema hullumeelset käitumist. Tessa ja Cal sõidavad taksoga koju. Koju aga Tessa ei jõua sest ta ärkab haiglas. Cal ütleb talle et ta oli taksos kokku kukkunud
riiklikke teenetemärke . Ta nimetati Eesti suuremate linnade ja mõnede koguduste aukartlikuks. Tema iseseisvuspäeva ametlikud riigipüha algasid oma eesistumise aastatel Pätsile sünnipäeval.Päts oli ka esimene ja ainus inimene maailmasiseses Eestis, kellel oli oma pildiga postmarke ja mida levitati alates 1936. aastast. Tema eesistumist iseloomustas ka veidi autoritaarne reegel. 1938. aastal asutas ta Harkus töölaagri , kus 19381939 interneeriti kokku 142 kodutut Tallinna. Nõukogude okupatsioon Tema tegevust Nõukogude okupatsiooni ajal ja selle ajal on küsitletud veelgi rohkem. 1918. aastal keeldus Päts kommunistidega kompromissist, kuid 1940. aastal andis ta Nõukogude Liidule ilma paljude vastuväideteta. See vastuolu on viinud teooriateni, et Päts oli kas nõukogude esindaja, kaaslane, võttis nõukogude sissetungi paratamatult või oli lihtsalt pahameeltega ja ei suutnud olukorda lahendada. Üks tuntumaid kriitikuid on olnud Magnus Ilmjärv
esmaspäev. Eesmärgiks oli uurida, kas praegu nende sõnade tähendust teatakse ning kas need võiksid ka tänapäeval kasutuses olla. Esimene sõna, mida küsiti, oli jorss, mis tähendab meessoost normaalset isikut. Sõna jorss tähendust teadsid vähesed õpilased. Nende pakutud variandid olid sõber, kutt, väike inimene, jobu, mõttetu mees, rumal inimene, idikas, debiilik ja normaalne vend. Õpilased ei teadnud veel sõnade geoloog ja öögikas tähendust. Geoloog tähendab slängis kodutut inimest, kes otsib süüa prügikastist ja öögikas tähendab söögivahetundi. Geoloogi tähenduseks pakuti põhiliselt geoloogi ja öögikale pakuti oksendamist. 13 Slängisõna btw (by the way - muideks) tähendust teadsid kõik õpilased, olenemata soost. Kaks kõige populaarsemat vastet sellele sõnale olid muideks ja muuseas. Sõnale tydo, mis tähedab tüdrukut, kirjutati kaks vastust: tüdruk ja ei tea. Tähendust teadsid
Lõpus ka kes elavad eluasemel, kus suhted teistega on väljakannatamatuks läinud, või on elamistingimused väljakannatamatud või on inimene avaldanud kindlat soovi eraldi elama hakata. Eesti jaoks need viimased variandid ei ole nii väga kodutud, aga kui inimesel puudub turvatunne. Teooriad, mis seletavad kodutuse pärinemist. Ühed teooriad, mis pööravad tähelepanu kodutuse isiksusele individualistlikud teooriad, teised, mis ühiskonnaarengutele futuralistlikud teooriad. Kodutut seostatakse tihtipeale selliste asjadega nagu normidest väljuv käitumine, hulkurlus, a-sotsiaalsed eluviisid - neid peetakse kodutuse põhjusteks. Individualistlikutel teooriatel on üks väga nõrk koht uuringud näitavad, et kõik see kujuneb välja alles kodutuks saamise käigus. Mitte ei ole kodutuks saamise põhjuseks. Tänapäeval neid esindusteooriaid väga palju ei kohta. Kodutute alkoholismi kohta ütles üks turvakodu
ei ole tulemus nii selgelt nähtav või hinnatav. Näiteks väga raske on hinnata riskilaste aitamisega seotud tööd, sest arvestades projekti kestvust, mis on tavaliselt kuni aasta, ei muuda midagi olukorras, kus on tegemist mitmete probleemidega. Seetõttu peaks juba projekti eesmärke püstitades hindama projekti ning nende vajadusi ja seeläbi saab kohe eesmärkides paika panna, et tuleb tegemist mitmeaastase projektiga. Võimalik eesmärk aastaks 2012 ei ole Tallinnas enam ühtegi kodutut tänavalast. See on konkreetne tulemus, mida me saame hinnata. Samuti on hinnatav see, kui ütlete, et loote laste päevakeskuse, kus on 25 kohta ning kus tehakse tööd riskilastega nende sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Kui keskus on loodud, siis on üks eemärk saavutatud, kuid teise eesmärgi saavutamise mõõtmiseks peate välja töötama sotsiaalsete oskuste arendamise metoodika, mida saab dokumenteerida ja kus on ka näha see töö, mida keskuses käinud lastega on
Teravmeelse ja huumoririkka triloogia ,,Hulkurid" (1927), ,,August" (1930) ja ,,Aga elu kestab edasi" (1933) peategelane August on seikleja ja luiskaja, Peer Gynti taoline natuur, kes rändab mööda maailma, otsides oma kohta elus, leidmata kusagil hingelist pidepunkti. Hamsuni arvates peab maailmas olema rändureid, liikuvaid inimesi, kes toovad värskust, uusi mõtteid, ideid, vaheldust ellu. Romaanis ,,Ring sulgub" (1935) kasutab ta taas ränduri motiivi. Sellist üksildast inimest, kodutut vagabundi, paljuski Hamsuni ennast, kohtame enamikus tema raamatutes. Selles teoses annab kirjanik oma lemmiktüübile ka psühholoogilise seletuse. Hamsun oli erakordselt kirglik inimene ja erakordne oli ka tema võime kannatusi taluda. Ta oli samaaegselt nii looduslaps kui ka neurootik, nii metsainimene kui intellektuaal. Tema puhul on tegemist ülimalt ebatavalise seguga lihtsusetaotlusest, armastusest kodumaa metsiku looduse vastu, ülitundlikkusest ja vastuvõtlikkusest pahede suhtes
arvust, 2000.a. eluruumide arv 5% suurem leibkondade arvust, 2011.a. eluruumide arv 11% suurem leibkondade arvust) Eluruumide heakorra tõus (mugavuste kasv) Riigieelarve vabastamine elamuehituse- ja üürisubsiidiumitest Eluasemekulude osa leibkonna kogukuludest on kontrolli all (1996 17,8%, 2004.a. 15,4%, 2011.a. 17,4%) On tekkinud sotsiaalsete probleemidega grupid, keda varem polnud (23,4 tuhat leibkonda tagastatud majade üürnikud, 3-5 tuhat kodutut jt) Noored perekonnad on raskustes eluasemeturule pääsemisel On tekkinud ja kasvab eluaseme- ja tööturu (inimeste elukohtade ja töökohtade pakkumise) mittevastavus Mis võinuks olla teisiti? Kohalikud omavalitsused ei taibanud, et võttes omandireformi käigus üle riigile kuulunud eluruumid võtavad nad sellega endale põhivastutuse eluasemeprobleemide lahendamisel Riiklik poliitika (surve maksimaalsele erastamisele ei soosinud reformi ajal KOV-te
demokratiseeruma, kuid teiste liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega. 1985 astus samas rikas Gröönimaa välja, kuna sai Taani koosseisus autonoomia ja 1982. a toimunud rahvahääletusel otsustati liidust lahkuda. Selleks ajaks olid ühendused tõsises kriisis. Tekkis nn europessimism. 1980. aastate ja 1990. aastate alguse majanduskriisi peetakse ajaloo rängimaks. Ka arenenud riikide tänavatele tekkisid kerjused ja kodutud. 1989. a oli Suurbritannias 400 000 kodutut. Abivajajate suure hulga tõttu ei saanud sotsiaalkindlustussüsteem neid enam endises mahus aidata. Äkki rikastunud OPEC-i naftariigid hakkasid heldelt laenu andma, mida ka eriti sotsialismimaades kasutati, nii tekkis 1980. aastatel ülemaailmne võlakriis. Nafta tarbimine vähenes Lääne-Euroopas 1973-1985 40%, Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopas 20%. Tekkis energiakriis, mis põhjustas toiduainete ja tarbekaupade nappuse. Kuid 1985
liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega. 1985 astus samas rikas Gröönimaa välja, kuna sai Taani koosseisus autonoomia ja 1982. a toimunud rahvahääletusel otsustati liidust lahkuda. Selleks ajaks olid ühendused tõsises kriisis. Tekkis nn europessimism. 1980. aastate ja 1990. aastate alguse majanduskriisi peetakse ajaloo rängimaks. Ka arenenud riikide tänavatele tekkisid kerjused ja kodutud. 1989. a oli Suurbritannias 400 000 kodutut. Abivajajate suure hulga tõttu ei saanud sotsiaalkindlustussüsteem neid enam endises mahus aidata. Äkki rikastunud OPEC-i naftariigid hakkasid heldelt laenu andma, mida ka eriti sotsialismimaades kasutati, nii tekkis 1980. aastatel ülemaailmne võlakriis. Nafta tarbimine vähenes Lääne-Euroopas 1973-1985 40%, Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopas 20%. Tekkis energiakriis, mis põhjustas toiduainete ja tarbekaupade nappuse. 12 Kuid 1985
annaabi.ee 
