Liivimaal kasutatavates keeltes, aga ühtegi eksemplari pole säilinud. 16. sajandil oli Tallinnas juba mitu raamatukogu ning mitmeid raamatuköitjaid, kes ka müüsid raamatuid. Esimene trükikoda asutati 1631. aastal Tartus. Tallinna jõudis esimene trükikoda 1634. aastal. Trükistes kasutati ladina ja gooti kirja. Esimene Eestis trükitud eestikeelne raamat on Tallinnas kasvanud Heinrich Stahli koostatud saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga kirikliku käsiraamatu "Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal". Esimene eestikeelne aabits trükiti 1641. aastal, aga see ei ole säilinud. S.P.
eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel. 1766- Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W. Hupel andsid välja I eestikeelse ajakirja ,,Lühhike Öppetus..." 1816- pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. INIMESED: Heinrich Stahl: · Baltisaksa vaimulik; · põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja; · Stahli peateos, 4-osaline eesti- ning saksakeelne ,,Käsi ja koduraamat" kirikuõpetajatele (Lutheri väikese katekismuse kirikulaulud, katkendid evangeeliumidest, epistlitest jms); · 1637. a. andis välja I eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Bengt Gottfried Forselius: · KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA; · lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks; · lõi Õpetajate Seminari.
(,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, kirikulaulud, katkendid evangeeliumitest, epistlitest jne 1637 Heinrich Stahl ,,Juhatus eesti keele Esimene eesti keele
uurimine. Ta avaldas saksakeelset ajakirja ,,Beiträge...'' - esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele ning ta pidas vajalikuks gümnaasiumides eesti keele õpetamist. Tema alustas esimesena eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Heinrich Stahl tõi usukirjanduse, Saksa vaimulik, Eesti kirikukirjanduse rajaja. ''Käsi- ja koduraamat'', mis on kokkuvõtlik teos kirikuõpetajatele. Forselius Oli Eestis rahvakooli algataja, tänu tema pingutustele hakkas levima lugemisoskus. Ta organiseeris 1684.a Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, kus koolitati eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Toetust sai ta Rootsi kuningalt, kellele ta käis demonstreerimas õppeasutuse tulemusi. Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole säilinud. Feaehlmann Õpetatud Eesti Seltsi üks loojatest, see oli 1
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19
mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" 1708.a. esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala Sanna" ilmumine. ANTON THOR HELLE
(17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? Kreeka keele professor (poeesia) - R.Brockmann (eestikeelsed juhuluuletused), keeleteadlane - H.Stahl , matemaatik, arhitekt - G. Himselius (Tallinna linnaarst, juhtis raeapteeki, koostas kalendreid), haridusseminari rajaja - B.G. Forselius. 9
Vanasõnagi ütleb-kes endast lugu peab, sellest peavad lugu ka teised. Oma töös sain juurde uusi teadmisi juuste hooldamisest. Töö oli minu jaoks huvitav. 6 Kasutatud kirjandus 1. Ajakiri "Avenüü. Ilu ja tervis" (32) sügis 2002 2. Harri Jänes "Poiss ja tüdruk" 3. Inna Tarmak "Peeglike, peeglike seina peal..." 4. Sylvia Schneider "Sa oled täiuslik" 5. "Postimehe" lisa "Arter" 6. Silvia Masso "Koduraamat" 7. Kosmeetikaajakiri "Avon" 8. ENEKE 2 9. ENE 4 7
Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel. Selle grammatika kultuurilooline tähtsus seisneb taas selles, et ta on esimene. Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat". Peale selle avaldas ta veel kakskeelse jutluseraamatu, rootsikeelse katekismuse jpm. Kui Stahl oli käremeelne kirikuõpetaja, kellel ei tekkinud rahvaga sooje sidemeid, siis järgmine tutvustatav, kelleks on Arnold Friedrich Johann Knüpffer, oli kadrinlaste poolt armastatud ja rahvas hüüdis teda hellitavalt Niprihärraks. Knüpfferil oli sügavam huvi eesti keele ja rahvaluule vastu. Ta kogus palju materjali, mis tegid temast esimese suurema eesti rahvalaulude arhiivi omaniku
Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal"1632-38), sisaldas Lutheri väikese katekismuse, evangeeliumid, lauluraamatu ja psalme, palveid, laule. Teine, ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637), ei sisalda süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse
aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Tema peateoseks oli Järvamaal aliustatud 4-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat ,,Käsi- ja Koduraamat" saksa ja eesti keeles (1632-38). Kultuuriloolist huvi pakub 2 köidet jutluseraamatust "Leyen-Spiegel" ("ilmikute peegel", 1641 ja 1649), milles leiab mõneti peegeldamist ka tolleaegse rahva elu-olu. 8 1.4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916--37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann.
ka iseseisvalt jumalasõna uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks anti välja aabitsaid. Enne kui jõuti Piibli täieliku eestikeelse tõlkeni, ilmus mitu kirikukäsiraamatut ning ka Uue Testamendi tõlkeid. Ajaloolistel põhjustel kujunes eestlaste alal kaks kirjakeelt: põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajajaks oli baltisaksa vaimulik Heinrich Stahl. Tema peateos, neljaosaline saksa- ja eestikeelne ,,Käsi- ja koduraamat..." (16321638) sisaldab Lutheri väikest katekismust, kirikulaulude kogu, evangeeliume ja epistleid. Stahl andis välja ka esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga ,,Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta" (mõlemad 1632).
aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Tema peateoseks oli Järvamaal aliustatud 4-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat „Käsi- ja Koduraamat“ saksa ja eesti keeles (1632-38). Kultuuriloolist huvi pakub 2 köidet jutluseraamatust "Leyen-Spiegel" ("ilmikute peegel", 1641 ja 1649), milles leiab mõneti peegeldamist ka tolleaegse rahva elu-olu. 7 1.4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916—37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann.
Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Järgmine teadaolev eesti keelt sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest säilinud 11 kahjustatud lk. Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale. Heinrich Stahl- põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja, tema peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann)
aastal, kuid selle tiraaz hävitati. Usuteemalisi raamatuid ilmus veel hiljemgi, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. Esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga, koostas juba 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Kuigi Stahli grammatika jäi rahvakeelest kaugeks, oli tema koostatud jutlustekogu ja nn. käsi- ja koduraamat üsna laialt levinud. Stahli saksapärastatud eesti keelt kasutati pea kogu 17.sajandi vältel, kuni sajandi lõpu Forselius koos mitme teise kaasosalisega selle vastu mässu tõstis. 1693. aastal avaldaski Forseliuse sõber Johan Hornung murranguliseks osutunud ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani.
· Loodi jesuiidikolleegium, mis oli esimene kõrgeim kool ja kuhu võeti õpilasi ka eestlaste hulgast · Academia Gustaviana protestantlik ülikool (1632) eesotsas Skythe, kes oli rootsi kuninga isiklik õpetaja · 1631 a. Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnas · 1631 a. Tartus ja 1634 a. Tallinnas trükikoda · 1637 a. esimene protestantlik lauluraamat (Heinrich Stahli neljaosalise väljaande ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürtskonna jaoks Liivimaal" 2. osa) · Koraalide tekstitõlked saamatud, silbid ja noodid ei sobinud kokku, sisaldas noote · Tõenäoliselt reaalsusel põhinevad tõlked, et eestlased aru saaksid · Laulda polnud võimalik · 1656 a. esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega lauluraamat Abraham Winckleri toimetusel · ,,Uus eesti lauluraamat" 241 kirikulaulu kolmes trükis
*1684 asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamiselTartu lähedale Piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks *1686 ilmus Forseliuse koostatud aabits *1687 nõustus Liivimaa rüütelkond kohustusega rajada igasse kihelkonda kool. *Kodus õpetamine Eestikeelne kirjasõna *1686 lõunaeestikeelne “Vastne Testament”(Uus Testament) *Muud vaimulikud teosed (u.45 trükist) *Heinrich Stahl – jutlustekogu ja nn. käsi- ja koduraamat. Esimene eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga. *Piiblikonverentsid *Ajakirjanduse algus – see küll oli saksa keelne 2.Jüriöö ülestõus *Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus- 23. aprillil 1343. *Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal Põhja-Eestis, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud 25. aprill.
· 1637 Heinrich Stahli eesti keele grammatika · Kohalikust keelest kaugele jääv · Peamiselt eesti keele kohandamine saksa keelega · 1686, 1687 Piiblikonverentsid · Eesmärgiks jõuda kirjaviisis kokkuleppee · Tulemuseks 1693 ilmunud Johan Hornungi eesti keele grammatika · Kuni 19 sajandini kehtinud kirjareeglid · 1686 Lõunamurdes Uus Testament · Tõlkijateks isa-poeg Virginius · Laiema kirjandusliku tegevuse algus · Stahli ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Eesti- ja Liivimaal" · 4-osaline paralleelselt eesti ja saksa keeles · 1675 kohaliku ajakirjanduse algus · Tallinnas hakkas ilmuma saksakeelne nädalaleht Vaimuelu kõrgem haridus: · Eestvedajaks Johan Skytte · 1630 Tartus akadeemiline Gümnaasium · Muutus 1632 Tartu Ülikooliks · 1631 gümnaasium Tallinnas (GAG) · Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) · Avati 15.10.1632 · Õppimine oli avatud kõigile ka talurahvale
Ta oli pärit Hollandist. Alates 1589. aastast kuni oma surmani töötas Arent Passer tsunftimeistrina Tallinnas; aastatel 16261628 oli ta Jakob De la Gardie teenistuses Haapsalus. Alates 1599. aastast oli Oleviste Gildi kiviraidurite ameti vanem ja linna ehitusmeister. Rootsi ja Poola aeg ·Joachim Jhering- 1580-1657, oli Eestimaa piiskop. 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida, Heinrich Stahli teoses ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" avaldatud, Martin Lutheri väikese katekismuse. ·Heinrich Stahl- 1600-1657. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. ·Hermann Samson- 1579-1643. Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne
Nukitsamees tagasi oma võimusesse püüda. 21 Aino Pervik Kaarist on kasu Illustreerinud Ülle Meister ”Kaarist on kasu” räägib väiksest armsast tüdrukust, kellele meeldib kodus toimetada. Mõningate lihtsamate töödega saab Kaari päris iseseisvalt hakkama, keerulisematega aga ema või isa abiga. See on südamlik koduraamat, milles on palju ühiseid ettevõtmisi ja veel rohkem ühiselt jagatud rõõmu. Meeldis jutuke , sellest, kudas Kaari otsustas ema aidata ja tolmu pühkida, aga tegelikult tegi veel suurema segaduse. ”Kaarist on kasu”, mille esmailmumisest on möödas peaaegu 40 aastat, pakub äratundmisrõõmu ka praegustele lastevanematele. Paula läheb lasteaeda Illustreerinud Piret Raud Selles raamatus on juttu tüdruk Paulast, kes elab Järvispeal
annaabi.ee 
