Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......
Viljandi Paalalinna Kool Annika Vendla 8.c JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK Referaat Juhendaja: õp. R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......
ühiskonna suhtumise muutmine lastega peredesse,riigi toetused lasterikastele peredele,isegi mood. Beebibuum-sündimuse ühiskonna suhtumise muutmine lastega peredesse,riigi toetused lasterikastele peredele,isegi mood. Beebibuum-sündimuse hüppeline kasv. Küüditamine-vägivaldselt kodupaigast välja saatmine. Remigratsioon-tagasiränne. hüppeline kasv. Küüditamine-vägivaldselt kodupaigast välja saatmine. Remigratsioon-tagasiränne. Rändeiive/rändesaldo-sisserändajate ja väljarändajate vahe. Immigratsiooni kvoot-valitsuse kehtestatud piirarv. Rändeiive/rändesaldo-sisserändajate ja väljarändajate vahe. Immigratsiooni kvoot-valitsuse kehtestatud piirarv. Pendelränne/pendelmigratsioon-elamine ühes kohas, aga töötamine/õppimine kuskil mujal
Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I periood- peamiselt külaainelised jutud.Lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine."Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu."Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga Loomingu II periood-temaatika muutub, loobub külaühiskonna kujutamisest, käsitleb üliõpilasprobleeme ,palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi.Süveneb matsi ja vurle probleem.Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad
vähenemas, suuresti on sellele kaasa aidanud venestamine, sest enamik asualadest paiknevad Venemaa avarustes. Sarnaselt juhtus ka Eestis 1970.aastate lõpul, kui algas uus venestamiskampaania, mille raames Eestis põlisrahvuse osatähtsus langes 63 protsendini. Emakeelt kõnelejate vähenemise üheks põhjuseks võib olla ka linnastumise tendents ning üleminek infoühiskonnale, mille tõttu noored, potentsiaalsed keele kandjad ja kaitsjad, lahkuvad kodupaigast. Üldiselt on emakeel eestlastele armas, meile on südamelähedased nii murded, vanasõnad kui ka erinevad rahvuslikud väljendid. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, ilusa kõla ja rikka sõnavara poolest. Sellest hoolimata on pidevalt räägitud eesti keelt ,,ründavast'' inglise keelest. Ühiskond asub globaliseeruvas etapis, inglise keele esiletõusmise on taganud majanduse, teaduse ja infotehnoloogia tormiline areng. Eesti on ajaga kaasas käiv riik, oleme
käitumisharjumusi. - Tallinna Loomade varjupaik asub Nõmmel, kuid paljud pole teadlikud varjupaiga tööst ja ja palju on loomade suhtes hoolimatuid noori. Hoolimatust on noorte seas liiga palju: ei hoolita oma tervisest, oma kaaslastest, oma kodupaigast. Tahame innustada oma piirkonna noori head tegema ja aitama varjupaika. Loomadega tegelemine on üks headest võimalustest õpetada noortele hoolimist ja läbi selle ka oma tervisest hoolimist. Näidata noortele, et elus on palju muudki head ja toredat kui erinevad meelemürgid.
kahetsema hakkab. Oskuslikult hoidus noormees kokku puutumast ja läbi käimast Larinite perega. Mõtlematult ja lihtsameelselt oli Onegin arvanud, et suudab Tatjanas kõik tunded pelgalt ühe jutuajamisega maha suruda ning tüdruku endast võõrutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks hullemaks. Tatjana igatses nüüd veelgi enam, kuid igatsus oli seda valusam, et lootus oli kadunud. Viimsed ning nõrgimad lootusekiirekesed mattis Onegin lõplikult oma lahkumisega senisest kodupaigast Larinite läheduses. Tütarlaps pidi leppima vaid õhkkonnaga, mille noormees endast oma vaikivatesse eluruumidesse jätnud oli. Tatjana otsustas aga oma eluga siiski edasi minna, sest polnud ju kindel, kas Onegin üldse kunagi naaseb reisilt ja kuidas ta siis Tatjanasse suhtub.Saatus võib aga oma keerdkäikudes mängida vingerpussi uluva hundi roll vahetus. Igatsevast ning haavatavast Tanjast sai pealtnäha õnnelik, kuid end maksmapanev ja kahe jalaga maa peal seisev mehenaine.
Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) o Oluliseks peab mõistust ja tundeid o Matsi ja vurle kontseptsioon o Loomingu I periood peamiselt külaainelised jutud lühijutt “Mäetaguse vanad”- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. “Käbe-Kaarel ja tema noor naine” “Kaks paari ja üksainus”- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu “Vanad ja noored” - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga “Raha-auk”- kujutab 1905. a revolutsioonist osavõtnute julma karistamist. Lõpp dramaatiline, revolutsionääri surnukspeksmine o Loomingu II periood
aimatagi, kuidas ta tulevikus tehtut kahetsema hakkab. Oskuslikult hoidus noormees kokku puutumast ja lbi kimast Larinite perega. Mtlematult ja lihtsameelselt oli Onegin arvanud, et suudab Tatjanas kik tunded pelgalt he jutuajamisega maha suruda ning tdruku endast vrutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks hullemaks. Tatjana igatses nd veelgi enam, kuid igatsus oli seda valusam, et lootus oli kadunud. Viimsed ning nrgimad lootusekiirekesed mattis Onegin lplikult oma lahkumisega senisest kodupaigast Larinite lheduses. Ttarlaps pidi leppima vaid hkkonnaga, mille noormees endast oma vaikivatesse eluruumidesse jtnud oli. Tatjana otsustas aga oma eluga siiski edasi minna, sest polnud ju kindel, kas Onegin ldse kunagi naaseb reisilt ja kuidas ta siis Tatjanasse suhtub.Saatus vib aga oma keerdkikudes mngida vingerpussi uluva hundi roll vahetus. Igatsevast ning haavatavast Tanjast sai pealtnha nnelik, kuid end maksmapanev ja kahe jalaga maa peal seisev mehenaine. Oneginist
Vurle seab end iga tuule järgi, puhugu see idast või läänest. Üleöö saab temast venelane, sakslane, prantslane või inglane. Aga seda ainult keele, riiete, mööbli või näovaaba poolest.) Oma sisemises olemuses pole ta ei see, teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle loomutuse ja vormituse kehand. Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · "Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu · "Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga · "Raha-auk"- kujutab 1905. a revolutsioonist osavõtnute julma karistamist. Lõpp dramaatiline, revolutsionääri surnukspeksmine Loomingu II periood
komöödia oli seotud karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele.(Lill,A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutumise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraamivankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt peolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna. Thespise tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklaameerides värsse. Seega oli ta esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. (Nahkur,A.2005, lk 29)
ümbermõtestamise, komöödia oli seotud karnevali pärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad žanrid kaugele rituaalse mängu vahetust vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid – metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele.(Lill, A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraami vankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt poolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna. Thespise tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklaameerides värsse. Seega oli ta esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida.(Nahkur, A.2005, lk 29)
haiguse tõttu siiski saamata Edasine elukäik - 1911 kolis Tartust Koitjärvele venna juurde - 1912 reis Kaukaasiasse - 1919 asus seoses naisevõtuga Tallinnasse: - rajas pere (kaks last) - pühendus järjekindlalt loomingulisele tööle I loominguperiood (1900-1907) - külaainelised jutud - isiklikud koemuseg tagavad teose kunstilise õnnestumise (realistlik loomingumeetod) - otsis ainest kodupaigast ja talupojaelust - kirjutanud: lühijutt „Mäetaguse vanad“ (1901), jutustus „Kaks paari ja üksainus“ (1902), „jutustus „Vanad ja noored“ (1903) II loominguperiood (1908-1920) - kirjutab eesti üliõpilase elust - muutus ainestik ja sellega koos teisenes ka kirjutamislaad - eriline tähelepanu tegelaste psüühika avanemisele - inimese meeleolu- ja tundevarjude tabamine - impressionistlikud katsetused
Oskuslikult hoidus noormees kokku puutumast ja läbi käimast Larinite perega. Mõtlematult ja lihtsameelselt oli Onegin arvanud, et suudab Tatjanas kõik tunded pelgalt ühe jutuajamisega maha suruda ning tüdruku endast võõrutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks hullemaks. Tatjana igatses nüüd veelgi enam, kuid igatsus oli seda valusam, et lootus oli kadunud. Viimsed ning nõrgimad lootusekiirekesed mattis Onegin lõplikult oma lahkumisega senisest kodupaigast Larinite läheduses. Tütarlaps pidi leppima vaid õhkkonnaga, mille noormees endast oma vaikivatesse eluruumidesse jätnud oli. Tatjana otsustas aga oma eluga siiski edasi minna, sest polnud ju kindel, kas Onegin üldse kunagi naaseb reisilt ja kuidas ta siis Tatjanasse suhtub.Saatus võib aga oma keerdkäikudes mängida vingerpussi uluva hundi roll vahetus. Igatsevast ning haavatavast Tanjast sai pealtnäha õnnelik, kuid end maksmapanev ja kahe jalaga maa peal seisev mehenaine.
kangelastegusid läbiviiv. Realismi raames muutub ka ajalookujutlus – tuleb loobuda tarbetutest sentimentidest; kujutada tuleb keskmist inimest, tegelane ei pea olema tingimata kõrgemast seisust inimene. Ühelt poolt tekib arusaam, et kirjanik peab looma pildid elutõest. Näiteks inglise autorid hakkasid kitsendama oma vaatenurka (et seeläbi anda võimalik tõetruu pilt sellest, millele on keskendutud). Näiteks Thomas Hardu, kes kirjutas oma kodupaigast, mida ta väga hästi teadis ja tundis. Hardy seadis endale ülesandeks kujutada kaduvat maailma. Aga Prantsusmaal toimus midagi muud. Romantism ja realism tulid seal peale üsna samal ajal. Romantilistes teostes kirjutati „sajandi lapsest“, aga samaaegselt ka kritiseeriti. Õitses Scotti stiilis seiklusromaan. Mis sai aga romantilisest luulest? Sellest arenes välja estetistlik (elu- ja kunstikäsitus, mis hindab kõiges ainult selle esteetilist väärtust) luule
Pärast keskkooli lõpetamist käis ta geoloogide ekspeditsiooniga mägedes, oli betoneerija, elektrik ja ajalehe kirjanduslik kaastöötaja, seejärel asus õppima Moskvasse Gorki-nimelisse kirjandusinstituuti. Lõpetas selle 1970, tuli koduvabariiki tagasi, töötas ajalehe ,,Nõukogude Kirgiisia" korrespondendina ja televisioonis ja oli uudisteagentuuri APN erikirjasaatja. 1974. aastast alates oli NSVL Kirjanike Liidu kirgiisi kirjanduse konsutant. Teoste ainestiku kirjanik saanud kodupaigast ja lapsepõlvest, kusjuures eriti valuliselt mälestused on kirjanikul Suure Isamaasõja ajast. Maaelu ja kirgiiside sajanditevanuseid traditsioone kirjeldamise kõrval pöörab Muratalijevtähelepanu ka nõukogude elu nähtustele ja tänapäeva linnaelanikkonna kujunemisele. Kaasakiskuvalt räägib kirjanik loodusest, loomadest, lastest. Just tema lastelood tegid ta eestilugejaga tuttavaks. Teoseid: romaan ,,Kollane Lumi" (vene k 1982, eesti k 1987), pikem jutustus ,,Kaks elu".
· palju on autobiograafilist (näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi) · oluliseks peab mõistust ja tundeid · matsi ja vurle kontseptsioon Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · "Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu · "Vanad ja noored" - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga · "Raha-auk"- kujutab 1905. a revolutsioonist osavõtnute julma karistamist. Lõpp dramaatiline, revolutsionääri surnukspeksmine Loomingu II periood
Tammsaare varasem looming Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega. Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine" · "Kaks paari ja üksainus"- toonitab elupildi karmust, inimste vaen üksteise vastu · "Vanad ja noored"1903 - kunstiliselt selle perioodi tugevaim jutustus. Talu vahekord mõisaga · "Raha-auk"- kujutab 1905. a revolutsioonist osavõtnute julma karistamist. Lõpp dramaatiline, revolutsionääri surnukspeksmine
suured tööstusettevõtted, näiteks kee- Üsna suure riskiga on seotud ida-lää- miatehased. ne transiitkaubanduse arendamine. Majandusliku haavatavuse vältimi- Suured majandus- ja humanitaar- seks ja sõltumatuse tagamiseks tuleb katastroofid võivad sundida inimesi Eestil arendada majandussidemeid oma kodupaigast lahkuma, tekitades võimalikult paljude välisriikidega. ulatusliku migratsioonilaine. Eesti liitumine Euroopa Liiduga seob Üha kasvav sõltuvus infotehnoloogia meid tihedalt lääneriikide majandus- vahendeist võib nende ebastabiilsuse ruumiga. Tegutsemine hädaolukordades Riik võib sattuda olukorda, kus jul- Hädaolukord on sündmus või
«Venelased olid juba ära läinud?» «Küllap vist,» kostis Gabriel naeratades, «sest muidu seisaks teie alandlik sulane vaevalt terve nahaga teie eest. Aga miks te metsast välja tulite, preili Agnes?» «Mul läks aeg oodates igavaks ja mul oli kange himu näha, mis -- mis meie mõisast saanud. Kas me ei võiks nüüd veel korraks sinna tagasi minna?» «Ei, preili Agnes, ärge seda himustage!» ütles Gabriel tõsiselt. «Ma mõistan küll, et teil raske on kallist kodupaigast lahkuda, aga teie õrn süda ei saaks kõledat vaadet ilma põrutuseta välja kan-natama. Pealegi võiksid venelased äkisti tagasi tulla.» 280 «Kas seal tõesti nii kole on?» küsis Agnes tasakesti. «Kole küll. Mõisameestest on suur hulk langenud.» «Kas surnute seas ka rüütleid ja -- naisterahvaid on?» küsis Agnes pisarsilmil. See küsimus, nii loomulik kui ta oli, tegi Gabrielile kentsakal viisil tuska. Ta kostis kuivalt:
annaabi.ee 
