ELEKTROTEHNIKA Takistus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Takistus · Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nimetatakse takistuseks · E Erinevatel i t l materjalidel t j lid l on erinev i elektritakistus Takistus · Juhi takistus on leitav valemiga ll R= [] l juhi pikkus [m] S eritakistus [mm2/m] S juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S
docstxt/12031152812268.txt
Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik.
Elektritakistus. Juhi takistus. Eritakistus Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõju. Juhi elektritakistus ei sõltu pingest juhi otstel ega voolutugevusest juhis. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Juhi takistus on määratud tavaliselt kaudsel meetodil. Takistust saab otseselt mõõta oommeetriga. Kui juht asub vooluringis, tuleb mõõtmise ajaks elektrivool katkestada ja juht vooluringist eemaldada. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga. Juhi takistus sõltub juhi ainest. Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule.
Tööleht Takistus. Eritakistus. Johanna Raamat 1.Millest on tingitud juhi takistus? Vastus: Juhi takistus on tingitud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 2.Tõmba joon alla õigele vastusele. Vase eritakistus 0,017 mm2 .See tähendab ,et: a)1m pikkuse vasktraadi takistus on 0,017 ; m b)1mm2 ristlõikepindala ja 1 takistusega vasktraadi pikkus on 0,017 m; c) 1m pikkuse vasktraadi ja 1mm2 ristlõikepindalaga vasktraadi takistus on 0,017; d) 1m pikkuse ja 1 takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 . 3
Füüsika arvestuseks kordamine 1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus? +valem. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala* triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temp-st? Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes, takistus väheneb.
Kas nägemispuue on võimalus või takistus? Nägemisvõimetuse mõistet kasutatakse nägemisega seotud oskuste, nagu lugemine, liikumine, igapäevaelu oskused ja ametioskused, mõõtmisel. Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse tagajärgel tekkinud. Nägemispuue haarab nägemisorganit kui tervikut ja kirjeldab nägemisorgani funktsioone, näiteks nägemisteravuse, vaatevälja, binokulaarse nägemise, värvitaju ja pimedas nägemisvõime vähenemist.
temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja; Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse, nimetatakse ülijuhtideks Ohm'i seadus: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega(I=U/R) Tähis Nimetus Ühik q laeng C I voolutugevus A U pinge V R takistus Ω eritakistus Ωm l pikkus m S pindala m2 n kontsentratsioon m-3 v kiirus m/s α Takistuse 1/0C temperatuuritegu r t Aeg, temperatuur s, 0C
Ohmi seadus vooluringi osa kohta - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I-voolutugevus juhis (A) U - pinge (V) R - juhi takistus ( ) Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse
2011/2012 õppeaastal tehtud kontrolltöö 9.klassile.
1. Mida näitab elektritakistus? Elektritakistus ehk takistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Juhi takistus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega. 2. Millest sõltub juhi takistus? 1) võib sõltuda juhi pikkusest 2) ristlõike pindalast) 3) juhi ainest 3. Valem:R=P l/S l = juhtme pikkus S = ristlõike pindala (1 mm2) P = eri takistus R = takistus 4.Mida tähendab sisuliselt 1 oom? Juhi elektri takistus on üks oom kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt on voolutugesus juhis 1 amper : 1 oom = 1volt/1amper 5. Kuidas takistus sõltub temperatuurist? Mida suurem on metall temperatuur, seda suurem on selle takistus. See on põhjustatud kristallvõre võnkuvate ioonide ja suunatult liikuvate vabade elektronide vastastikmõjust. 6. Mis on ülijuht? Ained mille eritakistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks. 7
ning hetkel ka mõnisada komeeti. valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides ( Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. AATOMI EHITUS- Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest
olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul .
Pn Tn = n 160000 Tn = = 10 102 N*m 154 8. Leiame käivitusmomendi = * Tn = 1*1039=10* N*m 9. Leiame vääratusmomendi = * Tn = 1,9*1039=19* N*m 10. Leiame tehisvääratusmomendi = * ² = *0,85²=14* N*m 11. Leiame käivitusmomendi lisatakistusega staatori ahelas = * ² = 1039*0,85²=751 N*m Vastus: Mootori staatoriahelasse lülitatava: Aktiivtakisti takistus on 0,448 . Tehiskäivitusmoment on 1039 N·m Tehisvääratusmoment on 1426 N·m.
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6
Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluahelat läbiva U voolu tugevus on I= võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide R vahega ja pöördvõrdeline lõigu I voolutugevus takistusega . U potentsiaalide vahe R takistus Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega . Ohmi seadus vooluringi osa kohta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Tudeng: Tudeng: Labortöö pealkiri: Takistuste mõõtmine Labortöö tehtud: Juhendaja: 1. Labortöö üldkirjeldus Töös kasutatakse kahte takistit, mille takistused erinevad teineteisest suurusjärgu võrra. Rakendatakse nn. volt-amper-meetodit, mis võimaldab arvutada takistuse väärtuse mõõteriistade näitude põhjal. Takistuse täpse väärtuse arvutamiseks pinge ja voolu kaudu peab teadma voltmeetri ja ampermeetri sisetakistusi kasutatud mõõtepiirkondade puhul. Takistust mõõdetakse lisaks ka otseste takistuse mõõtmise mõõteriistadega takistussillaga ning multimeetriga (testriga). 2. Katseskeem 3. Kasutatud mõõteriistade parameetrid Voltmeeter: sisetakistuse väärtused mõõtepiirkond 7,5 V 83,3 mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA ...
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 Ω). Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga S. Võrdeteguriks on aine eritakistus ρ : R = ρ l / S. Võrdeteguriks Ohmi seaduses pinge kui põhjuse ja voolutugevuse kui tagajärje (funktsiooni) vahel on mitte juhi takistus vaid tema pöördväärtus, mida nimetatakse juhtivuseks (conductance). Eritakistus ρ iseloomustab ainet, millest koosneb uuritav juht. Aine
voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga r=E-IR/I Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. R - takistus() N - võimsus(W) I - voolutugevus(A) A - töö(J) a - temperatuuritegur U pinge(V) q laeng(C) t aeg(s) - eritakistus(m) l - juhi pikkus(m) V - ruumala S - juhi ristlõike pindala(m2) Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega Juhi takistus on pöördvõrdeline ristlõike pindalaga. Juhi takistus sõltub ainest. Mida kõrgem on metalli temperatuur, seda suurem on takistus Tekib laengukandjate põrgetest vastu metalliaatomit Alalisvoolu teke: Peab eksisteerima see, mis liigub(laetud osakesed) ja peab esinema põhjus(elektrijõud), mis tekitab liikumise. Vooluallikas, mehaaniline, keemiline või siseenergia muudetakse elektrienergiaks. Peab looma elektrivälja ja
............................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte.............................................................................................20 4. Kasutatud materjalid ja programmid...........................................................................21 1 Lähteülesanne Skeem 1 Kirjeldus Välja arvutada järgimsed andmed võttes aluseks Skeem 1: • Takistus (R) kõikides ahelates • Pinge (U) takistitel • Voolutugevus (I) kõikies ahelates • Võimsus (P) kõikides ahelates 2 Töö käik 1. Takistuse (R) arvutamine 1.1. Toon välja teada olevad andmed ja tutvun Skeem 1-el oleva ahelaga. Skeem 1 Teada olevad andmed: • Pinge Ua,b = 12V • Takisti R1 = 2Ω • Takisti R2 = 2,33Ω • Takisti R3 = 2Ω • Takisti R4 = 6Ω • Takisti R5 = 3Ω
I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8. Millest tekib metallides takistus? Vabadest elektronidest ja nende põrgedest ioonidega. 9. Millest takistus sõltub? Temperatuurist ja R=*l/S 10. Mida tähendab ülijuhtivus? Eritakistus läheb metallidel nulliks madala temperatuuri tõttu. 11. Voolu töö energia A=I*U*t Soojushulk Q=I2*R*t 12. Eritakistus 1 m traadi 1 mm2 ristlõike pindala
iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. 1.6 Voolutugevus Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. 1.7 Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. 1.8 Elektrijuht Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m
5. Mida loetakse voolu suunaks? positiivse laenguga osakeste liikumise suunda 6. Mida iseloomustab voolu tugevus? 7. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Valem. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja U I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 8. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? sõltub juhtme materjalist, pikkusest ja läbimõõdust ehk ristlõikepindalast. Mida pikem ja peenem on juhe ning, mida suurem on selle materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 9. Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit? Amper tuleb ühendada vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral tuleb jälgida, et ampermeetri „+“klemm oleks ühendatud vooluallika positiivse pooluse poole.Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust
1 kilovolt on 1000 volti • 10 kV ~ 1 MW • 20 kV ~ 2 MW • 35 kV ~ 6 MW • 110 kV ~ 60 MW • 330 kV ~ 530 MW • 500 kV ~ 1000 MW • 750 kV ~ 2300 MW Rusikareegel: pinge kilovoltides on arvuliselt võrdne liini pikkusega kilomeetrites. OHMI SEADUSS !!! impOrttant business • „Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega“ • � = �/� , kusjuures --->I – vool (A) U – pinge (V) R – takistus (Ω) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - • Ülekantav võimsus • � = � ∙ � ((� ) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Kadu elektrijuhtides • Joule'i-Lenzi seadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega
Takistus on füüsikaline suurus, mis Iseloomustab elektri juhti U Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt.
OHMI SEADUS Georg Simon Ohm (17871854) sakslane kooliõpetaja. Märkas, et kui muuta pinge, siis muutub ka voolutugevus. Järeldus: Mida suurem on pinge, seda suurem ka voolutugevus. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline kõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega Voolutugevus I A Amper Pinge U V Volt Takistus R Oom Ülesanded 1. Leidke taskulambi hõõgniidi takistuse, kui pingel 3,5 V läbib hõõgniiti vool 0,26A. 2. Leidke, millise aja jooksul suudab auto käivitit toita aku, mille mahutavus on 50 Ah. Käiviti tarbib voolu 200A. 3. Mobiiltelefoni akule on kirjutatud ,,1200 mAh". Leida keskmine vooolutugevus telefonis, kui aku tühjeneb täielikult kahe ööpäeva jooksul. 4
Kursuse Fü4 arvestustöö kaks ülesannet Korrektne lahendus sisaldab: 1. korrektset arvutust; 2. selgitust, mida arvutatakse; 3. selgitust kasutatavate arvude kohta; 4. õiget tulemust. 1. Vooluallikas ja neli takistit on ühendatud vooluringi vastavalt juuresolevale skeemile. Kõigi takistite takistused on 7 Ω. Arvutage vooluringi välistakistus. 2. Kui suur vool läbib korteri kaitset, kui korteris on sisse lülitatud laevalgusti, milles on neli 100 W võimsusega hõõglampi. Võrgu pinge on 220 V. Arvutage, kas 10 amprine kaitse peab vastu, kui lisaks valgustile lülitada sisse veel elektripliit, mille võimsus on 1 kW. Lahendused: 1. Ülesanne Takistite takistused: R1 = 7Ω R2 = 7 Ω R3 = 7 Ω R4 = 7 Ω Rööpühenduse kogutakistus: 1 1 1 1 = + + … R Kogu R1 R2 R3 1 1 1 1 3 = + + = R kogu ...
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (I = /R+r). Elektromotoorjõud () on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teevad kõrvaljõud laengu nihutamiseks vooluallika ühelt pooluselt teisele ( = Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget (I = q/t). Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. Elektrivoolu tööks nimetatakse elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel
elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q Pinge ühik on 1volt (1V) Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. 1V=1J/1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 20) Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. 21) Juhi takistus on tingitud vabade elektronide ja kristallvõre tippudes võnkuvate ioonide vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. 22) Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega; Elektrivoolu tööd mõõdab voolumõõtja. 1kwh= 1000w* 3600s=3600000J; A=U*I*t 23)Joule´i-Lens´i seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on
Elektrivool-laetud osakeste suunatud liikumine 1)on olemas vabad laengukandjad 2)Nendele mõjuvad elektrijõud Elektrivoolu suunaks on positiivse laenguga osakeste liikumise sound Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis Ampermeetriga saab mõõta voolutugevust I=q/t; t=q/I; 1A=1C/1s; 1nA=1*10-9A; 1µA=1*10-6A 1mA=1*10-3A; 1kA=1*10 (3A 1C(kulon)= 6,25*10(18 elementaarlaenguga 0,025A=2 mikrokulonit Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U R=U/I I = U/R U = R*I Takistus R, 1 R = *l/S Pinge U, 1V Voolutugevus I, 1A Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulka. Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse ju...
Löökide pehmendamiseks laevade vahel tuleb vajalikesse kohtadesse sobitada vendrid. Pukseerimine tõugates. Selle meetodi mõte seisneb selles, et puksiir paikneb pukseeritava laeva ahtri taga ja on sinna kinnitatud liigendkinnituse abil. Laevade paigutamine teienteise taha annab järgmist: vähendab tõukurpuksiiri veetakistust, kuna ta paikneb tõugatava laeva poolt kaasa haaratava vee joas; väheneb ka pukseeritava laeva takistus, kuna talle ei mõju puksiiri vindi poolt tagasi heidetav juga; täielikult puudub puksiiritrossi takistus; paraneb karavani kursilpüsivus, mis tuleneb küllalt jäigast ühendusest. Pukserliini arvutusi tuleb sooritada järgmiselt: 1. Määratakse pukseeritava laeva maksimaalne vinditõmme kinnitusotstel või sellega võrdne pukseeriva laeva takistus täiskäigul. 2. Leitakse pukseerivale laevale mõjuv veetakistus erinevate kiiruste juures kasutades
Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2017 ERITAKISTUSE MÄÄRAMINE 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: R ( 1 l ) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: R (
2011/2012 õppeaastal tehtud 9.klassi töö
Valdkond: Füüsika (elektriõpetus) OOMI SEADUS ehk seosed voolu tugevuse, pinge, takistuse ja võimsuse vahel Kui on antud: I (voolui tugevus) ja R (takistus) U = IR Kui on antud: P (võimsus) ja R (takistus) U (pinge) U = PR Kui on antud: P (võimsus) ja I (voolu tugevus) P U= I Kui on antud: U (pinge) ja R (takistus) U I= R Kui on antud: P (võimsus) ja U (pinge) P I (voolu tugevus) I= U Kui on antud: P (võim...
U = q SI : 1C = 1V SI-s on pinge ühikuks võetud sellise kahe ruumipunkti vaheline pinge, mille korral elektriväli teeb vabade laetud osakeste ümberpaigutamisel ühest ruumi osast teise töö 1J juhul, kui ümberpaigutatavate laetud osakeste laeng on 1C ja seda ühikut nimetatakse üheks vatiks (1V). Pinge määramise mõõteriista nimetatakse vattmeetriks, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati paralleelselt. l R= TAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist, mõõtmetest, kujust ja temperatuurist S ning on homogeense ja ühtlase ristlõikega juhi korral võrdne eritakistuse ja juhi pikkuse korrutise suhtega juhi U ristlõikepindalasse. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I = Elektrivoolu voolutugevus juhi on võrdeline juhi R
Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks voib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mootmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.
docstxt/12431891454016.txt
) Elektrivoolu poolt tehtud töö suurus peale voolu tugevuse sõltub ka pingest. Pinge on võrdne elektrivoolu poolt tehtud töö ja tarbijat läbinud elektrilaengu jagatisega. A Valem: U = q Ühikud: Pinge U, Töö A (J), Elektrilaeng q (C) Pinget mõõdetakse voltmeetriga vooluringis kahe punkti vahel. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti (paralleelselt). 10. Seleta takistust, ühik. Elektrijuhi segavat mõju elektrivoolule iseloomustab takistus, mida suurem on juhi takistus, seda väiksem on voolu tugevus. Takistus: Tähis: R Ühik: 1 oom ( ) 11. Ohmi seadus, pluss ülesanded. Seadus: Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Voolutugevus: I (1A) Pinge: U (1V) Takistus: R ( ) U U Valem: I= ; U= I · R ; R= R I
Ohmi seadus Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist elektrilist suurust : voolutugevus , pinge ja takistus. Seadus 1.Voolutugevus juhis on võrdeline . Valem : I= U:R , kus U on pinge ja R takistus . Kui suureneb U siis ka I. Näide : Elektripliidis tööpinge on 220 volti . Kui suur on vool elektripliidis , kui küttekeha takistus on 50 oomi ? Andmed: U= 220v I=U:R R=50 oomi I=220:50= 4,4 (A) I=?
Rööpühenduses on kõik elemendid üksteisest sõltumatud. Vool hargneb. Voolutugevus rööbiti ühendatud ahelas võrdub kõikide voolutugevuste summaga ( I=I1+I2+..+In ) Pinge rööpahelas on kõikides juhtides sama ( U=U1=U2=..=Un ) Kogutakistuse pöördväärtus on võrdub harude pöördväärtuste summaga ( 1/R=1/R1+1/R2+..+1/Rn ) Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised harude takistustega (kui mingi rööpühenduse haru takistus on teise haruga võrreldes n korda suurem, siis on seal voolutugevus n korda väiksem) Rööpühendust kasutab enamik tarbijaid, sest see võimaldab lülitada tarviteid eraldi sisse ja välja.
elektrivooluks, mis on alalisvool ? Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine juhis. Alalisvooluks nimetatakse sellist elektrivoolu mille suund ja suurus ei muutu 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused ? · Aines peab olema vabu laenguid ( elektronid, ioonid-va. Tahkes aines) · Vabadele laengutele peab mõjuma kindla suunaline jõud. Selle saamiseks tekitatakse juhis elektriväli. 3.Mida nim. juhi takistuseks, takistuse tähis ja mõõtühik ? Takistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi elektrilisi omadusi. Tähis on R ja mõõtühik . 4.Ohmi seadus vooluringi osa kohta ( valem ja tähiste selgitused ka ) ? Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otsttele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I- voolutugevus , U- pinge, R- takistus 5.Millest sõltub juhi takistus (valem ja tähiste selgitused ka) ? · Juhi takistus sõitub juhi materjalist ja juhtmest 1. Juhi pikkus 2
elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj). Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga (R=R1+R2). Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest (R=nRj). Rööp- e. paralleelühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti e. paralleelselt. Kui siin üks tarviti läbi põleb,
suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takistus? · Tavaliselt kaudsel meetodil. Mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Takistus arvutatakse, jagades pinge väärtus voolutugevuse väärtusega · Otsesel meetodil- oommeetriga Kuidas töötab oommeeter? · Kujutab endas ampermeetrit, varustatud vooluallikaga. Mõõdetakse voolutugevust, mis tekib juhis selle otstele rakendatud teatud pinge korral. Kuna pinge teada,
67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookstakse ka takistusrajal, 3000m takistusjooksu maailmarekord ajaga 7:53.63 kuulub Katari jooksjale Saif Saaeed Shaheenile. Takistusjooksus on 5 takistust ringi kohta, tõkke kõrgus on 914mm. Neljandale takistusele, mis asub teises kurvis järgneb ka vee takistus. Distantsi peale kokku peavad jooksjad ületama 28 tavalist tõket ning 7 veega takistust. Kasutatud kirjandus http://www.iaaf.org/records/toplists/middlelong/3000-metres/outdoor/men/senior http://en.wikipedia.org/wiki/3000_metres_steeplechase
liikumine. 2. Kuidas saab kõige lihtsamalt vooluallika, mille klemmidel pinge perioodiliselt muutub ? 3. Kirjuta voolutugevuse võnkumise võrrand (tähiste selgitused ka) 4. Kirjuta pinge võnkumise võrrand (tähiste selgitused ka) 5. Mis on efektiivväärtused ja kuidas need on valitud ? Efektiivväärtused on võimsustegurid. 6. Millised takistuse liigid esinevad vahelduvvooluahelas ? 7. Millest sõltub aktiivtakistus ? Takistus sõltub juhi materjalis ja mõõtmetest. 8. Millest sõltub induktiivtakistus ? induktiivtakistus sõltub vahelduvvoolu sagedusest. 9. Millest sõltub mahtuvustakistus ? sõltub vahelduvvoolu sagedusest 10. Mis on näivtakistus ? Näivtakistus ehk impedants on vahelduvvoolu takistus, mis arvestab aktiivtakistust ja induktiiv- ning mahtuvustakistuse vahet. 11. Ohmi seadus vahelduvvoolule ? 12. Mis on transformaator?
Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmeeter vooluringi? Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. 6. Sõnasta Ohmi seadus. Lisa valem Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. U I = I- voolutugevus (A), U- pinge (V), R- takistus () R 7. Millest on põhjustatud metallide takistus? Metallide takistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 8. Defineerida takistuse ühik. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1= 1V/1A 9. Millest sõltub juhi takistus? Lisa valem. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast, ainest.
Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid laengukandjad. Juhtivuselektronid valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom) 1 oom juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstel rakendatud pinge 1 W tekitab juhis voolu 1 A. eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis väljendub selles, et aine eritakistus muutub 0
elektriväli) (Kui lülitile vajutada siis levib elektriväli valgusekiirusega ning paneb laengu kogu voolu ringis peaaegu ühtlaselt liikuma.) 6. Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I voolutugevus (A) U pinge (V) R takistus 7. Juhi takistus on 1 oom kui temas tekib pingel 1 V vool tugevusega 1 A. 8. Juhi takistus ei sõltu ei pingest ega voolutugevusest, kuid nende kaudu saab takistust määrata. R takistus l juhi pikkus (m) S juhi ristlõike pindala - eritakistus 9
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas oma tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud. Kommunikeerudes enda ümber olevate inimestega, loodetakse ikka, et vastaks samaga, kuid enne kõike tuleks end ise jälgida ning mõelda, milline olen mina, kui suhtleja. Järgnevalt analüüsin enda isiklikke suhtlemisoskusi, nii positiivseid kui ka nega...
Takistuse temperatuurisõltuvus KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Metalli takistuse temperatuurisõltuvus Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p2 Mõõtesamm: 3oC Temp Metalli takistus Pooljuhi takistus o C 1 14 27,4 7785,8 2 17 27,7 7159,5 3 20 28,3 6508,6 4 23 28,6 5759,5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
