peldikute ehitamiseks, 1920.aastail oli Eesti talundites peldikud keskmisel igas teises. Taluehitis pälvis 30.ndatel proffesionaalsete arhitektide tähelepanu. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris ja korraldati sobiva maahonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. 1935 loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts, mille eesmärgiks oli korraldada ja kaunistada eesti maakodusid ning kodude ümbrust, muuta elamist maal EV kultuursemaks ning kaunimaks. Alates sellest ajast sai hoo sisse kodukaunistamise liikumine. Korraldati hoogtöönädalaid. Kodukaunistamise hoogtöö ülesannetesse kuulub: kodude ja koduümruse välisilme tõstmine ja arendamine, avallikku paikade ja hoonete välisilme korrastamine ja kaunistamine, puiesteede ja parkide rajamine ning istutamine, kirikute ümbruse ning mälestuparkide kaunistamine jne. Tööstuse areng Tööstuse arenguraskused: vene turg ja invensteeringud kaovad. Jätkuvalt populaarne tekstiilitööstus ja masintööstus
Õigeusu Kiriku rüppe. Ãœldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Uhkeimaks kujunes 1938. aastal peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Suured muutused toimusid olmes ja igapäevaelus. Linnadesse hakati järjest rohkem rajama elamuid ja esindushooneid, järgides hoolega muu maailma arhitektuurilisi suundumusi. Majasid iseloomustas kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja Âpõrand. 1936. aastal käivitati ka kodukaunistamise üritus. Kodusisustuses vahetati rohmakas talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid diivanvoodid, raamatukapid jm. Moodi läksid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud, seinu kaunistasid fotode asemel maalid. Eelistati avarust ja õhulisust, päikese- ja valguseküllust. Moodsates linnamajades oli elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, ka omaette vannituba. Igapäevaseks said õmblusmasinad. 1939. aastal kasvas raadio populaarsus.
Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Taimed väljas: · Müüril liaanidena kasvav taim on Actimidiaceae  Actimidia kolonicta  südajas aktiviidia. Ida-Aasia
Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Põllumajanduslikud taimed õues: · Phaseolus coceineus  õisuba · Foeniculum vulgare  harilik apteegitill · Corylus avetlana  harilik sarapuu
1932–37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kunst muutus profesionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru" (PILDIL), "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare. Tartus tegutses Kõrgem Kunstikool Pallas. Muusikaalaselt olid tähtsamateks näiteks Heino Eller ja Artur Kapp. Algatati kodukaunistamise aktsioon. (Nõukogude periood) 1940. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile - nõuti sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis – Rootsis, Kanadas jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele.
korporatiivsus, majanduse riiklik reguleerimine. *Asutati 15 avalik-õiguslikku kutsekoda-inimesed oli koondatud elukutsete järgi; kk pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid *propagandakampaaniad  nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetgevuse kontrolli all hoidmine -esimene suurüritus- nimede eestistamine -eesti lipu levitamise kampaania -kodukaunistamise kampaania -hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine Rahva heaolu kasvas Pehme diktatuur *1936.a. kiitis rahvas heaks kutsuda uue põhiseaduse koostamiseks kokku 2-kojaline Rahvuskogu *1.jaanuar 1938 jõustus EV kolmas põhiseadus *Uus põhiseadus Riigipea President (6aastaks)-valiti rahva poolt oste või valijameeste poolt Parlament (2-kojaline) 1
Nõukogude ajal kandis Sõle tänav Karl Marxi nime. 1953. aastal sai valmis Pelgulinna haigla vanem osa. Haigla sai uue 4-korruselise peahoone 1964. aastal. Pelgulinna sünnitusmaja valmis 1970. aastal.Nõukogude ajast pärinevad korrusmajad ning avalikud hooned jäävad peamiselt laia Sõle tänava äärde. Viimastel aastatel on väga palju ajalooliselt põnevaid ehitisi renoveeritud ning rajatakse ka uusi. Juba 1957. aasta tehti Tallinna linna tasandil katset kodukaunistamise traditsiooni taastamiseks.1959. aastal toimus esmakordselt võistlus parima üürimaja aia selgitamiseks. Võistlusest võttis osa 60 nn kommunaalmaja. 1960. aastal osales sellel võistlusel 123 maja ning kuue parimaks tunnistatud maja seas olid kolm Pelgulinnast. Vaatamata enam kui kakskümmend aastat kestnud nõukogude võimule, valitses 1960. aastate I poolel veel küllaltki tugev eestiaegne mentaliteet, ning samal ajal isegi lammuatai hooneid tuletõrje ligipääsu saavutamiseks
1935. a moodustati kodade tegevuse koordineerimiseks ja majanduse riiklikuks planeerimiseks Riigi Majandusnõukogu. Valitsus organiseeris mitmeid ülemaalisi propagandakampaaniaid. Nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetegevuse kontrolli all hoidmine. Esimeseks suurürituseks sai nimede eestistamine, ligi 340000-st võõrapärase nimega eestlasest eestistas oma nime 1940. aastaks u 200000. 1936. a jõuti nii kaugele, et lipud lehvisid igas teises talus. Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. aasta põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud olukorraga. 1938. a 1. jaanuaril jõustus Eesti Vabariigi III põhiseadus. Uue põhiseaduse järgi nimetati 6 aastaks valitavat riigipead presidendiks.
12.03.1934 aastal Riigipöörde. Selle tulemusena läks võim Pätsi ja Laidoneri kätte Vaikiv ajastu (riigikogu koos ei käinud) See oli aeg pärast Pätsi võimuletulekut. - kõik parteid keelustati, oli lubatud ainult 1 partei, Isamaaliit - tsensuur tehti erinevaid kampaaniaid ja sellega tegeles Propaganda talitus. 1) Eestipärase perekonnanime saamine 2) võidupüha tähistamine  sinimustvalge lipp ja kodukaunistamise kampaania Vaikival ajastul suurenes riigikontroll majanduselu korraldamisel. Kõige olulisem kaubanduspartner oli Saksamaa. Eesti oli autoritaarne (pole hea, sest inimeste arvamust ei arvestatud) Jaan Poska oli see, kes kirjutas alla Tartu rahulepingule ja Tõnisson oli riigitegelane, ajalehe Postimees peatoimetaja, kes tõrjuti poliitikast ja ajakirjandusest tagasi pärast 1934 aasta riigipööret. 19. Eesti Vabariigi välispoliitika Eesmärgid:
Ülesanded olid suurte kampaaniate korraldamine: 1) nimede eestistamise kampaania  saksa, vene ja halvakõlalisi perekonnanimesid muudeti eestipäraseks. Ka toonane peaminister Karl Einbund > Kaarel Eenpalu. 2) sini-must-valge lipu ja Võidupäeva (23. Juuni  Landeswehri üle saadud võit Võnnu lahingus) tähistamise kampaania  peeti oluliseks, et igal majal oleks olemas oma koht, kuhu lipp heisata või siis talude puhul oleks õue peal lipumast 3) kodukaunistamise kampaania  taheti maal talude ümbrust korrastada, et sinna rajada aed, eraldi oleks karjaõu ja puhas õu. Talude ümber võiks ümber istutada marjapõõsaid, puid. Ka see, et õpetati kardinaid valmistama/kuduma, et neid akende ette riputada ja vaipu tegema ja üldiselt kõik pahn hoonete ümbert ära koristada. Kuna Pätsi võimu ajal majanduslik olukord hakkas paranema (tingitud 33. Aasta Tõnissoni
7) Kaitseseisukorda pikendati aastast aastasse Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned 1) Riigikogu oli "vaikivas olekus" 5 aastat 1934-1938 2) seadused anti välja riigivanema Pätsi dekreetidena 3)1935 keelustati kõigi parteide tegevus, loodi riiklik ainupartei Isamaaliit 4) kehtestati tsensuur ajakirjandusele ja mitmed väljaanded suleti 5) loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega perekonnanimede eestistamine kodukaunistamise kampaania rahvuslippude soetamise kampaania laulupidude korraldamine Vabadussõja monumentide püstitamine K. Pätsi isiku ülistamine Kuna majanduskriisi järel majandus elavnes ja inimeste elatustase tõusis, siis rahvas pidas selle põhjuseks Pätsi head juhtimist ning tema populaarsus rahva silmis tõusis. Opositsiooni vaikima sundimine Opositsioonis osad poliitikud ja haritlased
Esimesele Pala valla tantsupäevale lisas omamoodi vürtsi äikesevihm (Lukas: 2007). Pala vald tõi Jõgevamaa ellu uue traditsiooni  Peipsi-äärsed tantsupeod. Tantsutraditsioon on sealses kaunis paigas aastaid au sees olnud. Liikuma utsitatakse juba lasteaialapsi. 93. Möödunud laupäeval Kasepääl toimunud Kalevipoja Kala  ja Veefestivalil autasustas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud konkursi ,,Kaunis Eesti kodu" võitjaid. Üht kauni kodu omanikku, pajusilast Heino Suttingut teatakse Jõgevamaal eelkõige kui videoentusiasti (Mägi: 2007). Mustvees ja Kasepääl peeti möödunud laupäeval kolmandat Kalevipoja Kala- ja Veefestivali. Festival algas puu istutamisega Mustvee kultuurikeskuse parki. Kasepääl käis sel ajal juba laadapidamine (Mägi: 2007). Kalevipoja Kala- ja Veefestival toimus esmakordselt 2005. aastal. Eesmärk oli tutvustada
1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru", "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare jt. Tartus tegutses kunstikool "Pallas", eesti kunsti jõudsid modernistlikud suunad. Muusikaelu kesksed kujud olid Artur Kapp, Heino Eller, Eduard Tubin, Mart Saar jt. Iseseisvusajal jätkus seltsielu, maale jõudis linlik elulaad. Algatati kodukaunistamise aktsioon; Konstantin Pätsi valitsusajal pandi rõhku isamaalisele kasvatusele. Nõukogude periood 1940. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile. Kunstis ja kirjanduses nõuti sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis  Rootsis, Kanadas jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste
4500.8 Muudele residentidele 7 570 000 7 570 000 0 0 0 0 7 570 000  Sihtasutus Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 200 000 200 000 0 0 0 0 200 000  Eesti Kodukaunistamise Ühendus 300 000 300 000 0 0 0 0 300 000  Sihtasutus Eesti Mälu Instituut 2 500 000 2 500 000 0 0 0 0 2 500 000
Loodi Isamaaliit. Avalikuks sai selle loomine 7.03.1935. tegelikud ettevalmistustööd olid alanud juba 34 sügisel. 35 1. okt Isamaaliidu I Kongress. Ametlikult väideti, et tegemist ei ole ainuparteiga, väideti, et tegemist on kultuurilise organisatsiooniga, mitte poliitilisega. Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud loodi Riiklik Propaganda Talitus mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega, perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamise kampaania, rahvuslippude soetamise kampaania, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid – erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda). 1931 kutsuti ellu Põllutöökoda (suurtalude esindajad). 30ndate alguses kodade tähendus muutus. Mitmed poliitilised jõud
annaabi.ee 
