,,INFOVABADUS JA KODANIKUKULTUUR" Dangers As we see ICTs have many advantages, but there is always the other side. There are dangers that one must be aware of. For example one must remember that everything that is once on internet will always be there. Your future employer can see the pictures that you have uploaded to Facebook and other sites like this. And I think that it is bad to share too much personal information online. You will never know who might abuse it and how it's done. There is a lot of anonymity online. That's a danger too because it seems that you can say everything and there will be no punishment but actually it is not like that at all. If there is insulting or threatening online there is a way to find out who did it. There are many children online. So they are threatened too. There are many predators who might claim to be someone that they are not and make friends with children. Then when children trust them they migh...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlmab oskusi ja teadmisi, mida läheb igal kodanikul vaja kodanikukultuur, tsiviilkultuur · Võimude aktiivne tegevus kultuuri suunamisel ja juurutamisel Teadmised poliitikast ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate alusel kool, sõbrad, meedia jmt. Poliitilisel kultuuril on väärtusi, mida hindavad kõik ühiskkonna liikmed, aga ka ideoloogiaid, mis kõigile ei ole sobivad. (vasak-ja parempoolsus). Poliitilise kultuuri osaks saab vaid selline tegevus, mis on laialt levinud ja mida tuleb ette korduvalt.
meelestatud on Eesti Konservatiivne Erakond. Maskuliinsust tõestab see, et Eestis domineerivad maskuliinsed teemad: majanduskasv, kaitsepoliitika jms. Samuti osaleb Eestis suhteliselt vähe naisi poliitikas (Jakobson, jt, 2008). Eelmises Riigikogu koosseisus oli 101-st liikmest naisi ainult 20 (Riigikogu, 2014). Riigitraditsiooni nõrkuse põhjuseks on ilmselt vähene kogemus riigi juhtimises, sest Eesti on ajalooliselt suurema osa ajast kuulunud võõrriigi koosseisu. Nõrk kodanikukultuur seisneb selles, et eestlased osalevad poliitilises elus suhteliselt vähe. Seda näitab ka madal valimisaktiivsus. Samuti on Eestis nõrgad kommunitaarsed väärtused, sest majanduslikud on domineerivamad. Kodanikualgatusi võiks olla rohkem ning eestlased on poliitilises elus kaasarääkimises üpris passiivsed. Seda, et eestlased on orienteeritud muutustele näitavad ka 1990. aastail ühiskonnas läbi viidud muutused ja reformid, kui lagunes Nõukogude Liit (Jakobson, Kalev ja Saarts, 2008)
erinevale tunnustatuse astmele ühiskonnas, kõrge staatusega inimesed on staatusliku hierarhia tipus. survegrupp legaalselt tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on oma huvide surumine poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel tertsiaarne sektor kolmas ehk teenindav sektor majanduses tsiviilkultuur vt. Kodanikukultuur tsiviilühiskond vt. Kodanikuühiskond tulugrupp ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistuse iseloomustamiseks. Tavaliselt jagatakse rahvastik kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks sõltuvalt sissetuleku suurusest inimese kohta võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust
aastail. tertsiaarne sektor (2) - kolmas ehk teenindav sektor majanduses tootmistegurid(4) - nn piiratud ressursid, milleks on loodusressursid, inimesed, kapital ja ettevõtlikkus toll(4) - maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel totalitaarne ühiskond, totalitarism (3) - nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile. Sama mis partokraatia. tsiviilkultuur (2) - vt. Kodanikukultuur tsiviilühiskond (2) - vt. Kodanikuühiskond tulugrupp (2) - ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistuse iseloomustamiseks. Tavaliselt jagatakse rahvastik kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks sõltuvalt sissetuleku suurusest inimese kohta turumajandus - majandussüsteem, kus ostjate ja müüjate käitumine ehk pakkumise ja nõudluse tasakaal ning tootjate konkurents määravad hinnad ning kauba valiku
suurparteidele ning diskrimineerib erakondade mõju. väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum.
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
ee ushould.uk uniemanis2009.blogspot.com Helle Pondre 2010 Poliitiline kultuur Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutamiste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks Osa üldisest kultuurist Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul On jäik poliitiliste muutuste suhtes On omane suurele sotsiaalsele rühmale Suudab püsida jääda Helle Pondre 2010 Poliitilise kultuuri teadmisi vajab iga kodanik Kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur Poliitilise kultuuri erijooneks on ka võimul olija aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ja juurutamisel (nt, kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus koolides) Helle Pondre 2010 HINNANGUD POLIITILINE KÄITUMIS TEADMISED KULTUUR MALLID VÄÄRTUSED Helle Pondre 2010 Mis mõjutab sotsiaalse kultuuri arengut ?
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
- Põhiseaduse X ptk §-d 126-131 - Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte 11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik. - Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused.
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu...
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha,
märgatavalt tõstis. Eestlaste endise lepingulise vahekorra maahärradega luges ordu nüüd kõrvaldatuks. Feodaalsed suhted, mis seni olid alatasa põrganud vastu rahva põliseid ja osaliselt lepingutega tagatud vabadusi, arenesid nüüd takistamatult edasi, viies rahva äärmisesse sõltuvusse ülemkihist. Suure ülestõusu äpardumine tekitas eestlastes sügava masenduse ja eneseusu kaotuse, millest nii pea ei toibutud. Linnad, kodanikukultuur Vastasutatud linnadesse asusid saksa kaupmehed ja käsitöölised, keda meelitati Eestimaale mitmesuguste eesõiguste ja soodustustega. See tegi linnakodanikest samasuguse ülemkihi kui aadel. Tallinn ja Tartu kujunesid keskaja mõistete järgi päris suurlinnadeks : 16. Saj. Lõpul oli Tallinnas 7000 ja Tartus 5000 elanikku. Üldse oli Eesis keskajal 9 linna. Maa uued valitsejad rajasid linnadesse oma valimis- ja kaubanduskeskused. Linnades seati sisse täielik saksa linnamajandus
37. Millised järgnevatest värtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? - Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon - Individualism/ kollektivism 38. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Ingelhart-Welzeli maailma väärtuskaardil? - Ellujäämine / eneseväljenduslikkus - Traditsioonilisus / ilmalik-ratsionaalsus 39. Demokraatlikku poliitilist kultuuri iseloomustavad: - Pluralism - Sallivus - Isiklik seotus- ja vastutustunne 40. Mis on kodanikukultuur? - Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba. - Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte - Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 41. Mis on avalikkussfäär? - See sfäär, milles toimib meedia - See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena
5. Missugused väärtusskaalad on kesksed Geert Hofstede analüüsides? Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon; individualism/kollektivism. 6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus. 7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur? Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs.
Ajalookäsitlus Emotsioonid, Poliitilised käit Ühiskondlik reaktsioonid Poliitilised süm struktuur, suhted Väärtused ja normid Poliitilised iden Poliitiline süsteem ja režiim Väliskeskkond Kodanikukultuur - viitab inimeste poliitikateadmistele ja uskumustele, emotsioonidele ja hinnangutele, aga ei võta arvesse kultuurikonteksti ega tavasid laiemalt -> poliitilist režiimi ei pane paika institutsioonid, vaid inimeste suhtumine poliitikasse ning millised on nende teadmised, huvi ja kui valmis nad on poliitikas osaluseks. Selle alusel on kodanikukultuuril kolm ideaaltüüpi: Osalev: kodanike vabadus ja aktiivne ja huvitatud suhtumine poliitikaelus
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüü...
üksikutele indiviididele On jäik poliitiliste muutuste suhtes Suudab püsima jääda pideva taastootmise korral Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Kuna poliitikat leidub tänapäeval peaaegu kõigis valdkondades, siis hõlmabki pol kultuur mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Seepärast kasut mõnikord oskussõna kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur. Teiseks pol kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus pol kultuuri suunamisel ja juurutamisel. See võib kätkeda endas kodanikuõpetuse sisseviimist koolidesse või ka üleüldist massipropagandat. Valitsuse tegevus sanitaar- või liikluskultuuri vallas on sellega võrreldes palju tagasihoidlikum. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Teadmised
c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? a. individualism/kollektivism b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a. Individualism b. Pluralism c. Sallivus d. Isiklik seotus- ja vastutustunne 8. Mis on kodanikukultuur? a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba b. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitles oma samanimelises teoses Thomas Marshall c. Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte d. Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks 9. Mis on avalikkussfäär? a
mitte üksikutele indiviididele; • on jäik poliitiliste muutuste suhtes, • suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Teisalt on poliitilisel kultuuril ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Kuna poliitikat leidub tänapäeval peaaegu kõigis valdkondades, siis hõlmabki poliitiline kultuur mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Seepärast kasutatakse mõnikord oskussõna kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur. Niisugust kõikehõlmavust ei ole näiteks põllupidamiskultuuril, mis arenenud ühiskonnas puudutab vaid väikest osa rahvastikust. Teiseks poliitilise 22 Kodanikud, huvid ja demokraatia kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. See võib kätkeda endas kodanikuõpetuse sisseviimist koolidesse või ka üleüldist massipropagandat
arengus? Siirdeühiskond on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 33. Mis jooned iseloomustavad Eesti poliitilist kultuuri? Poliitiline kultuur on poliitika osa millesse kuuluvad kõik poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Eesti poliitilist kultuuri iseloomustavad materjaalsus, maskuliinsus, rahvuslik maailmanägemus, nõrk kodanikukultuur, tugev riigi pelgus, orienteeritus muutusele ja individualism. 34. Millised on kolm peamist paradigmat sotsiaalteadustes? funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. 35. Mis on kvalitatiivse uuringu eesmärgid? Millised on levinud uuringutüübid? Millised on kvalitatiivse uurimuse eelised ja puudused? Kvalitatiivne uuring tähendab, et otsitakse esmajoones vastust küsimusele – kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
