,,INFOVABADUS JA KODANIKUKULTUUR" Dangers As we see ICTs have many advantages, but there is always the other side. There are dangers that one must be aware of. For example one must remember that everything that is once on internet will always be there. Your future employer can see the pictures that you have uploaded to Facebook and other sites like this. And I think that it is bad to share too much personal information online. You will never know who might abuse it and how it's done. There is a lot of anonymity online. That's a danger too because it seems that you can say everything and there will be no punishment but actually it is not like that at all. If there is insulting or threatening online there is a way to find out who did it. There are many children online. So they are threatened too. There are many predators who might claim to be someone that they are not and make friends with children. Then when children trust them they migh...
Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997): Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine Ideoloogiline - polootika kui vastasseis, poliitlised lühed Ratsionaal-kriitiline - kriitikal ja kokkuleplused rajanev ühistegevus Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur. Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine. Valitsemiskultuur: Kujunevad ajalooliselt. Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine. Valitsemiskultuurid - 1.põhjamaad(kodanikukesine riik;kogukondlikud;konsensuslik otsustamine;reeglite läbiräägitavus) ; 2.Mandri-Euroopa(suur elitaarne riik; kogkondlikkus; enamusotsus; täpne tehniline rregel) ; 3.Angloameerika(vähe riiki;
o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlmab oskusi ja teadmisi, mida läheb igal kodanikul vaja kodanikukultuur, tsiviilkultuur · Võimude aktiivne tegevus kultuuri suunamisel ja juurutamisel Teadmised poliitikast ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate alusel kool, sõbrad, meedia jmt. Poliitilisel kultuuril on väärtusi, mida hindavad kõik ühiskkonna liikmed, aga ka ideoloogiaid, mis kõigile ei ole sobivad. (vasak-ja parempoolsus). Poliitilise kultuuri osaks saab vaid selline tegevus, mis on laialt levinud ja mida tuleb ette korduvalt.
Sellest järeldub, et nõrga poliitikute usalduse põhjuseks võib olla kommunistlik pärand, mis on jätkuvalt rahvuslikus mälus. Poliitiline kultuur on mõjutatud Eesti rahva alusväärtustest. Jakobson, Kalev ja Saarts (2008) on oma artiklis välja toonud järgmised alusväärtused: materiaalsus ja instrumentaalsus; ilmalikkus; indvidualism; vähene võimudistants; rahvuslik maailmanägemus; maskuliinsus; riigitraditsiooni nõrkus ja antietatism; nõrk kodanikukultuur; nõrgad kommunitaarsed väärtused; orienteeritud muutustele; mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Eesti inimestele on tähtsad materiaalsed vajadused, mis ilmselt tingitud kommunistlikust minevikust, kui oli pidev puudujääk. Eestlastele on iseloomulik ilmalikkus, sest ajalugu uurides selgub, et tegemist on suhteliselt usuleige rahvaga. Vähene võimudistants avaldub selles, et Eestis ei sallita seisusevahede rõjutamist. Eestis peetakse tipp-poliitikuid pigem
riigikontroll, õiguskantsler, ombudsmanid, ametid ja inspektsioonid keinsianism ehk keinslus Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas riigi ulatuslikku regulatsiooni majanduses, kuna kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suutvat kriise vältida kodanikukultuur ehk demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik kultuuriliik, mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja tsiviilkultuur oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks kolmas tee Briti leiboristliku partei poolt loodud kaasaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted
Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris. koalitsioonivalitsus - mitme partei põhjal moodustatud valitsus demokraatlikus riigis kodanikkond (1) - demokraatliku ühiskonna elanikud, kellel on juurdepääs poliitiliste otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni). Poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur (2) - demokraatlikule ühiskonnale iseloomulik kultuuriliik, mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond - ühiskonnaelu valdkond, mis eristub riigist ja valitsemisest, kuna pole orienteeritud võimu teostamisele. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike eneste algatusel loodud organisatsioonid ja liikumised, mis tegutsevad vabatahtlikkuse alusel ning kehtivate õigusnormide raames (Vt
suurparteidele ning diskrimineerib erakondade mõju. väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum.
uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1. Osalev 2. Alluv 3. Võõrandunud-eemalseisev Avalikkussfäär ...avalik ruum, millele peab olema kõigil tagatud võrdne ligipääs ning kus arutletakse laiemale avalikkusele oluliste teemade üle. Erasfäär-kõik mis puudutab isiklikku elu.
ee ushould.uk uniemanis2009.blogspot.com Helle Pondre 2010 Poliitiline kultuur Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutamiste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks Osa üldisest kultuurist Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul On jäik poliitiliste muutuste suhtes On omane suurele sotsiaalsele rühmale Suudab püsida jääda Helle Pondre 2010 Poliitilise kultuuri teadmisi vajab iga kodanik Kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur Poliitilise kultuuri erijooneks on ka võimul olija aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ja juurutamisel (nt, kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus koolides) Helle Pondre 2010 HINNANGUD POLIITILINE KÄITUMIS TEADMISED KULTUUR MALLID VÄÄRTUSED Helle Pondre 2010 Mis mõjutab sotsiaalse kultuuri arengut ?
survegrupid-legaalselt tegutse organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel sotsiaalsed liikumised- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Koosneb teadmistest, väärtustest, hinnangutest ning käitumismallidest; kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur on kultuuriliik, mis hõlmab riigi poliitilistes elus osalemiseks vajalikke teadmisi, väärtusi, oskusi, samaväärne mõistega poliitiline kultuur, kuigi rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti. kodakondsuse saamise viisid;1)omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena pluralism;-1). Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,
- Põhiseaduse X ptk §-d 126-131 - Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte 11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik. - Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused.
Poliitilise kultuuri definitsioon, olemus ja koostisosad/komponendid Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur: · Kujuneb ajaloolise arengu jooksul · Omane suurele sotsiaalsele grupile · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral Olemus: spetsiifilsed jooned. Teadmised ja oskused, mida läheb vaja igal kodanikul. (kodanikukultuur). Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 28. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? · Suured murrangud ühiskonnas, nt NSVL kokkuvarisemine · Võimu legitiimsus st valitsejate ja alluvate üksmeel ja sarnased väärtused · Globaliseerumine ja infotehnoloogia areng · Rahvastikuränded 29. Mis on sotsialiseerumine ja väärtusvaakum?
kihistumuse iseloomustamiseks; vt ka valgekraed koalitsioon, koalitsioonivalitsus ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel kodanikkond demokraatliku ühiskonna liikmed, kellel on juurdepääs poliitilisele otsustusprotsessile (nt valimisõigus, parteide moodustamise õigus, sõnavabadus) kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur kultuuriliik, mis hõlmab riigi poliitilises elus osalemiseks vajalikke teadmisi, väärtusi ja oskusi; samaväärne mõistega poliitiline kultuur, kuigi rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad
1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha,
märgatavalt tõstis. Eestlaste endise lepingulise vahekorra maahärradega luges ordu nüüd kõrvaldatuks. Feodaalsed suhted, mis seni olid alatasa põrganud vastu rahva põliseid ja osaliselt lepingutega tagatud vabadusi, arenesid nüüd takistamatult edasi, viies rahva äärmisesse sõltuvusse ülemkihist. Suure ülestõusu äpardumine tekitas eestlastes sügava masenduse ja eneseusu kaotuse, millest nii pea ei toibutud. Linnad, kodanikukultuur Vastasutatud linnadesse asusid saksa kaupmehed ja käsitöölised, keda meelitati Eestimaale mitmesuguste eesõiguste ja soodustustega. See tegi linnakodanikest samasuguse ülemkihi kui aadel. Tallinn ja Tartu kujunesid keskaja mõistete järgi päris suurlinnadeks : 16. Saj. Lõpul oli Tallinnas 7000 ja Tartus 5000 elanikku. Üldse oli Eesis keskajal 9 linna. Maa uued valitsejad rajasid linnadesse oma valimis- ja kaubanduskeskused
Millised järgnevatest värtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? - Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon - Individualism/ kollektivism 38. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Ingelhart-Welzeli maailma väärtuskaardil? - Ellujäämine / eneseväljenduslikkus - Traditsioonilisus / ilmalik-ratsionaalsus 39. Demokraatlikku poliitilist kultuuri iseloomustavad: - Pluralism - Sallivus - Isiklik seotus- ja vastutustunne 40. Mis on kodanikukultuur? - Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba. - Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte - Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 41. Mis on avalikkussfäär? - See sfäär, milles toimib meedia - See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena
5. Missugused väärtusskaalad on kesksed Geert Hofstede analüüsides? Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon; individualism/kollektivism. 6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus. 7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur? Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs.
Ajalookäsitlus Emotsioonid, Poliitilised käit Ühiskondlik reaktsioonid Poliitilised süm struktuur, suhted Väärtused ja normid Poliitilised iden Poliitiline süsteem ja režiim Väliskeskkond Kodanikukultuur - viitab inimeste poliitikateadmistele ja uskumustele, emotsioonidele ja hinnangutele, aga ei võta arvesse kultuurikonteksti ega tavasid laiemalt -> poliitilist režiimi ei pane paika institutsioonid, vaid inimeste suhtumine poliitikasse ning millised on nende teadmised, huvi ja kui valmis nad on poliitikas osaluseks. Selle alusel on kodanikukultuuril kolm ideaaltüüpi: Osalev: kodanike vabadus ja aktiivne ja huvitatud suhtumine poliitikaelus
vastutuse tunnistamine seoses tehtud või tehtavate valikutega Reeglid ja tavad Reeglite ja tavade poliitilises käitumises olemasolu, nende väärtustamine, pühendumus reeglite ja tavade arendamisele ja täitmisele. Kodanikukultuur n Sideny Verba & Gabriel Almond (1963) The Civic Culture n Kolm kodanikukultuuri tüüpi: n Osalev (participant) n Alluv (subject) n Võõrandunud-eemalseisev (parochial) Avalik arvamus Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avaliku arvamuse tasandid Pierce'i järgi: 1) üldine avalikkus (kõik inimesed) 2) hääletav avalikkus (valijad) 3) tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot)
üksikutele indiviididele On jäik poliitiliste muutuste suhtes Suudab püsima jääda pideva taastootmise korral Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Kuna poliitikat leidub tänapäeval peaaegu kõigis valdkondades, siis hõlmabki pol kultuur mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Seepärast kasut mõnikord oskussõna kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur. Teiseks pol kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus pol kultuuri suunamisel ja juurutamisel. See võib kätkeda endas kodanikuõpetuse sisseviimist koolidesse või ka üleüldist massipropagandat. Valitsuse tegevus sanitaar- või liikluskultuuri vallas on sellega võrreldes palju tagasihoidlikum. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Teadmised
c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? a. individualism/kollektivism b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a. Individualism b. Pluralism c. Sallivus d. Isiklik seotus- ja vastutustunne 8. Mis on kodanikukultuur? a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba b. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitles oma samanimelises teoses Thomas Marshall c. Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte d. Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks 9. Mis on avalikkussfäär? a
mitte üksikutele indiviididele; • on jäik poliitiliste muutuste suhtes, • suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Teisalt on poliitilisel kultuuril ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Kuna poliitikat leidub tänapäeval peaaegu kõigis valdkondades, siis hõlmabki poliitiline kultuur mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Seepärast kasutatakse mõnikord oskussõna kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur. Niisugust kõikehõlmavust ei ole näiteks põllupidamiskultuuril, mis arenenud ühiskonnas puudutab vaid väikest osa rahvastikust. Teiseks poliitilise 22 Kodanikud, huvid ja demokraatia kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. See võib kätkeda endas kodanikuõpetuse sisseviimist koolidesse või ka üleüldist massipropagandat
arengus? Siirdeühiskond on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 33. Mis jooned iseloomustavad Eesti poliitilist kultuuri? Poliitiline kultuur on poliitika osa millesse kuuluvad kõik poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Eesti poliitilist kultuuri iseloomustavad materjaalsus, maskuliinsus, rahvuslik maailmanägemus, nõrk kodanikukultuur, tugev riigi pelgus, orienteeritus muutusele ja individualism. 34. Millised on kolm peamist paradigmat sotsiaalteadustes? funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. 35. Mis on kvalitatiivse uuringu eesmärgid? Millised on levinud uuringutüübid? Millised on kvalitatiivse uurimuse eelised ja puudused? Kvalitatiivne uuring tähendab, et otsitakse esmajoones vastust küsimusele – kas mingi
annaabi.ee 
