suhelda eesti keeles, tehku nad seda nii halvasti või õigesti, siis on eestlased need, kes vaatavad neid imelikult ja ütlevad, et kui sa eesti keelt ei oska, siis räägi parem vene keeles. Tegelikult on see probleem, et kardetakse rääkida valesti ja nii üldse loobutaksegi sellest. Mis ju tegelikult on vale, sest ükskõik millise keele omandamisel on ju peamine see, et saaksid selles suhelda, olgugi, et alguses valesti, aga vaid nii ju õpibki. Eesti kodakondsuspoliitika ja selle eesmärgid Praegust kodakondsuspoliitikat peetakse määratlemata kodakondsusega isikute seas liiga karmiks. Nad on veendunud, et inimene, kes on Eestis sündinud ja kogu oma elu siin elanud, peaks saama Eesti kodakondsuse automaatselt ja kodakondsuse taotlemine on nende jaoks alandav. Neile tundub, et Eesti Vabariik teeb Eesti kodakondsuse saamise nii raskeks just sellepärast, et Eesti ei ole huvitatud neile kodakondsuse andmisest. ( ,,Hinnangud Eesti
suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said määramata kodakondsusega isikud. Samuti uurin kuidas kodanikkond periooditi kasvas ning kahanes ja kuidas võib see olla seotud kodakondsusseaduse muutumisega ning kui palju kodakondsusseadus üldse neil aastatel muutus ning millega see veel mõjutatud oli. Kui paljud mitte-eestlased said endale kodakondsuse naturaliseerimise käigus ning kuidas kodakondsuspoliitika areng ning nõuded on seda mõjutanud kas mitte-eestlaste arv eesti kodanikkonnas kasvas, või vähenes, milliseid märke see näitas, kui stabiilne võis olla naturaliseerimise käigus saadava kodakondsuse saamise hulk. Kuidas on mõjutanud välismaalaste seadus mitte- eestlaste sulandumist Eesti kultuuri ning milliste integratsiooniprogrammidega taheti ning tahetakse sulandada mitte-eestlasi Eesti rahvastikku ning kodanikkonda. Kuidas
ja Mart Reim. NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse mõned siiski pääsesid. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga. Selle mängu seis jäi viiki. (1:1).Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid. Eestimeelse klubina asutatud FC Flora esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse
taastati 1918. aastal, just õigusliku järjepidevuse põhimõttel. Autor toob välja, et me ei saa endid võrrelda soomlastega, kelle riikluse alus, parlament ja rahasüsteem rajati personaalunioonis Vene keisriga, kui sellest hoolimata, pidid soomlased 20. sajandil Nõukogude Venemaaga tegema kolm korda rahu. 4. Milline tähtsus on omandil Eesti riigi õigusliku järjepidevuse kestmisel? (3p) Õigusliku järjepidevuse põhimõttest tuleneb meie kodakondsuspoliitika ja omandipoliitika. Selle tulemusena on Eestis on taastatud hulk asutusi, ettevõtteid ning kodanikuühendusi. 5. Kellele ja milleks on vaja Eestis ja mujal Euroopas totalitaarsete režiimide kuritegude uurimist? Millised institutsioonid neid ülesandeid Ida-Euroopas peamiselt täidavad? (3p) Totalitaarsete režiimide kuritegude uurimine on vajalik eelkõige võimupartei keskkomiteele, kes selle ka kehtestas, et jälgida õigest liinist kinnipidamist ja
igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika. Avalik poliitika on võitlus avalikus sektoris küsimuses "kes saab mida" AP- see, mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate probleemidega teha või tegemata jätta Politics soovid, nõuded, kokkulepped (parteiprogrammid, manifestid) Policy - Eesmärgid (koal. lepe, strateegiad) Output = tulem (õigusaktid, rahaeraldised) Outcome = tagajärjed ("Rikas riik, parem palk") * Administreerimine vs poliitika - Poliitikale vastandub administreerimise mõiste administreerimine tähistab
halduspoliitika haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandusja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioonija kodakondsuspoliitika) avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, kus võim on monopoliseeritud ühe isiku (diktaatori) või isikutegrupi poolt, kes kasutavad seda õiguslike piiranguteta
Tinglik väärtpaber, selle alusel sai erastada korterit ja maad. Nendega ei olnud peale hakata midagi üürnikel, kes elasid tagastavates majades. Kohalike võimuorganite valimised. 1994 Vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga võõrvägede lahkumine viimased lahkuvad augustis (riik loetakse tõeliselt iseseivaks siis, kui seal ei ole võõrvägesid). Sõjaväepensionäride probleem oli see, mis viimasena lahendati - said selle Moskvast, kuid pidid taotlema endale alalist elamisluba. Kodakondsuspoliitika tõuseb kohe päevakorda, esile kerkisid kaks seisukohta Leedus said kodakondsuse kõik, kes sel hetkel seal elasid. Läti ja Eesti läksid teist teed, sünnipärane kodakondsus ja sooviavalduse korral tingimuseks keeletundmine, pidi tegema eksamid jne. Laari valitsuse tagasiastumine, Tarandi 'jõulurahuvalitsus' tahtsime liituda NATOga, kuid nad ei taha meid veel. Sõlmime 'partnerluslepingu rahu nimel'. 1995 II Riigikogu valimised
avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor (2,3) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus (2) - õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes avis (5) - spetsiaalse küsimustiku baasil välja töötatud Euroopa Komisjoni arvamus iga EL
o tegevus, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teentuste ja inimeste toimetuleku korraldamine. · Halduspoliitika näited: majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspol. · Vastavad institutsioonid on näiteks: maksuamet, sotsiaalkindlustus amet jne. · Riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisega tegelevad välis- ja sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioni- ja kodakondsuspoliitika. · Vastavad institutsioonid: sõjavägi, politsei, vanglad Avalik õiguslik institutsioon ehk asutus: · avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest ehk asutustest · Riigil ei ole otstarbekas teostada kõiki avalik-halduslikke ülesandeid oma organite kaudu, osa neist on antud avalik-õiguslikele asutustele. Avalik-õiguslik asutus: · asutus, kus korraldatakse seaduse alusel oma tööd iseseisvalt
vähemusgrupid on neid ohustamas. •Odavam tööjõud •Segarassilised lapsed (“Mind ei häiri teised rassid… kuni nad minu lastelaste vanemad pole”) •Traditsioonidest tulenevad lõhed •Religioosne konflikt •Terrorism •Assimileerimine ehk sulandumine – püüe võõramaalased samastada kohalikega –Ranged keelelised nõuded hariduses ja erasektoris (Eesti kuulub siia alla) –Ebasoosiv suhtumine religioossesse mitmekesisusse –Range kodakondsuspoliitika •Integratsioon ehk lõimumine – võõraste rahvaste kaasamine ühiskonnas selliselt, et nad peavad alluma üldisele poliitilisele korrale, kuid saavad olulisel määral säilitada ka oma kultuurilisi traditsioone –Läänelikud nõuded seaduste poolel (monogaamia) –Rõivastuse, religiooni ja pühade osas liberaalsemad o Mille poolest erinevad üksteisest nn Ida rahvuslus ja Lääne rahvuslus? Läänerahvuslus Poliitiline ehk lääneriikide rahvuslus – inimesed jagavad
omavalitsusinstitutsioonide poolt avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon
juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener Uno Piiri juhendamisel osa Mart Poom, Urmas Hepner, Igor Prins, Urmas Kaljend, Meelis Lindmaa, Toomas Kallaste, Tarmo Linnumäe, Indro Olumets, Martin Reim, Sergei Ratnikov, Risto Kallaste, Viktor Alonen, Urmas Kirs, Marko Kristal ja Aleksandr Puštov. Kodakondsuseta Puštov oli ka Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse värava autor. Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid. Eestimeelse klubina asutatud FC Flora esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust
suureneb. Miinused: Laste poliitiline mõtlemine pole veel välja kujunenud. Lapsed on kergemini mõjutatavamad. Laste hääli saab kergemini ära osta. Neil puudub kogemus, et hinnata objektiivselt valimislubadusi. 5. Ius soli ja ius sanguinis V: ius soli kohaõigus. See on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis vereõigus. See on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanemate või esivanemate kodakondsuse alusel. 6. Topeltkodakondsus V: Kahe riigi kodakondsus. Eestis pole võimalik omada kahte kodakondsust. Põhiseadus küll ütleb,et kelleltki ei tohi ära võtta sünniga omandatud kodakondsust, aga see põhimõte ei ole rakendatav juhul, kui Eesti kodanik võtab teise riigi kodakondsuse ning sellega kaotab Eesti kodakondsuse. Kooskõlas
vältimine. Teostatakse läbi ombudsmani või institutsiooni. Riigikontroll - kontrollib, kuidas ametiasutused kulutab maksumaksja raha, ühesõnaga teostab varalist järelvalvet. Kodanikkond Kodanikkond on riigi elanikud, kes asuvad seaduslikult riigi territooriumil ning omavad riigiga õiguslikku suhet. Kodanik on ühiskonnaelus aktiivne isik, kellel on seaduslikud õigused ja kohustused. Kodakondsuspoliitika põhimõtted on kirjas põhiseaduses ja kodakondsusseaduses. Kodanikuks saamine Sünnipärane kodakondsus Naturalisatsiooni korras antud kodakondsus Aluseks on sünnikoht (USA) või vanemate Õigusliku protseduuri läbimise tingimused kodakondsus (Eesti) kehtestab riik Vähemalt üks vanematest peab olema EV Tuleb osata riigikeelt, tunda ajalugu/kultuuri, kodanik, olenemata sünniriigist
7 Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka rahvussuhted ning Eesti elavate mittekodanike olukord. Liiduga ühinemisel peaks Eestis tekkima tuhandeid nn. eurovenelasi, s.t. inimesi, kel on kolmekordne identiteet. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga annaks siinsetele venelastele võimaluse läheneda Euroopa suurrahvastele. Avaldades edukamalt survet Eesti senise kodakondsuspoliitika muutmiseks ja ignoreerida eesti keele omandamise nõuet. Eesti venelaste eurointegratsioonile võib iseloomulikuks saada tendents ,,vaadata Tallinnast mööda" - sellistele ootamatule järeldusele jõudis Andrei Hvostov. Siiski pole seda teemat veel kuigi sageli puudutatud. Eesti venekeelses ajakirjanduses, näiteks ajalehes Molodezh Estonii on kirjutatud, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga peaks olulisel määral muutuma eestlaste suhtlemist venelastesse
kontingent on ise killustatud. Lisaks etnilisele mitmekesisusele (venelased, valgevenelased, ukrainlased, grusiinlased, juudid, aserid, armeenlased, tatarlased jt) eristab neid omavahel elukoht ja kodakondsus. Venesõbralikumad jõud on tugevamal positsioonil Latgale regioonis ja suuremates linnades. Kodakondsuse alusel jagunetakse Läti kodanikeks, muu riigi (Venemaa) kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks. (Muizinieks 2004) Pingetes on süüdi ka Läti karm kodakondsuspoliitika, mis hoiab suure hulga elanikke otsustusprotsessidest eemal. Siinkohal on näitajaks sama, suhteliselt pikk iseseisvusaeg. On selge, et muulased Lätist enam kuskile ei lahku (kui, siis hoopis Euroopa Liidu rikastesse riikidesse), mistõttu on totter neid otsustusprotsessidest ja 28 kodakondsusest eemal hoida. Nii vaid lõhestatakse ühiskonda ja ei lasta neil identifitseeruda Läti riigiga. Samuti annab see Venemaale trumbi Läti siseasjadesse
juurutamisele EL-s. • 2004. aastal võeti vastu Haagi programm, mis keskendus eeskätt õiguskaitseasutuste koostöö tugevdamisele. • 2010. aastal võeti vastu Stockholmi programm, mis seadis peamiseks sihtrühmaks kodanike õiguste edendamise ja juurdepääsu Euroopale globaliseeruvas maailmas. • 2015. uut programmi vastu ei võetud. Miks? JUSTIITSASJAD Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat • Õigus-, põhiõiguste ja kodakondsuspoliitika tugineb eurooplaste enim väärtustatud väärtustel ja põhimõtetel, nagu näiteks demokraatia, vabadus, sallivus ja õigusriik. • Tänapäeva Euroopas puutuvad miljonid inimesed kokku piiriüleste olukordadega - olgu siis eraelus, töö või õpingute käigus või tarbijatena. • Õigusküsimuste peadirektoraadi loomine kajastab Lissaboni lepingus leiduvaid uusi võimalusi, kuidas ELi kodanike igapäevaelu paremaks muuta.
Neljandaks, Rooma lepingu institutsionaalne raamistik põhines Pariisi lepingu mudelil ning seal oli sarnane sotsiaalmajanduslik nõuandev organ juba olemas. Enamik EESC tööst seondub ELi -teemaliste arvamuste avaldamisega, samalaadselt Euroopa Parlamendile, kus on jagatud valdkonnad komiteede vahel. EESCis on kuus sektsiooni: 1.põllumajandus, kohalik areng ning keskkond, 2.majanduslik liit, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, 3.tööhõive, sotsiaalpoliitika ja kodakondsuspoliitika 4.välissuhted , ühisturg, tootmine ja tarbimine 5.transport, energia, infrastruktuur 6. infoühiskond Sektsioonid määravad raportöörid, et nende nimel arvamusi ette valmistada. Raportöörid kasutavad tavaliselt töö- või õppegrupi, EESC sektretariaadi või välisekspertide abi. Sektsioonidesiseselt üritatakse luua ühine kompromiss. EESC tegeleb erinevate tegevustega, annab välja informatiivseid raporteid tähtsate teemade kohta,
annaabi.ee 
