Tartu 2012 Releede ühendamine vooluahelasse Lisavalgustitena võib kasutada lisakaugtulesi, LED päevasõidutulesi või udutulesi, mille ühendamiseks on vaja releesi, kaitsmeid ja juhtmeid. Releesse vool sisse lastes tõmbab elektromagnet kaks klemmi kokku ja see on peamine vooluahel. Igal lisavalgustil on 2 juhet- üks maandus ja teine pluss. Pluss tuleb ühendada releel märgitud klemmile number 87- relee väljund. Aku plussklemmilt tuleb vedada juhe relee klemmile number 30- pidev toide akult. ,,Suure voolu" ahelasse enne klemmi 30 tuleb panna ka kaitse, kas 10A või 15A. Vastavast lülitist on vaja tuua pluss relee klemmile number 86- relee tüürahela toide. Relee klemm number 85- tüürahela kereühendus läheb massi. Sama süsteemiga saab ka autodel lähituledele ja kaugtuledele releed vahele panna, et tuled paremini valgustaks. Kasutatud kirjandus: http://www.offroaders
1.Kuidas liiguvad vabad laengud patareis ja miks? + - laengud liiguvad +- klemmile - - laengud liiguvad - - klemmile Miks? Sest et mitteelektrilised jõuad teevad tööd ja viivad +- laengud + - klemmile ja vastupidi 2.Elektromotoorjõud-maksimaalne pinge, mis vooluallika klemmidel võib tekkida Tähis: Kirja E :D Ühik: V Valem: Kirja E = I R . r I= kirja e jagatud R + r vaata valemid ise pärast üle :D:D 3.Ohmi seaduse : 1) Vooluringi osa kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I= U R 2)kogu vooluringi kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline vooluallika
integraallülitusega. DIL tähis täpsustab klemmide asetust, mis 4011 puhul on 7+7 klemmi paralleerselt. CMOS on lühend inglise keelsest nimest Complementary metaloxide semiconductor ehk (teineteise) olekust erinevad metalloksiid pooljuhid (viide 1). Joonis 1: CMOS 4011 integraallülitus Klemme hakatakse lugema alati ülemise nõgu vasakpoolsest küljest. Integraallülitusele rakendatakse pinge 14. klemmile ja maandatakse 7. klemmilt. 4011 integraallülitus koosneb neljast väravast (vt. Joonis 1). Värava tüüpi näitab selle tingmärk. Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input'i ehk sisendi poolt on ruut ja output'i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) ,,kõrge" vaid on ,,madal". Võimalikud on neli erinevat varianti (vt
mitteelektrilisi jõude. 16. Elektromotoorjõuks nim. kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamiseks tehtava töö ja laengu suuruse suhet. 17. Suletud vooluring koosneb tarbijast, vooluallikast ja ühendusjuhtmest (juures lülitid ja mõõteriistad). Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõu ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. Vooluallika seest teevad mitteelektrilised jõud tööd, et viia pos. laengud + klemmile ja neg. laengud klemmile. I voolutugevus (A) - elektromotoorjõud (V) R välistakistus r vooluallika sisetakistus R+r vooluringi kogutakistus 18. Laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli tööd, mida nim. voolutööks
aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. Vool kulgeb läbi hoidemähise ja hoiab lülitusharki paigal. 3. Käiviti ankur pöörleb max. kiirusega ja paneb pöörlema hooratta. Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. 4. Käivitamise lõpetamisel katekstatakse klemmile "50" toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega, saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt. 5. Tagastusvedru on tagastanud tõmberelee algasendisse.
ühenduskohad, kust suunduvad juhtemed X ja Z eelmistele lehekülgedele (vasakule). Peale sulavakaitsmeid on voolujuhtmed ühendatud kõrvaljoonisele suunduvate juhtmetega AF ja AD. Siirdume nüüd mööda neid juhtmeid ühe lehekülje tagasi ja jõuame pistiku H klemmide 2 ja 3 vahendusel juhtmete parktule lülitile E 19 (219). Mis värvi ja kui suure ristlõikega on pistikust H2/2 parktule lülitile suunduv juhe? Sealt üles liikudes jõuame läbi pistiku H2 klemmile 5 (H2/5), mis on ühenduses pistiku H1 klemmiga 10 (H1/5). Edasi juhatab juhe meid aadressile 13. Millest me järeldame, et meid suunatakse aadressile 13?. Liigume nüüd mööda skeemi alaservas olevat nummerdatud aadressriba tagasi kohale, kust leiame aadressi 13. Selle kohalt leiame ruudu, mille sees on number 218. Mida see number näitab? 4 & ProDiags Edasi liikudes jõuame süüteluku D klemmile p
Käiviti osad: - Ankur - ankurvõlli lintkeere - Hammasratas - Harjad - Ergutusmähis - Kollektor - Peavooluklemmid - Klemmipoldid - Kontaktketas - Tagastusvedru - Hoidemähis - Kere - Tõmberelee - Lülitushark - Vabakäigusidur - Tõmbemähis - Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise. Käiviti hakkab aeglaselt pöörlema. Tõmberelee peavoolukontaktid on veel avatud - Käivitamise lõpetamisel katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega , saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt. - Tagastusvedru on tagastatud tõmberelee algasendisse haasrattad hambumisses ei ole . Käiviti seisab ja mootor töötab. Käivitussüsteemi pingelangud: - Plusspoole pingelangud : mõõtmisel peab käiviti töötama. Kui süütelukk on OFF asendis , siis vool ei kulge ja pingelangu ei teki. Tuled : -
Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2. Väljund ilma sisendita 2.) Võtsime üles sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik fvälj = f(U0). Selleks muutsime 0,5 V sammuga klemmile I/P2 antavat pinget U0 vahemikus 3...14 V. Iga pinge väärtuse juures mõõtsime ostsilloskoobiga signaali sagedus. Saame mõõdetud modulatsioonikarakteristik tabel ja graafik. V MHz 14 2,869 13,5 2,857 13 2,845 12,5 2,852 12 2,813 11,5 2,793 11 2,774 10,5 2,755 10 2,731 9,5 2,703 9 2,67
Hoidemähise teine ots on ühendatud maandusega läbi kere, tõmbemähise teine ots saab maanduse aga läbi ergutus ja ankrumähise. Vool läbib mõlemat mähist ja tekkiva tugeva magnetvälja toimel viib tõmberelee vabakäigusiduri hammasratta hoorattaga hambumisse ja ühendab peavoolukontaktid. Peavool kulgeb akust otsa süütelülitit läbimata käivitile ja hakkab hooratast ringi ajama. Mootori käivitumisel, (pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse), katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Seni kuni peavoolukontaktid on veel ühendatud, läbib vool tõmbe- ja hoidemähist, mis hetkel moodustavad järjestikühenduse, vastupidises suunas. Magnet välja polaarus muutub vastupidiseks ja aitab tagastusvedrul viia tõmbereleed algasendisse. Käiviti vabakäigusiduri hammasratas liigub tagasi, peavoolukontaktid avanevad ja käiviti seiskub. 5 Käivitite rikked
T2CON = 0b00000110; // TMR2ON=1, Sagedusjagur (1x) = 16x
// 2. LOENDURI NULLIMISE SEADISTUS
// Taimeri perioodi seadistus võrdlusregister
PR2= 123;
// 3. IMPULSI LAIUSE VÕRDLUSLÜLI SEADISTUS
// Võrdluslüli PR2 seadistus
CCP1CON = 0b00001100; // 11xx = PWM mode
// Impulsi laiuse seadistus võrdlusregister
CCPR1L = PR2/2;
CCP1X = 0;
CCP1Y = 0;
// 4. VÄLJUNDI SEADISTUS
// PWM-lüli väljundi seadistus
// et väljund jõuaks klemmile, selleks nullitakse
// registris TRISC bit number 2
TRISC &= ~Q_buzz;
while (1){
// Kordus - loop
}
}
Gaudeamus
Programm töötab eelnevalt ära määratud helitugevusel. Programm ei kordu, vaid lugu algab
algusest peale, kui programm iga kord uuesti tööle panna. Helisagedused võetakse tabelist
Nooditabel ning pausi ja noodi pikkused tabelist Noodid. Lugu on eelnevalt ära määratud tabelis
gaudeamus.
#include
Tal on kaks sisendklemmi ja kaks väljundklemmi. Elektrilisteks sisendsuurusteks on sisendpinge ja sisendvool, väljundsuurusteks väljundpinge ja vool. Sisendklemmid ühendatakse elektrienergia allikaga, väljundklemmid tarbijaga. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodis on n- ja p-tüüpi pooljuhid, kui rakendada positiivne pinge (p juures on +), siis hakkavad elektronid ja augud liikuma, ektronid lähevad üle p-kihi + klemmile ja augud vastupidi. Kui rakendada negatiivne pinge, siis elektronid liiguvad kohe + klemmile, seega on 3 esimesel juhul dioodi takistus väike ning teisel juhul suur. Diood laseb elektrit läbi, kui on ,,+" ,,+" ja ei lase kui on ,,+" ,,-,, 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Vahelduvpinge korral on tegemist sinusoidiga, sellest tulenevalt diood vahepeal juhib elektrit
hakkab sellest kulgema läbi vool I, mis teeb tööd. Kui voolu suund ei muutu siis on tegemist alalisvooluga (DC, direct current), mille mõõduks on voolutugevus. Voolutugevuse ühikuks on amper (A) ning mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi tarvitiga jadamisi. Ampermeetri ühendamisel üksi vooluallikaga võib viia mõõteriista riknemiseni. Elektrivoolu kokkuleppeline suund on valitud plussklemmilt miinusklemmile ehk suurema potentsiaaliga klemmilt väiksema potentsiaaliga klemmile (pluss klemmilt miinusele). Volt- ja ampermeetri ühendamist vooluringi iseloomustab Joonis 3.2. Joonis 3.2. Volt- ja ampermeetri ühendamine Joonis 3.3. Alalisvool vooluringi Vooluringi ühendatud tarviti omab elektritakistust. Takistus iseloomustab juhi mõju elektrivoolule, mida suurem on takistus, seda väiksem vool ahelas voolab. Takistuse tähiseks on R ja mõõtühikuks on oom (Ω). Takistus võib olla konstante või muutuv ning sõltuda
suunas. Selleks, et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd klemmid mingi juhiga ühendada, siis hakkavad vabad laengus selle tulemusel liikuma läbi juhi, et tasakaalustada klemmide potentsiaalide erinevust. Läbi juhi tekib elektrivool. Vooluallika energia arvel viiakse teisele klemmile jõudnud vabad laengukandjad läbi vooluallika tagasi lähtekohta.
Tavaliselt ei ületa gaasitühimiku suurus 1 mm ja moodustab dielektrikust tühise osa. Osalahendused tekivad esmalt just gaasimullides, sest: · Gaasimulli elektriline tugevus on väiksem tahke dielektriku elektrilisest tugevusest. · Elektrivälja tugevus on gaasimulli sees suurem kui teda ümbritsevas dielektrikus erineva dielektrilise läbitavuse tõttu Osalahenduste arenemist aitavad selgitada joonised 3.2 ja 3.3. Joonis 3.2 Gaasimulliga dielektrik ja selle aseskeem Klemmile rakendatakse vahelduvpinge u, u =Um sint Kondensaatorile Ct (tühikule) langeb sellest pinge ut, ut =Umt sint , kus vastavalt mahtuvuslikule pingete jagunemisele 38. Osalahendustel tühimikule rakendatud pinge muutumine 39. Osalahenduste mõju Osalahenduste mõju: · lahenduskanali kiired elektronid pommitavad dielektriku väikest pinda · dielektriku väike osa (10-14...10-15 cm3) kuumeneb kuni mitmesaja kraadini
Vooluringis on voolutugevus I võrdeline elektromotoorjõudude ε summaga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. Valem: I = ε /ε (R+r); R- välistakistus, r – sisetakistus, ε – elektromotoorjõudude summa 20. Ohmi seaduse üldkuju. Valem: U12 = I*R12, kus U12 = φ1 - φ2 + ε12 (emj suund algpunktist lõpp-punktini) φ1 - φ2 + ε12= I*R12 elektromotoorjõu tugevus märgiga suunas φ1 -> φ2 (alguspunktist lõpp-punkti, suuna otsustame meie ise - kui miinus klemmilt pluss klemmile, siis on emj positiivne, vastasel juhul on emj negatiivne, kuid abs. väärtus peab tulema sama). 11 φ 1−φ 2+ ε 12 Ilusamal kujul siis: I= R 12 Voolutugevus mingis vooluringi lõigus saadakse lõigus sisalduva summaarse elektromotoorjõu ja lõigu otstele rakendatud potentsiaalide vahe summa jagamisel lõigu kogutakistusega.
Häirete toime vältimiseks on kolm võimalust: 1. Varistorid - varistoride põhiomadus tema takistus sõltub rakendatud pingest, mida kõrgem pinge seda väiksem takistus ja häirete vastaselt toimivad nad nii et juhivad häireipulsi KVL ist mööda ning need lühikesed impulsid seal mingit toimet ei oma. Lüliti jääb aga rakendumata mõneti sarnene on RC-ahelate toime. 2. RC- ahelad - Kondensaator ei luba oma klemmile järsku pingemuutust ja see tõttu juhitakse ning nende häireimpulsside energia põhjustades kondensaatorite laadimist sumbub takistites. Väga sageli on häirevastased RC- ahelad kontaktivabade lülititega kokku ehitatud. 3. Summutus induktiivsused nende toime tuleneb sellest et induktiivsused on järskudele pingemuutustele suureks takistuseks ja see tõttu häireimpulsid ei pääse edasi.edasi ikka edasi
potentsiaalid võrdsustuvad. Järelikult – et tekitada pidevat elektrivoolu, tuleb liikunud laenguid juhis pidevalt endisele kohale tagasi viia, et säilitada juhi erinevates osades potentsiaalide erinevust. Seda on võimalik teha mingite kõrvaliste, mitteelektriliste jõudude abiga, mida tekitab vooluallikas. Mitteelektriliste jõudude töö arvel tekitatakse vooluallika ühel klemmil negatiivseta laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide juurdetoomisega sellele klemmile. Teisel 1 klemmil tekitatakse positiivsete laengute ülejääk, näiteks vabade elektronide eemaldamisega klemmilt. Nii tekitatakse klemmide vahel nullist erinev potentsiaalide vahe (pinge). Kui nüüd klemmid mingi juhiga ühendada, siis hakkavad vabad laengus selle tulemusel liikuma läbi juhi, et tasakaalustada klemmide potentsiaalide erinevust. Läbi juhi tekib elektrivool.
kahest liikumatust kontaktist l ja 3. Ankruvedru hoiab lüliti liikuva kontakti alati vastu ülemist kontakti 1. Väikestel pööretel kulgeb vool ergutusahelas generaa- tori «+»-harjalt klemmile H, läbi ergutusmähise klemmile III, edasi läbi kompensatsioönimähise, ikke ja suletud kon- taktide massiklemitiile M ning sealt «^--»-harjale. Samaaegselt läbib vool ka j regulaatori pingemähist, mis- tõttu südamik magneetiib. Mpolu tee on siin järgmine:
p Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal. 3.2.3. Täisperioodalaldi sildlülitus. Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid seevastu on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-e trafo mähise alumisele klemmile. Dioodid VD3 ja VD4 saavad sel ajal vastupinge ja on seetõttu suletud, see tähendab neid vool ei läbi. Järgmisel poolperioodil on mähise alumine klemm positiivne ja sel juhul kulgeb vool läbi dioodi VD3, läbi tarbija ja VD4 26 trafo ülemisele otsale. Sel ajal on vastupingestatud dioodid VD1 ja VD2. Vool läbi tarbija on sama kujuga kui eelmise lülituse korral. p = 0,67; K = 0,9.a Kaks korda kõrgem alaldustegur tuleb sellest, et sekundaarmähis on nüüd poole väiksema
pulsatsiooni sagedus fp = 100Hz. Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal. 3.2.3. Täisperioodalaldi sildlülitus. Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid seevastu on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-e trafo mähise alumisele klemmile. Dioodid VD3 ja VD4 saavad sel ajal vastupinge ja on seetõttu suletud, see tähendab neid vool ei läbi. Järgmisel poolperioodil on mähise alumine klemm positiivne ja sel juhul kulgeb vool läbi dioodi VD3, läbi tarbija ja VD4 trafo ülemisele otsale. Sel ajal on vastupingestatud dioodid VD1 ja VD2. Vool läbi tarbija on sama kujuga kui eelmise lülituse korral. p = 0,67; Ka = 0,9. Kaks korda kõrgem alaldustegur tuleb sellest, et sekundaarmähis on nüüd poole väiksema keerdude arvuga
anoodpinget, kusjuures juhtimisnurka ei reguleerita või reguleeritakse kitsas vahemikus. Juhtimisimpulsside saamise lihtsaimat viisi selgitab joonis 2.9. Joonis 2.9 Oletame, et klemmil U on positiivne potentsiaal. Sel juhul läbib türistori V1 juhtimis- üleminekut (sest p-n-juhtimisülemineku dioodomadused on mitteolulised), kontakti K ja takistit R ja edasi läbi türistori V2 juhtimisülemineku klemmile X juhtimisvool ij. Seega on türistori V2 anoodpinge ja juhtimisvool positiivsed ning ta avaneb, kui juhtimisvool saavutab vajaliku väärtuse. Kui türistor V2 on avanenud, shunteerib ta juhtimisahela ja juhtimisvool katkeb, sest türistori pärisuuna takistus on tühiselt väike võrreldes juhtimisahela takistusega. Seega toimub automaatne juhtimisimpulsi formeerimine. Juhtimisnurk sõltub takisti R ja koormustakisti takistustest.
annaabi.ee 
