Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogusus. Skulptuur: veidrad poosid, jalad üleval, pürgivad poosid, dünaamilised, ülevoolavad tunnetes. Tuntuim skulptor: Lorenzo Bernini. Barokk-i Riided Riided: materjalideks olid siid, samet, pits, linane, rasked kangad. Värvid olid tumedamad, pidulikud, uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht, lopsakad varrukad, all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust, peenike piht, dekoltee tõusis kõrgemale, mantoo, ümar krae kandilisemaks ja musta pitsi kanti talveriietuse juures. Meestel oli polsterdatud jäik riietus, kuub, vest, põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga. Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari, lehvikud. Barokki Maalikunst: toonitab liikumist, ruumi sügavust näidatakse hele-tumedusega (nn keldriluugi valgus).
muusika · väljaspool Eestit oli väga kuulus Georg Ots teater · ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Jaan Toomingu lavastus - oli tunda hoopis mure Eesti rahva saatuse pärast · 1980 olümpiamängude fregatt, toodi mitmed medalik ( T. Sokk, J. sport Uudmäe) 20. TV.lk.44 ül.6 kodanlik natsionalism- tähistas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust "kodanliku" korraga jms. Nomenklatuur - oli vahend mille abil ühiskonda suunati ja kontrolliti. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused kus domineerisid kõik võimalikud parteid ja NK võimuorganite töötajad, kuid samuti hariduse, kultuuri ja teised võtmefiguurid. Ühepoolne kakskeelsus - Vene keele pidid omandama eestlased, kuid Eestis elavad muulased ei pidanud eesti keelt õppima. 40 kiri - oli omamoodi katse inimlikustada olemasolevat reziimi. 1980
Meelsasti kasutas Moskva ära ka pealekaebamisi. Poliitilised olud Võitlus kodanliku natsionalismiga Eesti NSV sisepoliitiliseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Võitluse olemust põhjendas Gustav Naan, kes väitis, et kodanlikud natsionalistid on eesti rahva verivaenlased. Kodanliku natsionalismi mõistet üksmeelselt ei defineeritud, see kujunes üldmõisteks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu jms. Selle ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EKP VII pleenum ja selle tagajärjed Kõigepealt hakati kodanliku natsionalisti silti kaela kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. Hiljem tundus Venemaalt tulnud võimumeestele, et liiduvabariigi juhtkond on ka nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949. aastal saadeti kõrge parteikomisjon Eesti NSV-sse asja kontrollima aja 7
sekretäri institutsiooni olemasolu. 40. Poliitilised olud. Võitlus kodanliku natsionalismiga. ÜK(b)P Keskkomitee 30 oktoobril 1944 võeti vastu otsus ,,Eest NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Kodanliku natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. Venemaalt tulnud võimumeestele tundus, et liiduvabariigi senine tippjuhtkond on samuti nakatunud natsionalismi. 1949 aastal saadeti kõrge parteikomisjon ENSV'sse olukorda kontrollima. 1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII pleenum, et otsust
natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. kujunevatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. Võimulolijad suunasid oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed
Klassiteadvus tekib kui klassi teadlikkus muutub inimese enese määratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimsed näevad oma klassi huve vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele. Enamik inimesi kasvatatakse arusaamas, et ühiskonnas pole olemas sotsiaalseid klasse. Kõrgklassi kuulujad on ühiskonna ainsateks liikmeteks, kes rõhutavad oma klassikuuluvust ja sellest lähtuvaid hüvesid. 8. Staatuse omandamine: klassi immobiilsus, staatuse omandamise põhimudel (119 121). Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast- põlvkonda. Madalamast klassist kõrgemasse tõusevad vaid vähesed, samuti ei lange järglane vanemate sotsiaalselt staatuselt palju madalamale. Poja haridus Poja hilisem töökoht
6.. 2. Kas pereliikmed erinevad oma religioossetelt uskumustelt ja kombetäitmistelt? 6. 3. Kui aktiivselt on perekond seotud mingi teatud kiriku, pühakoja või muude religioossete organisatsioonidega? 6. 4. Millised on pere usulised kombetäitmised ja harjumused? 6. 5. Millised religioonil baseeruvad seisukohad või väärtushinnangud on selle pere jaoks kesksel kohal? 7. Sotsiaalne klassiseisund (põhineb elukutsel, haridusel ja sissetulekul). Hinnata perekonna sotsiaalset klassikuuluvust kolme eelnimetatud näitaja alusel. Majanduslik staatus. Kes on selle pere ülalpidaja(te)ks? Kas perekond saab mingit täiendavat toetust või abi? Kui jah, siis mislaadi abiga on tegemist või kust see abi pärineb? Kas perekond peab oma sissetulekut piisavaks? Mida ta ise oma finantsilisest toimetulekust arvab? Ühiskondlik klassimobiilsus. 8. Perekonna vaba aja üritused. Pakutud hindamisvaldkonnad, mis hõlmavad perekonna vaba aja üritusi, sisaldavad järgmist : 8. 1
elementaarosake, mis kuulub aatomi tuuma struktuuri; 2 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 3) mõiste, mis on piiritlemata mahuga, mille tõttu ei ole võimalik määratleda antud mõiste klassikuuluvust; loogikas on sellist mõistet nimetatud null-mõisteks. Saksa füüsik ja matemaatik L.Euler (1707-1783) on võtnud mõistete mahuliste iseärasuste võrdlemiseks kasutusele ringid, hiljem loogikas tuntud nimetusena Euleri ring. Mahuliste iseärasuste võrdlemiseks mõistete jada: ü a l h d 1. Organism e i 2. Taim n
6.. 2. Kas pereliikmed erinevad oma religioossetelt uskumustelt ja kombetäitmistelt? 6. 3. Kui aktiivselt on perekond seotud mingi teatud kiriku, pühakoja või muude religioossete organisatsioonidega? 6. 4. Millised on pere usulised kombetäitmised ja harjumused? 6. 5. Millised religioonil baseeruvad seisukohad või väärtushinnangud on selle pere jaoks kesksel kohal? 7. Sotsiaalne klassiseisund (põhineb elukutsel, haridusel ja sissetulekul). Hinnata perekonna sotsiaalset klassikuuluvust kolme eelnimetatud näitaja alusel. Majanduslik staatus. Kes on selle pere ülalpidaja(te)ks? Kas perekond saab mingit täiendavat toetust või abi? Kui jah, siis mislaadi abiga on tegemist või kust see abi pärineb? Kas perekond peab oma sissetulekut piisavaks? Mida ta ise oma finantsilisest toimetulekust arvab? Ühiskondlik klassimobiilsus. 8. Perekonna vaba aja üritused. Pakutud hindamisvaldkonnad, mis hõlmavad perekonna vaba aja üritusi, sisaldavad järgmist : 8. 1
Värvide valimisel taotleti optilist segu, mida vaatleja tajub õigesti vaid teatud kaugusel pildist. Tihti kasutati puhtaid spektrivärvusi. Samas ei tahetud piirduda vaid looduse jäljendamisega ning taotleti ka harmoonilist kompositsiooni. Taheti joontega valjendada emotsioone ning neile anti sarnane tähendus muusikaga. Valguse edasiandmine on äärmiselt intensiivne, kuid figuurid on veidralt staatilised. Touluse-Lautrec oli samuti huvitav postimpressionist, kes rõhutas oma subjektide klassikuuluvust ning moonutas tihti neid karikatuursuseni, ta oli algselt mõjutatud impressionistidest, kuid hiljem Gauguinist, Jaapani puulüigetest ja juugendist. Nabiid olid vaimustunud Gauguini sünteetilisest stiilist ning katsetasid nii sümbolistliku sisu kui ka juugendliku dekoratiivsusega. Nad olid ainuke seos välismaal oleva Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism. Maal: Georges Seurat Paul Signac
Kuidas peaks rikkus ühiskonnas jaotuma? Klassid on suured inimeste rühmitused, kellel on käsutada samasugune majanduslik ressurss, mis tugevalt mõjutab nende võimalusi kujundada oma elustiili (A. Giddens). Jõukuse omamine koos ametikohaga on peamiseks klassidevahelisi erinevusi määravaks teguriks (A. Giddens) P.Bourdieu: klass eksisteerib ainult juhul, kui inimesed end ise teatud klassiga samastavad, kui nad tunnustavad oma klassikuuluvust. Klassid ei ole "sotsiaalses reaalsuses" antud, need luuakse (konstrueeritakse). Karl Marx määratles klassimõistet suhte kaudu tootmisvahendite omamisse. Max Weber nägi samuti klassi majandusliku kategooriana, kuid rõhutas selle seotust sotsiaalse staatuse ja parteilise kuuluvusega. John Goldthorp: määratleb klassi kahe dimensiooni - turusituatsiooni ja töösituatsiooni - abil. Indiviidi turusituatsiooni kujundavad: - palgatase - tööga kindlustatus antud ametis
leppida. Moskva kasutas meelsasti ära ka valvsate kodanike kaebuseid. Need olid head informatsiooni allikad. Kaebuseid kontrolliti iga kord ja väga tõsiselt. Vajadusel kasutati ka vastavaid meetmeid. 3. Poliitilised olud viii. Võitlus kodanliku natsionalismiga Kodanliku natsionalismi mõistet ühemõtteliselt ei defineeritud. Peamiselt oli see käesoleva ideoloogiast kõrvale kaldumise üldmõiste. Samuti tähistas see klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust ,,kodanliku" korraga. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest ja kunstist, teadusest ja majandusest. ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed Esmalt hakati kodanliku natsionalismi silti külge kleepima Eesti Vabariigiaegsetele loovharitlastele. Venemaalt tulnud võimumeestel tekkis arvamus, et Eesti tippjuhtkond on ka nakatanud kodanlikust natsionalismist. 1949
1. Kolmnurgakujuline klassijaotus 2. Rombikujuline klassijaotus * 3. Ruudukujuline klassijaotus 5. Konflikteoreetilise käsitluse kohaselt on ühiskonna sotsiaalne kihistumine 1. ebaloomulik ning seda on vaja vähendama * 2. loomulik ja paratamatu 3. ebaloomulik, kuid seda pole vaja vähendada 6. Mis ei kuulu nn objektiivsete kriteeriumite hulka, mille alusel saab määratleda inimese klassikuuluvust 1. Rikkuse tase, mida inimene saab 2. Isiku enda isiklik arvamus * 3. Seos tootmisvahenditega, mida inimene kasutab tööl 4. Töö iseloom, mida inimene täidab 7. Makrotasandilt vaadatuna mõjutab indiviidi sotsiaalset mobiilsust eelkõige 1. ühiskonna struktuur * 2. isiku enda teadmised 3. isiku enda eelistused 4. isiku enda valmisolek 8. Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? 1. Isiku sotsiaalse kontrolli mehhanism
vvk.ee. 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist? Laias laastus peetakse valimiskäitumist sõltuvaks hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Arvatakse, et kindlaid seisukohti omavad kodanikud teevad oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valijad otsustavad viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. 12 Kodanikud, huvid ja demokraatia Klassikuuluvust, mis seostub sotsiaalmajandusliku positsiooniga, peeti Euroopa hääletusmustritele omaseks kuni 1970.–1980. aastateni. Väideti, et töölisklass hääletab valdavalt vasakparteide, jõukamad kesk- ja kõrgklassi inimesed aga paremparteide poolt. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. 20. sajandi lõpupoole ei ole valijate eelistused enam nii selgepiirilised; ka rikaste hulgas on vasakparteide toetajaid,
mobiilsus. Mobiilsust saab uurida mobiilsustabeli abil lapse töökoht täiskasvanueas TÖÖLINE KAPITALIST isa töökoht TÖÖLINE 50% 20% 70% KAPITALIST 10% 20% 30% 60% 40% Ülal kujutatus tabeliga uuritakse põlvkondade vahelist mobiilsust (võrreldakse inimese klassikuuluvust tema isa omaga). Protsendid ruutude sees näitavad kuidas inimesed jagunevad vastavalt sellele milline on nende enda ja nende isa töökoht. Protsendid ruutudest väljaspool näitavad kui palju oli kummagi kassi esindajaid kokku isade põlvkonnas (viimane parempoolne tulp) ja laste põlvkonnas (alumine rida). Strukturaalne mobiilsus – mobiilsus mis tuleneb tööturu struktuuri muutustest – st. sellest, et mingisse kihti
Teostest on hiljem välja nopitud esteetikaga seotud mõtteavaldusi. · Hegelilt üle võetud konseptsioonid: Marx ja Engels võtsid üle ajaloolise perspektiivi kunstivormidele, millest rääkis ka Hegel. Küsimus kunsti loomise ühiskondlikest tingimustest. Kunstiteos kui idee/ideaali meeleline nähtumus radikaliseerisid seda põhimõtet. · Arendasid neid edasi: nad tähtsustasid kunstiloome ühiskondlikke ja materiaalseid tingimusi (k.a looja päritolu, klassikuuluvust, sotsiaalset suhteid jm.) · Marx arutleb nt selle üle Hegeli põhjal, et kreeklaste kunsti ideaalse klassikalise kunsti tekkimise tingimusteks on olnud sõbralik looduskeskkond, hea kliima, kreeka mütoloogia ja soodsad ühiskondlikud-poliitilised tingimused. Küsib: Kas Achiellus oleks võimalik ka püssirphu ja tinakuuli ajastul. Vormib selle Hegeli idee kunstiajaloolisest arengust materialistlikult ümber. Hakkab seletama mateeriast lähtudes.
Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Parim sotsiaalpoliitika on nende arvates hästi arenenud majandus. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". 26 Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga lihtsalt nendest passiivset osavõttu. Alles pärast 1929-33. a majanduskriisi hakati mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse, eriti F. D. Roosevelti "uus kurss". Mõõdukas sotsiaalliberalism avaldub ka USA presidentide, demokraatide J. F. Kennedy ja B. Clintoni puhul. Vabadus pole mitte eesmärk, vaid inimese arengu tingimus. USA
Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga lihtsalt nendest passiivset osavõttu. Alles pärast 1929-33.a majanduskriisi hakati mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse, eriti F. D. Roosevelti "uus kurss". Sotsiaalliberalism avaldub ka USA presidentide, demokraatide J. F. Kennedy ja B. Clintoni puhul. USA Demokraatliku Partei sooviks on olnud luua liberaalsetele põhimõtetele tuginev sotsiaalne
pangatelleritel niigi palju vabadust, kui näiteks tavalisel saekaatri mehel. Samas ei olegi töölisklass üheselt määratletav, kuna sinna kuuluvad nii musta töö tegijad kui kõrgetasemelised oskustöölised. Klassiteadlikkus ja klassikuuluvuse määramine. Klassiteadlikkus tähendab mõistmist, et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad inimese klassikuuluvuse. Kas inimesed ise oskavad oma klassikuuluvust määratleda? Mitmete uuringute andmetel oskavad küll. See kinnitab Weberi arusaama klassist kui staatusgrupist, mis saab alguse ühistest majanduslikest huvidest ja lõpeb ühise kogukonna tunnetamisega. Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad vastajad üldiselt standardseid objektiivseid muutujaid: haridus, sissetulek, töökoht, lisaks ka tootmise sotsiaalsete suhete mitmeid karakteristikuid prestiiz, vaimne või füüsiline koormus. 19.1.11
annaabi.ee 
