Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niinest nöörijäänustega võrgukivi ning männikoorest võrgukäba. Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad
inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur * Sindi-Lodja etapp * Narva etapp Pulli asula, Kunda Lammasmägi liikusid palju Üleminek viljelusmajandusele. Neoliitikum. Neoliitikumi tunnused: 1) lihvitud kiviriistade valmistamine 2) keraamika kasutuselevõtt 3) Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajandus sai alguse pigem ekvaatori ümber ja tnp Iisraeli läheduses Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neli etappi: 1) 7000-5500 eKr (Kreeka kuni Serbia/Ungari) 2) 7000-4500 eKr (Edela läänemere äär) 3) 5500-4500 eKr (Tšehhoslovakkia, Lõuna-Poola, Ida-Saksa) 4) 4500-3500 eKr (Pr, Sks, Ingl, Venemaa, Lõuna-Soome/Rootsi) Levimisviisid:
samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600–675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropolooge Leakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused: inimese ajumaht peab olema vähemalt 750–800 cm³ ja esimesed inimesed
iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras
aastaid, sest vastava perioodi olemasolu veel ei teadvustatud. Tõuke selle perioodi uurimisele andis varaste tarandkalmete ja maakasutussüsteemide avastamine. Kuna mitmed muistiseliigid ühendavad oma kasutusajaga pronksiaega ja eelrooma rauaaega, siis on nii Eestis kui ka mujal Läänemere idaranniku maades neid perioode tihti kokku võetud ühise ajastu varane metalliaeg alla. Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument, et metalli leidus tollal veel vähe ning suuremalt jaolt jätkus kiviriistade valmistamine ja kasutamine. Varase metalliaja mõiste loomise ajal (1950ndad) tunti pronksi- ja eelrooma rauaaja muistiseid ja leide tõesti veel tagasihoidlikult, kuid nüüdseks on see pilt tundmatuseni muutunud. Nii Constantin Grewingki kui hiljem ka Richard Hausmanni arvates elati Eesti alal kiviaja tingimustes kuni rooma rauaaja alguseni, kuigi üksikuid metallesemeid tunti ja kasutati. (Grewingki 1882, lk 58; Hausmann 1896, lk 12).
Arvatavad Kunda kultuuri kalmistud Eestis: Kivisaare (Viljandimaa, Kolga-Jaani vald) Veibri (Luunja vald, Ihaste külje all) Eesti vanim matusekoht. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Üleminekut mesoliitikumilt neoliitikumile on erinevatel maadel määratud erinevate tunnuste alusel. Näiteks on mõnel pool neoliitikumi alguseks loetud uusi võtteid kivitöötlemise tehnoloogias ja selleks oluliseks muutuseks peetakse lihvitud kiviriistade ilmumist. Teistes maades on neoliitikumi märgiks loetud savinõude valmistamise algust. Viimasel ajal on aga paljudes maades hakatud neoliitikumi alguseks pidama üleminekut viljelusmajandusele. Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad ja viljeluskultuurid Lähis-Ida: nisu ja oder Kagu-Aasia: riis Kesk-Aafrika: durra ja hirss
-Aafrikas on energeetiliselt kasulikum püsti olla päike on seniidis, siis on vähem soojendatavat pinda väiksem ülekuumenemise oht? -pikema rännaku tegemine on 2 jalal efektiivsem -savannis on püsti olles võimalik kiskjat kaugemalt avastada 4-7 MAT tagasi, võibolla toimunud üldse mitu korda. (fossiilidelt on näha kaela kinnitumise järgi (all/taga) kas püsti või mitte) EELLASED HOMO HABILIS -TÖÖRIISTAD -otseseid tõendeid ei ole, aga seostatakse, mingid kiviriistade jäänused on nende kontide juurest leitud -ka simpans, vares oskavad riistu kasutada HOMO ERECTUS -hakkas liha sööma -suutis ületada ka merd, kus teine kallas näha ei olnud -siiski ei jõudnud Ameerikasse ega Austraaliasse -võttis kasutusele efektiivse kivikirve -võib-olla suri välja kõigest 30-50 KAT (Erectusest arenes ka selline loom nagu H. Floresiensis 80000-20000 a tagasi. 1m pikk, aju maht 300 cm3 EVOLUTSIOON ei pea alati olema progressiivne!!
rukki õietolmu. Rauaajal võeti rukis kasutusele iseseisva põllukultuurina. Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal kujunes u. 11 000 aastat tagasi. Esimesed jäljed inimesest Virumaa idapoolses osas pärinevad keskmisest kiviajast. Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks? Vanimad fossiilsed põllujäänused Eesti alal pärinevad nooremast pronksiajast ja vanimad välja kaevatud adrajäljed rooma rauaajast. 600/500 eKr rajatakse esimesed ulatuslikud põllusüsteemid, nn keldi põllud. 50/100 pKr muutub maaviljelus järjest tähtsamaks ja inimesed jäävad paiksemaks.
Sama ideed võis rakendada ka inimeste mineviku kohta, st paljudes asjades sarnanes minevik tänapäevaga. Inimkonna suuremat vanust kui piibli põhjal arvata võis, kinnitasid ka mitmel pool leitud kivist tööriistad, mis esinesid koos väljasurnud loomade luudega. Nii oli näiteks Prantsusmaal 1838. aastast alates leitud primitiivseid kiviriistu ja fossiilseid loomaluid. Kasutades geoloogidelt ülevõetud stratigraafilist meetodit, õnnestus määrata ka selliste kiviriistade kuuluvus. Sellega tegeles Jacques Boucher de Perthes. 1841. aastal avaldas ta veenva tõestusmaterjali inimeste kivist tööriistade ja väljasurnud loomade luude seose kohta. Ta väitis, et see osutab inimeste olemasolule juba ammu enne piiblis mainitud veeuputust. Esmalt ei leidnud ta väide kuigi suurt poolehoidu, kuid 1859. a külastasid teda briti juhtivad teadlased, geoloog Joseph Prestwich ja antikvaar John Evans. Nad tutvusid Perthesi materjalidega ning veendusid nende ehtsuses
mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropoloogeLeakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud eelarvamused: inimese ajumaht peab olema vähemalt 750800 cm³ ja esimesed
Kalmistu Lätis: Zvejnieki Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 8. loeng Kiviajane viimane kultuur, noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Ajajärk, kus leiab aset kõige suurem murrang inimkonna ajaloos. Oluline üleminek viljelusmajandusele. Seni koguti ja korjati loodusande. Nüüd hakatakse ise maaviljeluse ja loomapidamisega. See muudab inimeste elu olulisem määral. Seda on vahel nimetatud ka neoliitiliseks revolutsiooniks. Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine – kirvega lihviti välja tööriistu. Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele – ka meil siin loetakse seda neoliitikumi alguseks. Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad: jagub igale mandrile. Euroopa jaoks kõige olulisem, Lähis-Idas hakati kasvatama nisu ja otra – mõlemad oli metsikud taimed, neid hakati ise kasvatama, siis võime rääkida nisu ja odra kui teravilja kasutulevõtust. Need viljad levisid Euroopasse kõige enne
enda lisatud: 1.2. MESOLIITIKUM (9500-4000 eKr) Algas pärast jääaega tuntava kliima soojenemisega ja lõppes põlluharimise algusega eripiirkondades. Tundrad asendusid (sega)metsadega, asustus liikus ka põhja poole. Iseloomulik on kivitööriistade kõrge kultuur (mikroliidid, varrega kirved). Leide vähe, ei paikne lähestikku. N 05.11.09 Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 1.3. NEOLIITIKUM (4000-2000 eKr)- Alguseks on tihi loetud lihvitud kiviriistade või keraamika ilmumist, paljudes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Gordon Childe "neoliitiline revolutsioon" · igal pool iseseisvalt taimede kodustamine, tõenäoliselt seoses rahvaarvu kasvuga. Miks just neid taimi? - peab andma piisavalt head saaki, seemned/terad peavad jääma pea sisse kinni mingiks ajaks · Esmalt jõudis viljelusmajandus Kreeka alale Anatooliast /kultuurvili/ (u 7000-6000 eKr),
Kasutati usulistel tseremooniatel? Nooremast kiviajast sarvest tehtud põdrapead, nagu sauaotsad. Mesoliitikumi II poolel kujunevad asulad ka rannavööndisse, saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu). Leitud hülgeluid, hüljeste küttimine kevadisel perioodil (siis pojad). Soomest 8000 aastat vana võrk, Narva lähedalt u 6000 aastat vana võrgu käbi. Neoliitikum Kolm peamist tunnust: 1. Mitmetes maades algab viljelusmajandus ehk neoliitiline revolutsioon 2. Lihvitud kiviriistade kasutusele võtt 3. Keraamika kasutusele võtt Varaseim neoliitiline kultuur on Narva kultuur. Narva tüüpi savinõule tuleb kivid toestuseks panna ja lõke ümber teha. Taolist keraamikat palju Läti ja Leedu aladel. Narva kultuuris kütid, kalastajad, hülgekütid. Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika) Ornament tehti kammilaadse riistaga. Kõõvits kaapimise riist, uurits uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku
Võimalik , et osa surnuid oli mässitud loomanahkade sisse. On leitud ka hauakohtadest purustatud linnuluid, mis võib vihjata ka rituaalsetele sööminstele. On olemas ka üksikuid kunstipäraseid esemeid- on olemas üks luust hoolsast lihvitud kujuke. Rästikukuju , mis on põdrasarvest tehtud leiti tõrvalast , samuti leiti ka mitu pistoda. I blondiinid tek 100000ekr. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Ülemineku tunnused: lihvitud kiviriistade valmistamine, keraamika kasutuselevõtt(hakati savinõusid tegema, savinõud olid I kunstlikult tehtud toidunõud, millega saab toitu keeta) ja üleminek viljelusmajandusele ( üleminek erinevates piirkondades eri aegadel, I Lähis idas 9000 eKr. Hirssi on kasvatatud tp Hiinas, Kagu Aasias riis.Aafrika keskkosas kasvatati samuti hirssi, maisi kasvatati vahe ameerikas, seal kasvatati siis ka ube). Hakati tegelema ka loomade kodustamisega. I koduloom oli
Umbes 8000 eKr on Türgis potikillud, millel on jälgi piimarasvast. Nendes pottides ei hoitud mitte piima, vaid võid, juustu vms. Türgi alad on piirkond, kus hakati tarbima loomapiima. Noorem kiviaeg Eesti aladel. Neoliitikumi alguseks loetakse paljudes maades üleminekut viljelusmajandusele. On ka teisi tunnusmärke nagu keraamika ja savinõude ilmumine. Keraamika võib seotud olla viljakasvatamisega, sest savinõudes oli kergem toitu hoida ja keeta. Tunnuseks on ka lihvitud kiviriistade kasutuselevõtt. Kunda kultuuris kasutati palju luust ja sarvest tööriistu, oli ka olemas juba mõned lihvitud kristalsest kivimist tööriistad. Eestis loetakse neoliitikumi alguseks keraamika kasutuselevõttu, esimesed savinõud jõudis Eestisse u 5000 eKr. Esimene kultuur, mis neoliitikumi ajal Eestis levis oli Narva kultuur, sest esimesed asulad leiti Narva juurest. Narva kultuur on levinud ka suured osas Lätis ja Leedus. See näitab, et naabritelt on õpitud keraamika
Osad paleoantropoloogid peavad teda australopiteekus robustuse variandiks. Homo perekond Perekond Homo inimene. Esimene Homo liik u 2,62,5 milj a tagasi. Põlvnes tõenäoliselt mingist gratsiilsest australopiteekusest, kas afarensise või africanuse taolisest eellasest. Erinevad australopiteekustest mitmes asjas, kõige olulisem on suurem ajumaht. Homo perekonna liikmetel oli see kõige vähem 590cm³, harilikult siiski kõvasti üle 600cm³. Ainult Homole on iseloomulik ka kiviriistade valmistamine. Kõik Homo liigid tekkisid Aafrikas, kust nad kõik, va esimene liik (Homo habilis), aja jooksul välja rändasid. Kõik nüüdisinimesed kuuluvad ainsasse säilinud liiki ja alaliiki Homo sapiens sapiens. Inimene erineb inimahvidest paljude tunnuste poolest. Australopiteekuste ja neile järgnenud Homo habilise ja Homo erectuse luude võrdlemine näitab, et peamised 16
annaabi.ee 
