3. PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG Vanem pronksiaeg (u 1800 1100 eKr) Vanimad pronksesemed on hetkel Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt leitud sirp Metallist tööriistad olid tõhusamad, ometigi jõudis Eestisse neid suhteliselt vähe Eestis jätkus kivikirveste valmistamine Paljud teisedki esemed tehti kivist, sarvest ja luust Sarvest ja luust esemete puhul püüti jäljendada pronksesemete välimust Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel
1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad. lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme Jätkus kivikirveste veiseid, mõnevõrra Hakkas valitsema konstruktsiooniks valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise luust. ja oder, tunti ka eraomandus. Sise- läbimõõduga ring
külili ja kägaras, mõnikord ka kinniseotult. Arvatakse et toimus muutusi inimeste usundis: surnuid hakati kartma. Vanem pronksiaeg. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, töö sai ära tehtud kolm korda kiiremini. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe , sest siin puudus nende valmistamiseks vajalikud vase ja tinamaagid, mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu jätkus vanemal pronksiajal kivikirveste valmistamine. Noorem pronksiaeg. Uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Ehitati kindlustatud asulaid Saaremaal ja P.Eesti rannikuvööndis. Kombestik: matmiskommetes leidis aset suur muutus: nüüd hakati ehitama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on mullakiht õhuke ja viljakas ning kergesti haritav.
1800-500 eKr pronksesemed: maaviljelus. Küttimine kaheks erilisi Asva odaots ja sirp. ja kalapüük. Kasvatati regiooniks: maapealseid Tööriistad olid lambaid, kitsi, veiseid, rannikupiirkond kalmeehitisi e. tugevamad. Jätkus sigu, hobuseid. ja sisemaa. kivikirstkalmeid. kivikirveste Põlluviljad:nisu, oder, Kujunes välja Laibamatus. valmistamiseks. lina, uba, herned, põllumaa Teised esemed tihti hirss. eraomandus. kivist, savist, sarvest Sise-Eesti oli ja luust. hõredamalt Pronks(tina ja vase asustatud->
ülemere asulates. Eesti vanemal pronksiajal ajavahemikus 18001000 eKr hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist) valmistatud esemeid. Esialgu olid metallesemed üksnes luksusesemed siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid üksikuid selle ajastu asulakohti. Mida tollal surnutega tehti, pole kalmete puudumise tõttu teada. Majandus rajanes ringleval alepõllundusel, küttimisel ja kalastusel. Nooremal pronksiajal (1000 500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde
lambaid, kitsi, veiseid, Karjakasvatamine, sigu hobuseid. maaharimine, Kasvatati nisu, otra, hernest, uba, lina, küttimine ja kalapüük Tööriistad Jätkus kivikirveste Rauast, tugevamad, valmistamine, kuna teravamad, pronksist tööriistad olid vastupidavamad kui kallid, luust, sarvest pronksist Tööriistade Metallist, kivist, Pronks, tooraine Rauast, soorauamaak
Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ka maaviljelus muutus tähtsaks. Nöörkeraamika elanikud paiknesid looma kasvatuseks soodsates kohtades. Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased. Järgmine periood on vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr. Metallesemeid leidus Eestis veel vähe, siin jätkus kivikirveste valmistamine. See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga.
kammivajutisi. Saartel on palju kasutatud lohundeid ja täkkeid. Hilisemas faasis on nõude pinnale hakatud kandma ka tekstiilvajutist. Hilise kammkeraamika killud Tamula asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4188:1545, 1563, 1660, 1695, 1728). 3.Nöörkeraamika 3.1.Nöörkeraamika kultuur Hilisneoliitikumis ilmusid kogu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse uued arheoloogilised kultuurid, mida keraamika järgi nimetatakse nöörkeraamika kultuurideks või lihvitud kivikirveste järgi sõjakirveste või venekirveste kultuurideks. Nöörkeraamika kultuuride ala ulatus Reinist Volgani ning Skandinaavia lõunaosast Alpideni Lääne-Euroopas ja Dnepri keskjooksuni Ida-Euroopas. Sellel alal eristatakse üle paarikümne sarnaste kiviesemete, keraamika ja matmiskommetega kultuuri. Eestis võib nöörkeraamika kultuuri algusajaks pidada umbes aastat 3000 e.Kr. või sajand-paar varasemat aega. Kammkeraamika kultuuri kõrvale ilmunud nöörkeraamika kultuur erines
kobedat mulda maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Matmiskombed olid teistsugused. Kalmistud rajati asulatest veidi väljapoole kõrgematele küngastele. Surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Pronksiaeg tööriistad olid tunduvalt paremad kui kiviajal. Ometi jõudis neid Eestisse sel ajal väga vähe see tõttu jätkus ka vanemal pronksiajal Eestis kivikirveste valmistamine ning ka palju teisigi esemeid tehti kivist, sarvest või luust. Vanemat pronksiaega tuntakse siiski veel lünklikult. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega. Mõned kindlustatud asulad ehitati Saaremal ja Põhja- Eesti rannikuvööndis. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, vaid neis elati püsivalt. Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid. Kivikalmetesse aga ei maetud sugugi kõiki surnuid, neid peeti
Surnud asetati külili, kägarasendis ja üks või mõlemad käed pea all. Mõne tugevasti kägardatud luustiku puhul arvatakse, et surnu võis olla kinni seotud. Surnuid hakati kartma. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt. Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring,
kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu pole imestada, et vanemal pronksiajal jätkus Eestis kivikirveste valmistamine. Paljud teisedki esemed tehti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Vahel püüti sarves või luus vähemalt väliselt jäljendada mujal levinud pronksesemeid, esmajoones ehteid. Vanemat pronksiaega tuntakse meil veel lünklikult, sest kinnismuistiseid teatakse vähe ja neid pole arheoloogiliselt põhjalikumalt uuritud. 2.1.ASULAD Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel,
on ju ainult üks elektron? Elektroni ergastatakse erinevatele nivoodele ning nendelt üleminekul madalamatele nivoodele kiirgab aatom erinevaid lainepikkusi. 3 Mitu korda muutub vesinikuaatomi energia elektroni üleminekul esimeselt nivoolt kolmandale? Neljandalt teisele? 4 Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg on 1 ööpäev. Kuipalju seda isotoopi on alles 1 ööpäeva pärast? Kolme ööpäeva pärast? ½ ja 1/8 algkogusest 5 Kas iidsete kivikirveste vanust saab määrata radioaktiivse süsiniku meetodil? Miks? Ei, kuna säilinud kivi.. 6 Raadiumi poolestusaeg on 1590 aastat. Selle aja möödudes on alles pool praegu maailmas olemasolevatest raadiumi tuumadest. Kas veel 1590 aasta möödudes on raadium maailmast kadunud? Ei. Nt alguses 100 -> siis 50. Seejärel 50->25
Jahiriistad: Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud.Rannarahva tegevusala hülgekütmine ja veel loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. 3. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULADkindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt.Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest
1. Uuriti neandertaallaste suhteid kromanjoonlastega ning leitigi, et võis olla nende vahel seksuaalsuhteid (kromanjoonlasest mees ja neandertaallasest naine), kuid Pääbo tunnistas eksimust ning järgnevad tulemused osutusid negatiivseks 2. Tuli välja teesiga, et neandertaallased kujunesid välja 700 000 a tagasi HOMO FLORESIENSIS avastati 2003. a Indoneesias 300 miili Jaavast idas Florese saarel. Sealt leiti 800 000 a vanused kivikirveste tükid (tulekivist) ning kokku 8 sarnase väikese inimese skeletid. Esmalt peeti seda haiguseks pisipealisus tegu oli kääbusrahvaga. Nad oli 1 m pikad, ajumaht ~380 cm3. Surid välja 12 000 a tagasi vulkaanipurske tõttu (HOBBITS :D) N 15.10.09 Paleoliitilised kultuurid ja kunst ARHEOLOOGIA PÕHIPERIOODID: 1. Kiviaeg 2,6/2,5 mln a tagasi 2000 eKr (vt jagunemist allpool) 2. Pronksiaeg Eestis: 1800 500 eKr Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 3
Nöörkeraamika 23 Esineb ka suuremaid ja robustsemaid nõusid. Nende savikoostisesse on sageli segatud taimekiude ja karvu, millest on jäänud peened kiudjad jooned nõude pinnal. Nõudel on väljapoole laienev serv ning ornamenditud on nad harva. Vahel esineb siiski tekstiilornamenti. Teiseks iseloomulikuks esemetüübiks on venekirved (ehk sõjakirved). Neid on mitmeid eri tüüpe. Venekirvestes on kivikirveste tehnoloogia täiustatud viimseni (kuju, lihv). Arvatavasti on tegu luksusesemetega, omaaegse prestiikaubaga, mis kuulusid ühiskonna eliidile. Nende kirveste kasutusviisi kohta arvatakse, et need olid mitte niivõrd tööriistad (selleks olid paralleelselt kasutusel teised, nö tavalised kivikirved ja talvad), vaid rituaaliriistad ja relvad. Sõja- ehk venekirved Nöörkeraamika kultuuri matmiskombed
esineb kultuurtaimede õietolmu (nisu, oder, kaer). Õietolmust radiosüsinikuproov. Umbes 3000 e.Kr levib Eesti alal täiest uus ja eriline kultuur ehk nöörkeraamika kultuur, nim savipottide järgi, mil nööriga tehti kaunistused. Nöör jäljenditesse panna, peale põletamist uus nöör ümber ja nõu siis kantav? Iseloomulikud hästi lihvitud kivikirved, mis on paadi ehke vene kujulised. Nimetatakse vene kivikirveste kultuuriks. Matmiskombestik on eripärane, maetud pooleldi kägaras asendis, jalad konksus, käed ja pea rinnal, külili maetuna. Võib olla olid surnud kinni seotud, sest kardeti surnute tagasipöördumist? Asulatest väljaspoole matmine. Ka hauapanused olid teistsugused, lihvitud tulekiviesemed, luust esemed, mis valmistatud koduloomade luudest. Nöörkeraamika kildudest leitud viljateri. Tuntud ainult nöörkeraamika kultuuri kalmistud, asulaid ei teatud pikka aega
Ka vanema ning noorema pronksiaja kirveid kasutati tõenäoliselt eelkõige sõjarelvadena. Sel ajal tihenevad olulisel määral sidemed Skandinaaviaga, meresõit areneb. Pronkskirvestel on selles tõenäoliselt olnud oluline roll, kuna nende abil on olnud võimalik valmistada tõhusamaid veesõidukeid. Veel üks huvitav nähtus, mis pronksiajal on levinud, on palkidest elamud ning tundub jällegi olevat loogiline, et oma roll selles on olnud pronkskirvestel, kuna kivikirveste abil nii suuri palke raiuda on keeruline. Putkkirved on varre otsa kergemini kinnitatavad ning nendega on võimalik tõhusamalt tööd teha. Mõned putkkirvestest on väga kaunite ornamentidega, mis sageli viitab sellele, et tegemist ei ole niivõrd tööriistaga, vaid pigem staatust näitava esemega. Sellegipoolest on need siiski vaid oletused. Relvasid on läbi aegade uhkemalt kaunistatud ning tööriistadel enamasti kaunistusi ei ole,
rannakülades. 1980 a-te algul tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum. Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts (juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931 1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED TEGEVUSALAD Meresõidu Ajalugu Arheoloogid on avastanud Kreeta saarelt tõendeid sellest, et inimesed oskasid juba väga kaugetel aegadel merd sõita. Saare põhjarannikult leitud kivikirveste ja muude tööriistade vanuseks on hinnatud 130 000 kuni 700 000 aastat. See tähendab, et juba selles ajavahemikus pidid inimesed olema suutelised merd ületama, sest Kreeta on olnud mandrist lahutatud viis miljonit aastat. Iidse mereretke pikkus pidi olema mitukümmend kilomeetrit. Varem on Kreekast saadud tõendeid umbes 11 000 aastat tagasi toimunud meresõitude kohta. Kogu maailmast aga on teada ka 60 000 aasta taguseid, ehkki oletatud on ka varasemaid.
annaabi.ee 
