Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiudbetoon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
betoon, kiudbetoon, armatuur, armatuuri, polüpropüleeneraskiud, klaaskiud, armeerimine, pragunemise, vundament, kandva, kasutust, habras, plastik, ajakulu, lumest, raketise, saledus, lainelised, ülespoole, vundamendid, ehitamisel, betoonpõrandad, juhendaja, marelle, laiv, väimela, kirjutan, olemuselt, armeerimisega, sooritada, asbest, süsinikkiudVÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KUIDBETOON Referaat Juhendaja: Andres Aruväli SISSEJUHATUS Mõeldes betoonile, teame koheselt, et tegu on tugeva ja raske materjaliga, millel on hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON
...........................................5 1.2. Kiudude tüübid..........................................................................................................................6 1.2.1. Teraskiud............................................................................................................................6 1.2.2. Polüpropüleenkiud..............................................................................................................7 1.2.3. Klaaskiud............................................................................................................................7 1.3. Kiudbetooni eelised...................................................................................................................8 1.4. Kiudbetooni puudused...............................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................
.......................................3 Kiudbetoon............................................................................................4 Kiudbetooni eelised, kasutamine.....................................................5,6,7 Kiudbetooni eelised...............................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Sissejuhatus Seekordseks referaadi teemaks on kiudbetoon ning selle kasutamine. Referaadi materjal on otsitud internetist. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas
Eemaldatakse segamise, paigaldamise ja transpordi ajal sinna kaasatud liigne õhk. Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks, korrosiooni- ja ilmastikukindlamaks. Betooni kivinemise tingimused ja betooni hooldamine: · betooni hooldamine ei lõpe segu paigaldamise ja tihendamisega · betooni hooldamine seisneb kivinevale betoonile maksimaalselt sobivate tingimuste (niiskus ja temperatuur eelkõige) loomises. Värske betoon ei tohi: · välja kuivada (kuumades kliimatingimustes) · külmuda (külmades kliimatingimustes) · üle kuumeneda Seega tuleb jälgida kivinemise käiku ja võtta ette meetmeid nende viimiseks vastavusse betoonile vajalike tingimustega. Betoonisegu transporditakse objetidele seguautodega. Betooni paigaldamine on vaid üks osa betoonitööst. Õige ja hoolikas järelhooldus on hea lõpptulemuse saavutamiseks vältimatu see parandab betooni tugevust, püsivust,
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd
Kiudbetoonist põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · pinnasele toetuvad põrandad · vaiadele toetuvad betoonpõrandad · tasanduskihid Aluspind Betoonpõranda kvaliteet on tihedalt seotud põranda aluse kvaliteediga. Seetõttu on oluline pöörata
1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Eesti tähtsamad ja suuremad betoonrajatised on Tallinnas Patarei vangla taga asuv vesilennukite angaar, mis on ainulaadne selle poolest, et ligi sada aastat tagasi oli see suurim raudbetoonehitis Euroopas ja esimene kogu Ida-Euroopas ning 318 m kõrge Tallinna teletorn. Betoonehitamise raskuspunktid lähiajal on kuivamis- ja niiskusprobleemid ning elutsükli kulud ja keskkonnaküsimused. Sarrused Sarrus ehk armatuur on konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik. Enamlevinud on terassarrus, mida kasutatakse raudbetooni sees. Kuid sarrus võib olla ka muust materjalist, kasutatakse isegi klaasplast- ja bambussarrust. Sarrustamine ehk armeerimine on konstruktsiooni tugevdamine teise materjaliga, näiteks terassarrusega. Sarrustatakse peamiselt raudbetoon- ja kivikonstruktsioone, kuid ka näiteks keraamika-, kips-, klaas- ja plasttooteid. Tehnikas kasutatakse liitmaterjale ehk eelsarrustatud materjale.
· Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga. · Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >1580°C (samott), - raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350... 1580°C (ahjutellis), - kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <1350°C (harilik savitellis) Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse
1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (metallid) 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis
a) Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt, võivad jääda peale tulekahju kasutuskõlblikuks. b) Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. c) Põlevad Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida pole immutatud antipüreeniga. 5) TULEKINDLUS materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks
2)Kamberkuivatamine-spetsiaalses ruumis 80-100 kraadi juures. Eelised: kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhukuivatamine(5-10p.); puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni(tavaliselt 5-10%); kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Puudused: küllalt kallis kuivati; üsna suur kütuse kulu. 3)Elektriline kuivamine-puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Kuivamine toimub väga ühtlaselt, pragunemise oht on väike. Kestab 10-12 tundi. Elektrilise kuivatamise puuduseks on kõrge hind suure energiakulu näol. 8.Puidust saematerjalid ja pooltooted 1)Ümarmaterjalid-kujutavad endast okstega laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad alaliikideks: 1)palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140mm ja pikkusega 4-7m; 2)peenpalgid, läbimõõt 80-140mm ja pikkus 3-7m; 3)ümarlatid, läbimõõduga 30-80mm ja pikkusega 3-7m;
Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti. Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga.). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis). 3. EM mehaanilised omadused: Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R
+20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon. Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust: 14 · Tihendamine; · Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine); · Kahjulikud lisandid materjalides ja vees; · Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega).
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase . Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad 4. Puidu omadused- pos. ja neg., erinevad määratavad tugevuse liigid Puidu peamised positiivsed omadused on: • väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata) • küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone) • väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta)
juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 05.05.2014 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 05.05.2014 · Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille
juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. (tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad materjalid) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus [N/mm2]on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on
Glasuuriga 12 saab plaatidele anda igasuguse värvuse. Keraamiliste plaatidega sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust. 3) Mosaiikplaadid on väga väikesed, servapikkusega 20-50mm. Plaadid liimitakse alumise küljega võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti ca 1m2 suuruste vaipadena(vaipkeraamika). Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. Keramsiit ehk kergkruus üldnimetus ehitus- ja täitematerjalidele, mis on looduslikuga võrreldes neli korda kergem. Tuntuimad kaubamärgid on Fibo, Leca ja Exclay. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel 1150°C pöördahjus. Tootmine: Eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks Mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika
; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge; puidust kerega laevu jääb aina vähemaks. Siiski kasutatakse seda järjest hinnalisemaks muutuvat materjali väiksemate laevade kerede valmistamiseks, ehkki ta ei ole küllalt tugev ja on samas kaunis raske, samuti nõuab puitkere töömahukat hooldamist. raudbetoonist valmistatakse põhiliselt paigal seisvate ujuvate objektide keresid, kuid on ehitatud ka kaubalaevu. Betoon on tugev ja tehnoloogiline, ei vaja suurt hooldamist. Kuid betoon on samas rabe ja kardab lööke. komposiitkerega laevad on ehitatud kahe või enama materjali kombinatsioonist. Kõige levinum näide on terassõrestikuga ja puidust katteplaadistusega laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad laevad, mille
; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge; puidust kerega laevu jääb aina vähemaks. Siiski kasutatakse seda järjest hinnalisemaks muutuvat materjali väiksemate laevade kerede valmistamiseks, ehkki ta ei ole küllalt tugev ja on samas kaunis raske, samuti nõuab puitkere töömahukat hooldamist. raudbetoonist valmistatakse põhiliselt paigal seisvate ujuvate objektide keresid, kuid on ehitatud ka kaubalaevu. Betoon on tugev ja tehnoloogiline, ei vaja suurt hooldamist. Kuid betoon on samas rabe ja kardab lööke. komposiitkerega laevad on ehitatud kahe või enama materjali kombinatsioonist. Kõige levinum näide on terassõrestikuga ja puidust katteplaadistusega laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad
; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge; puidust kerega laevu jääb aina vähemaks. Siiski kasutatakse seda järjest hinnalisemaks muutuvat materjali väiksemate laevade kerede valmistamiseks, ehkki ta ei ole küllalt tugev ja on samas kaunis raske, samuti nõuab puitkere töömahukat hooldamist. raudbetoonist valmistatakse põhiliselt paigal seisvate ujuvate objektide keresid, kuid on ehitatud ka kaubalaevu. Betoon on tugev ja tehnoloogiline, ei vaja suurt hooldamist. Kuid betoon on samas rabe ja kardab lööke. komposiitkerega laevad on ehitatud kahe või enama materjali kombinatsioonist. Kõige levinum näide on terassõrestikuga ja puidust katteplaadistusega laevakere. Kuid mõeldavad on ka teiste materjalide kombinatsioonid. 2.6. Tegevuspiirkonna järgi. merelaevad, piiramatu sõidurajooniga laevad on kõik avamerel sõitvad
12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 206 12.6 Korterielanike märgitud terviseprobleemid 206 12.7 Korterite sanitaarremont 206 13 Kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest 208 13.1 Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 213 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad 213 13.1.2 Välisseinad 222 13.1.3 Katused 227 13.1.4 Vahelaed 229 13.1.5 Niisked ja märjad ruumid 230 13.1.6 Avatäited: aknad ja uksed 232 13.1
annaabi.ee 
