Joodikust hunt ja seitse ulakat kitsetalle Liina Kolk KKP-22 Elas kord kitseema, kellel oli seitse väikest kitsetalle ja ta armastas neid, nagu emad oma lapsi ikka armastavad. Nad elasid väikeses korteris ja nende rahu ei häirinud miski peale teadmise, et kuskil väljas koperdab alkoholilembeline narkomaanist hunt. Ühel päeval pidi kitseema minema linna shoppama. Ta kutsus kõik lapsed kokku ja ütles: ,,Kui ma ära olen, peate end ise joodikust hundi eest hoidma. Ärge avage ust ühelegi võõrale, sest see võib olla salakaval hunt, kes petab teilt raha välja ja kasutab teid ära või hoopiski
Paljulapselise kitsepere ema mõisteti süüdi Täna pärastlõunal kell 13:05 sai politsei teate kaevust leitud hukkunud hundist, kelle kõhust leiti hilisemal lahkamisel munakive. Samuti avastati hundi kõhul jälgi õmblustest. Hundi suust leiti kitsekarv, mille järgi tuvastati üks teo kaasosalistest. Süüdlasest kitseemaga saadi ühendust suurema vaevata ning ta tunnistas kõik üles. Täna ennelõunal olevat seitsme kitsetalle ema läinud toidupoodi ning jätnud oma võsukesed üksinda koju, keelates neil hunti sisse lasta. Hunt olevat aga kitsetallesid petnud ning talled avasid ikkagi hundile ukse. Edasi sai susi kätte kuus vanemat poega ning sõi nad ära. Kitseema sõnul jõudis ta koju umbes kell pool üks ning leidis majast vaid oma kõige noorema poja, kes emale juhtunust koheselt teatas. Edasi leidnud süüdlasest kits tema lapsed ära söönud võsavillemi puu alt magamast ning
teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. Näide Leelo Tungla luuletusest :
Koer tunneb koera(2006) Lätikeelne jäätis(2006) Salajutt(2006) Sabaga päike(2007) Õhtuvalgus ÕHTU VALGUS PEHME, IMELINE. METSAD MEENUTAVAD OMA NIME. SAMBLA SEES ON LAPSESÄNGI SOOJUS SIIA, SIIA PÄIKE ÄSJA LOOJUS, SIIA VALGUS PÄEVAVALGUS MAHA MITTE SINNA MUSTA METSA TAHA. Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass" "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu" "Hunt ja seitse kitsetalle" "Luiged, mu vennad!" "Põhjaneitsi", "Nukitsamees" "Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) Väike draakon ja päkapilud(2005) Hernetont Ernestiine(2005) Koer tunneb koera(2006) Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E. Vilde preemiad
Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994. aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must.
ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Auhinnad Ta on saanud ka erinevaid auhindu nimelt aastal 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . Mõned luuletused ÖÖ AED
vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretd kirjutanud Leelo Tungal.
Grimm töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult ja J.Grimm lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Nad kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid mutsid kirjanduslikumaks. Rahvasuust kirjutatuna tahtis rahvas õnneliku lõpuga jutte. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud. Jutud on rahvale. Muinasjutud: Punamütsike, Kuus luike, Okasroosike, Greif-lind, Tuhkatriinu, Tiiginäkk, Vennake ja õeke, Vaene möldripoiss ja kassike, Lumivalgeke, Hunt ja seitse kitsetalle, Hans ja Grete, Rapuntsel. Hans Christian Andersen(1805-1875) Taani kirjanik. Enim tuntud on tema muinasjutud (156), kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, viiskümmend näidendit ja üle tuhande luuletuse. Looming: Tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjuttudes esineb topeltadresseering. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835
Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Tõlkinud vene keelest B. Ahmadulina, J. Akimi, O.Drizi, M.Borissova, S.Marshaki,E. Moshkovskaja, M.Tsvetajeva jpt. luulet, inglise keelest lasteluulet ja "Hallo, Dolly!" libreto, saksa keelest "Rügemendi tütre" libreto, reaaluste abil armeenia, gruusia, komi, tshehhi, valgevene jm
· Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) · Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) · Hernetont Ernestiine(2005) · Väike draakon ja päkapilud(2005) · Koer tunneb koera(2006) · Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Lastenäidendid ja muusikalilibretod: · Saabastega kass · Krants kuuse all · Juku · Tuhkatriinu · Hunt ja seitse kitstelle · Põhjaneitsi · Nukitsamees · Hunt ja seitse kitsetalle · Imelaps Ilmunud luulekogud: · Kummalised kiivitajad kurtsid(1966) · Käsi on valge ja süda on must. Luulet 1963-2002 (2002) · Kõige ilusam ema(2002) -5- Tuntud laulusõnad: · Oma laulu ei leia ma üles · Päikese lapsed · Las jääda ikski mets · Nagu merelaine (1993-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad)
sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike", ,,Okasroosike", ,,Rapuntsel", ,,Hans ja Grete", ,,Hunt ja seitse kitsetalle" jne. · H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. ,,Vankumatu tinasõdur", ,,PöialLiisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Lumekuninganna", ,,Metsluiged", ,,Tütarlaps väävlitikkudega".
põhjustest" rännuteed" . ,,Arutlus ühiskondlikust Fr. Schelling lepingust" . ,,Uus Heloise" Heidelbergi koolkond: . ,,Pihtimused" Clemens Brentano: . ,,Üksildase uitaja . ,,Poisi võlusarv" mõtisklused" Archim von Arnim Vennad Grimmid . ,,Hunt ja 7 kitsetalle" E.T.A. Hoffmann: . ,,Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest" Lord Byron John Keats William Blake Walter Scott Chateubriand
Sügavtrüki mehhaanilised tehnikad (4) ? : 1)vasegravüür, 2)külm- e kuivnõel,3) metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3) ? 1) litograafia e kivitrükk, 2)võrk- e siiditrükk e serigraafia,3) monotüüpia. 42. Mis on vanad paberi liigid (2) ? 1)papüürus 2)pärgament 43. Mis on pärgament ? kirjutamis- ja köitmismaterjal, mida vanasti valmistati noorloomade (vasika-, lambaIvõi kitsetalle) parkimata, kuid puhtaks kaabitud ja pimsskiviga lihvitud nahast. 44. Mis on vesimärk ? paberi valmistajat, valmistamisekohta ja aega tähistav tunnuslik joonkujund paberilehes, mis on eriti hästi nähtav vastu valgust, sest vesimärgi kohal on paber pisut õhem ja läbipaistvam. 45. Mis on ex libris ? ; kunstiliselt kujundatud väikegraafiline omanikumärgis, mis kleebitakse raamatu esikaane siseküljele.
Nemad panid aluse romantilise muinasjutu zanrile. Nende ühiselt kogutud ja väljaantud raamat ,, Laste ja kodumuinasjutte" sisaldas 200 lugu ja muutus kiiresti ülipopulaarseks. Üheks populaarsuse põhjuseks on see, et Grimmide muinasjutud sisendasid õiglust ja headust ning austust elu positiivsete väärtuste vastu. Grimmide muinasjuttude najal on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi nii euroopas kui mujal maailmas. Tuntumad lood: ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Hunt ja seitse kitsetalle", ,,Punamütsike", ,,Hans ja Grete". Saksa romantiline muinasjutt mõjutas paljude maade kirjandust nii on ka taani romantismis tunda tugevaid saksa mõjusid. Rahvaloomingust pärit juttude kõrval on tuntud ka kunstmuinasjutt( välja mõeldud autori poolt järgides muinasjutureegleid). Kunstmuinasjutu kui maailmakirjanduse zanri rajaja ning suurima meistri au kuulub taani kirjanikule Hans Christian Andersenile. Anderseni
· Luuletused ja värsslood: ,,Väike ranits"(1982), ,,Vana vahva lasteaed"(1988), ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994), ,,Küll on hea!"(1998), ,,Pururikas laps"(2002), ,,Lätikeelne jäätis"(2006), ,,Kama üks ja kama kaks"(2009), loodusluule ,,Hundi lugemine"(1978) · Õppekirjandus: Aabits(1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile(1998) · Lastenäidendid ja muusikalilibretod: "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku" TEKSTINÄITED Luulekogu ,,Kõige ilusam ema"(2002) Kõige ilusam Oma ema lapse silmas Mis on ilusaimad lilled? kõige targem on, ja parem. See on ammu teada asi: Temast kenamat maailmas kauneimad on lilled, mille pole praegu, polnud varem. emale toob lapse käsi!
ettelugemisraamatuid väikelastele. Tema lasteraamatuid on tõlgitud inglise, leedu, soome ja vene keelde. Lisaks lasteraamatutele on L. Tungal avaldanud luulekogusid täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste. Lastenäidendid ja muusikalilibretod on näiteks järgmised: "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Lastekirjandusse tuli L. Tungal värssidega. 70-ndate aastate keskel ilmusid pildiraamat ,,Karune lugu" ning värsivihikud ,,Koera elu" ( 12 luuletust erinevatest koeratõugudest ), ,,Hundi lugemine" ( samuti loomadest ) ja ,,Mooni avastamine". Raamatus ,,Hundi lugemine" on tihti võrreldud looma elu lapse omaga, kasutatud pahupidisust ja kujutlusmängu.
sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist leitud ja ajalooliselt väga tähtsat objekti. Kindlasti nõustun sellega ,et tegu on väga tähtsa leiuga nii Eesti kui ka terve Läänemere äärsete riikide ajaloo jaoks. 2) Eesti lugu: Eduard Vilde ,,Mahtra sõda"
Tüdruk: P-E. Rummo "Aknalaua Juss" (lav. L. Rei) 2002 Jo: J. Upton "Ashes and Sand" (lav. A. Comyn) 2003 Toatüdruk Maasikas, koer Murra, kohtukull: G. Rodari E. Spriit "Cipollino" (lav. E. Spriit) 2003 Artist, vanaema maasikamoos: A. Kivirähk "Vapper Keefir" (lav. V. Keller) 2003 Jutumeister: G. Rodari V. Keller "Sinine unistus" (lav. V. Keller) 2003 Patty Simcox: J. Jacobs W. Casey "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 Kitsetall Sisi: Vennad Grimmid L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle" (lav. V. Keller) 2004 Hera, kuningas Eurystheus jt.: T. Voorel A. Roosileht "Herakles" (lav. A. Roosileht) 2004 Vares: K. Kangur U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lav. A. Prosa) 2004 Perenaine, õde Kirsipuu: E. Raud R. Toots "Jälle need naksitrallid" (lav. R. Toots) 2005 Perenaise hobune, II vanaeit, sulastüdruk, puu: S. Lagerlöf G. Tunström "Troll-Poiss" (lav. F. Poulsen) 2005 Inetu, pardipoeg: U. Lennuk "Muinasjutumees" (lav. A. Prosa) 2005 Tippkirurg: V
abikaasadeks..., jne); · arvukordused: levinuim on arv 3, aga väga palju kasutatakse ka 7, 9, 12 ja 13 ehk kuraditosinat (näiteks 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, keda hea kangelane varem aitas; tegevused korduvad 3 korda; jalga tõmmatakse seitsmepenikoormasaapad; kaunile neiule on kaaslasteks 7 vägimeest; ühel õel on 7 venda; Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde; Hunt kimbutab 7 kitsetalle; on vaja teha 12 vägitegu jne. Maagiline arv on 3 korda 3 ehk 9. Selline arvukorduste esinemine viitabki arvumaagiale, mis oli seotud rituaalidega. 1.2. Muinasjuttude liigid · Loomamuinasjutud (need on ka vanimad kihistused näiteks eesti muinasjutuloomingus). Loomad on isikustatud (kõnelevad, tegutsevad nagu inimesed). Elumudel luuakse loomade kaudu
1863) ja Wilhem Grimm (1786-1859) aluse romantilise muinasjutu zanrile, avaldades oma ,,Laste- ja kodumuinasjutud". Need said kiiresti populaarseks ja levisid üle kogu Euroopa ja mujalgi. Grimmid rõhutasid küll muinasjuttude ehedust, kuid olid siiski lugusid ka töödelnud: lisanud õpetlikkust, kärpinud lopsakat rahvakeelt ja kohandanud muinasjutte tollaste lugejate maitsele. Bremeni linna moosekandid, hunt ja 7 kitsetalle, tuhkatriinu, lumivalgeke, vahva rätsep, jpm. Ernst Theodor Amadeus Hoffman (1776-1822) Hoff mann oli suurepärase fabuleerimisande ja rikka fantaasiaga jutumeister ning tegelikkuse parodeerija, kelle teoseid läbib kunstiloomingu ja kunstniku elusaatuse teema, seda alates tema esimestest kuni viimase, lõpetamata romaanini ,,Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest". Selles lustakas loos ühendab romantik hoffmann tegelikkuse eri aspekte - ajalisi, süzeelisi ja
pole. Omanäolised pealkirjad. Palju elektrooniliste väljendusvahendite kasutamist, live-elektroonika, multimeedia. Palju kammermuusikat omanäolistele koosseisudele. Uute ansamblite ja orkestrite tekkimine. Margo Kõlar kantaat `Kuningas' kammerkoorile, ballett `Kuuhullud kassid', Mari Vihmand - Tema muusikas ühinevad romantiline kujutlusvõime ja ratsionaalne vormikujundus. loomingu suurima osa moodustab kammermuusika.Teosed: lavamuusika(`Hunt ja seitse kitsetalle', `Lumekuninganna'), orkestriteosed, vokaal ja koorimuusika, jpm. Veel heliloojaid: Rauno Remme, Helena Tulve, Toivo Tulev, Timo Steiner. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Dirigendid praegu: Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Andres Mustonen, Anu Tali. ------------------------------------------------------------------------------------------------------
uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal. Instrumentaalmuusika Raimo Kangro lõpetas Tartu Muusikakooli klaveriklassi ning klaver on olnud väga tähtis pill ka tema heliloomingus. Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile. Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt. Eriti kuulsad on tema kontserdid ühele ja kahele
Kui saaklooma asupaik on kindlaks tehtud, rabavad nad teravate küünistega selle kinni ning rebivad oma kongus nokaga selle lõhki. Osa kakke püüab nii väikest saakii nagu hämarikuliblikad, kõige suuremad kakud, kassikakud, tulevad toime kitsetalle suuruse loomaga. Kuigi paljud kakulised on öölinnud, otsivad mõned liigid toitu ka päeval. Üks säärane liik on lumekakk. Ta elab tundras, kus suvel päike kunagi ei looju. Suurim kakk on kassikakk. Nägemine ja kuulmine
Teiseks põhiteemaks oli rahvaluulest mõjutatud luule. Achim von Arnim oli proosakirjanik ja näitekirjanik. Tal on ilmeka pealkirjaga teos „Krahvinna Dolorese vaesus, rikkus, süü ja kahetsus“ (pealkirjad ütlevad ajastu kohta ka tihtipeale üsna palju). Romantikute jaoks oli naine mehe kaaslane – tema teine. Pjedestaalil teisel kohal. Brentano ja Arnim arvasid aga, et naised on ühed ahvatlejad. Vennar Grimmid ning nende „Hunt ja 7 kitsetalle“. Grimmid kasutasid rahvaluulet ja oma kaasaegsete (Goethe nt) mõjutusi. Nemad koostasid ka esimese saksa seletava sõnaraamatu. Nad on kirjutanud palju saksa folkloorist (sangarilauludest jpm). Romantiliste rühmitustega mitteseotud autor oli Heinrich von Kleist. Traagilise saatusega Napoleoni sõdadeaegne autor. Ta tundis huvi ka filosoofia vastu (prantsuse valgustus nt). Pariisis aga pettus kogu selles teoorias ja hakkas hiljem võitlema läbi ajakirjanduse prantslaste vastu
ühikutes Näide: Ettevõte peab kümnepealist kitsekarja, mis on Eestis harva esinevast tõust, mistõttu nende turuväärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav. Kuna ettevõttel puudub pikemaajaline kogemus antud tõugu loomade kasvatamisel, puudub ka usaldusväärne alus õiglase väärtuse hindamiseks diskonteeritud neto rahavoogude meetodil. 2004. aastal sündis juurde viis kitsetalle. Karja keskmine väljalüps aruandeaastal oli keskmiselt 600 liitrit kitse kohta. Otsesed ja kaudsed karja ülalpidamiskulutused (loomade toit, lüpsjate palk, lauda ülalpidamiskulutused, kulum jne) kajastati tekkimise hetkel kasumiaruandes perioodi kuludena 35 summas 50 000 krooni. Lähtudes kitsedelt aasta jooksul saadava piima ning sündinud kitsetallede turuhinna hinnangulistest proportsioonidest, loetakse
vähendada, näiteks enne paaritust lasta kitsede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud sikud, kes panevad emaskitsed indlema · Noorkitsede võõrutamine · Üldiselt võõrutatakse talled 8-10 nädalaselt, tavatootmises sageli varem 6-8 nädalaselt või isegi 2.elupäeval · Mahekitsekasvatuses nõue, et võõrutamine mitte varem kui 45 päevaselt, seega mitte varem kui 7 nädalaselt · Kitsetalle ei tohi kunagi kasvatada üksiksulgudes, sest vajavad seltsi · Kitsetalled vajavad sooja kuiva, põhust allapanu ja mitte tõmbetuult · Elektrikarjuse paigaldamine · Kitsede püsitara soovitatakse 5 traati, kus kõrgused maapinnast on 15 cm, 15cm, 18 cm, 20 cm, 23cm, seega ülemine traat on 91 cm kõrgusel · Ajutine tara 3 traadiga (maapinnast 25 cm, 25 cm ja 30 cm kõrgusel, seega ülemine 80 cm kõrgusel)
annaabi.ee 
