Vähe teadaolevaid andmeid Eluaeg 12.-7.saj eKr Kujutatud pimeda raugana Väidetavalt "Iliase" ja "Odüsseia" autor nn Homerose küsimus lahendamata tänapäevani Mõlema värsimõõduks heksameeter Kirjutatud aioolia keele sugemetega vana- joonia murrakus (kõnekeelena pole kasutatud, nn jumalate keel) Levisid algul suuliselt rapsoodide abil (homeriidid) Mitmed ühised tegelased, tegelaste hulgas ka jumalad Sarnane kirjutamislaad Eeposed pärinevad mitmetest ajajärkudest ja on erinevate autorite ühislooming Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun"
muusikaga) Ta valdas kõiki Euroopa muusikastiile!! Žanrid: tal on üle 2000 helitöö, üle 70 missa, üle 500 moteti, umbes 450 laulu, sh madrigale 12) Palestrina (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest, tähtsus) Kapellmeister? Rooma ja selle ümbruses kirikutes(kirjutas vaimulikku muusikat) Konservatiivne kirjutamislaad, vastureformatsiooni esindaja. Žanrid: Ülekaalus vaimulik muusika, sh üle 100 missa, 400 moteti, umbes 100 madrigali, mida hiljem häbenes. 13) Orkestrid 15. saj ja 16. saj (oska võrrelda!) 15. sajandil koosnesid orkestrid peamiselt puhkpillidest, need mängisid kooriteoseid, sest pillidele muusikat veel ei kirjutatud 16. sajandil koosnesid orkestrid juba viooladest, klavessinidest, lautodest ja
Kirjas avaldab Onegin kirglikult armastust ja kahetseb, et ei olnud Tatjanaga kohe abiellunud. Mees kirjutab oma suurest armastusest, kuid tõdeb ka ise, et nendevaheline suhe ei saa ilmselt kunagi teoks. Tatjana ei vasta Oneginile, kuid nad kohtuvad ja Tatjana räägib mehele, et armastab teda, kuid ei saa seda kuidagi väljendada, sest on abielus. Tatjana kiri Oneginile ja viimase kiri neiule on võrdlemisi sarnased, sest mõlemad avaldavad kirglikku armastust, kuid kirja vorm ja kirjutamislaad on erinevad. Onegin on kõigi kommete kohaselt väga viisakas, Tatjana aga veidi lapsik ja naiivne. VII peatükk Onegin on Moskvas ja temast juttu pole. Tatjana piinleb kodus. Armastatu on põgenenud ja vastu armastust neiu ei saanud. Tatjana käib looduses ja Onegini majas mõeldes vaid temale. Ema tahab tüdruku mehele panna, aga armuvalus neiu ei saa mitte minna ja oma värsketele tunnetele vastu olla.
Isolde ei andnud märku, et õige Isolde tuleb ning Tristan arvas, et ta keeldus ning suri ja Isolde nähes surnud Tristanit, suri samuti, nad maeti samal õhtul ning mõlema hauale sirgus puu, mille oksad omavahel põimusid. 8. Linnakirjanduse teke, teemad - Tekkis 13-14 sajandil Linnakirjanduses oli palju satiiri ja irooniat aga ka manitsussõnu ja õpetusi. Linnakirjanuds väljendas käsitööliste ja kaupmeeste meeleolusid ja huve. 9. "Roosiromaan", 2Rebaseromaan" – teemad, kirjutamislaad - "Roosiromaan" - 2 osa, stiil on erinev. See on kirjutatud nägemuse vormis. Suurimaks väärtuseks on peetus MÕISTUSE ja LOODUSE arutlusi. "Rebaseromaan" - loomaeepos, mille kirjutamisest võttis osa mitukümmend autorit, kes andsid oma panuse. Selles esineb nii huumorit kui satiiri. 10. Keskaja draama – algus, žanrid; teater - 10-11 sajand kujunes välja liturgiline draama. Piibliteksti esitati lauldes ja kasutati dekoratsioone. Näitlejad olid vaimulikud
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus.
ühiskondlik-poliitiliste sündmustega. Kirjandus elas ajutises kriisiseisundis, millest ülesaamine võttis just selles põhiliigis enam aega. Mõõnaolukorra ületamist soodustas domineerima hakkav realistlik meetod, mis eeldas rikastumist uute sisuliste ja vormiliste kvaliteetidega. 20- ndate aastate teise poole proosaeepika üldpilt kujunes mitmekesisemaks. Toimus psühholoogilise realismi esiletõus. Selline kirjutamislaad oli süvapsühholoogiline, elulähedane, väga põhjalikult uuriti inimese alateadvust. Lemmikzanrideks olid tol ajal näidendid ja romaanid. Proosa osakaal kasvas eriti pärast kirjastuse Loodus esimest romaanivõistlust (1927). Romaanide ja jutustuste arv oli tõusnud kümnendi lõpuks ligemale kolmekordseks ja tiraaz enam kui viiekordseks. Zanri kunstilised väärtused aga ei arenenud ning säilitasid oma stabiilsuse, arengut ei toimunud. Üheks olulisemaks teoseks oli Anton
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab
Hasso Krull Luuletaja, mõtleja, intellektuaal, tõlkija Pidev loominguline liikumine ja arenemine Huvi folkloori ja pärimuse vastu Kirjutas oma eepose „Meeter ja Demeeter“ (2004) Hüpertekstuaalne luuletus „Trepp“ „Mustvalge“ 1986, „Neli korda neli“ (2009) Triin Soomets Tugev värsikeel Kehalisus, naturalistlikkus Seksuaalne pinge, irooniline mäng Otseütlev kirjutamislaad „Leping nr 2“ (2004), „Varjatud ained“ (2009), „Asjade omadused“ (2013) Proosa 1990. aastatel Proosakirjandusele iseloomulikku Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale (lugejasõbralik kirjutamisviis) 90ndate alguses domineerib veel vanem põlvkond (nt
rahvustunnetust, soomekeelne aga õpetama rahvast. Ka uudised peaksid lähtuma programmist (st lehe üldisest suunitlusest, täitsa imelik) Tsensuuri pärast suurt ei hädaldanud, arvas, et lisaks poliitikale on ka muid valdkondi, millest kirjutada. Eesti ja ajakirjandusvabadus: Rääkima hakatakse 1905. aastal, kui Venemaal sõna- ja trükivabadus välja kuulutati. Jannsen ja Jakobson: Jannsen Jakobson * sõbralik, muhe kirjutamislaad (,,ilma tülita paremasse * tõre, äkiline, raskepärasem homsesse") * usuasjad olulised (kristlane) * pidas kirikut aegunud institutsiooniks (päris usuvastane siiski polnud, oleks lugejaid kaotanud ju!). * nägi kirikut ja kooli ühtse tervikuna. * koolid tuleks luteri juhtimise alt vabastada!
näitekirjanduse, laulutekstide kirjutamise ja kirjandusega. 34. Nimeta viie teose pealkirjad A. Kivirähki loomingust. Millele on ta oma loomingus keskendunud? Iseloomusta tema kirjutamislaadi. ,,Rehepapp, ehk, November", ,,Vargamäe vanad ja noored", ,,Vanamehed seitsmendalt", ,,Mees, kes teadis ussisõnu", ,,Kaelkirjak". A. Kivirähk on oma loomingus keskendunud eesti inimesele ja tema vigadele läbi huumoriprisma. Tema kirjutamislaad on vaimukas, irooniline, tragikoomiline. Eesti kirjandus (täiendavalt) Rahvaluule 1. Mis on animism? Animism on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Nimeta rahvakalendri viis tähtsamat püha. Rahvakalendri viis tähtsamat püha on: jaanipäev, jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev. 3. Milline erinevus on muinasjutu ja muistendi vahel? Muinasjutt on teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi
Temast saab alguse teaduslik lähenemine seksuoloogiale. Kirjutas oma raamatu 1886. aastal ladina keeles, et tavalugeja seda lugeda ei saaks. Raamatutes kirjeldas seksuaalhälbeid (masohhism, sadism, fetisism). Arvas, et masturbatsioon blokeerib normaalse erootilise elamuse. Masturbeerijad muutuvad hiljem impotentideks. Homoseksuaalsust pidas psüühiliseks häireks, arvas, et see on kaasa sündinud. Sugufunktsioonid tulevad selja- ja peaajust. Tema kirjutamislaad oli selline, et kõikidel indiviididel esinevadki hälbed, selle lugemine oli hirmutav. Kirjeldas neid juhtumeid negatiivses emotsionaalses laadis. Toetas meeste suuremat seksuaalset vabadust. Truudusetu naine ei sobivat lapsevanemaks, häbistab peret ja ennast. Victoria ajastu, milles ta elas, oli seksuaalsust eitav. Temast said mõjutusi ka hilisemad uurijad. - Henry Hevelock Ellis (1859-1935) teda kirjeldatakse kui arsti, kes oli tark,
I loominguperiood (1900-1907) - külaainelised jutud - isiklikud koemuseg tagavad teose kunstilise õnnestumise (realistlik loomingumeetod) - otsis ainest kodupaigast ja talupojaelust - kirjutanud: lühijutt „Mäetaguse vanad“ (1901), jutustus „Kaks paari ja üksainus“ (1902), „jutustus „Vanad ja noored“ (1903) II loominguperiood (1908-1920) - kirjutab eesti üliõpilase elust - muutus ainestik ja sellega koos teisenes ka kirjutamislaad - eriline tähelepanu tegelaste psüühika avanemisele - inimese meeleolu- ja tundevarjude tabamine - impressionistlikud katsetused - Teosed: jutustused „Pikad sammud“ (1908) ja „Noored hinged“ (1909), miniatuurid ja kunstmuinasjutud „Poiss ja libliks“ , „Varjundid“ (1917), „Kärbes“ (1917) Kõrgperioodi looming (1921 kuni surmani) - välja oli kujunenud kindel maailmavaade ja esteetilised seisukohad
· 1946 Nägu koduaknas · 1948 Mängumees · 1949 Kerjused treppidel - (Võib pidada üleminekukoguks teise perioodi. Teist perioodi võib kirjeldada, et see on ligikaudu 10 aastat. Samas võib julgelt öelda, et liikumissuunad saab kogu ampluaas kätte viiekümnendate aastate jooksul.) · 1955 Muiasjutt Tiigrimaast (Muutust kirjeldades peab silmas pidama seda, et erinevalt teistest autoritest, ei tähenda muutus, et kogu kirjutamislaad muutuks kohe täiesti teiseks. Ta jääbki liikuma paralleelselt erinevaid teid pidi ja need teed on kogu tema 50ndate teostes näha. Isamaalist kõlavust võib ka leida 50ndatest ja ka leida. On oluline, et uue liinina ja ühe võimendumana võib nimetada ilmnevat modernistlikku luulet. ) · 1958 Kivimurd - (3. periood. · 1965 Kollased nümmed · 1968 Marmorpagulane · 1992 Öötüdruk (viimane uudiskogu)
Poe novellides oli kurjategija, kes pidi ilmuma tegevusse novelli alguses. Oluliste tegelaste arv peab piirduma 10ga. Üle selle ie suuda enam lugu loogiliselt jätkuda. Tihti on meisterdetektiivi kaaslane, kelle ülesandeks on kirjeldada meetodeid, tutvustada lugejale eelnevaid sündmusi, ümber öelda, harilikult rumalam ja imetleb oma isandat. Pärit Aristophanese komöödiast, et tuua allilmast parim näitekirjanik, pidevalt vahetas valel ajal kohti. Stiil on rahulik, kirjutamislaad on enamasti realistlik, tuntumad ,,Kuldmardikas", ,,Näpatud kiri", ,,Mõrv rue Morgue'is". ,,Kaaren" Motiivideks olid kõikvõimalikud reisikirjad, gooti õudusjutud, varajane ulme ja detektiivlood. Mõnedki Poe kritiseerijad olid silmaklappidega inimesed, fanaatilised tema vihkajad. Üks uurijatest öelnud, et Poe pea on kummituste palee täis mõistust. Kasutab tõepärasuse saavutamiseks vägagi mõistlikke ja tõepäraseid vahendeid. Väited olid hoolikalt argumenteeritud
Poe novellides on kurjategija peab ilmuma tegevusse novelli alguses. Oluliste tegelaste arv peab piirduma 10ga. Üle selle ie suuda enam lugu loogiliselt jätkuda. Tihti on meisterdetektiivi kaaslane, kelle ülesandeks on kirjeldada meetodeid, tutvustada lugejale eelnevaid sündmusi, ümber ütelda, harilikult rumalam ja imetleb oma isandat. Pärit Aristophanese komöödiast, et tuua allilmast parim näitekirjanik, pidevalt vahetab valel ajal kohti. Stiil on rahulik, kirjutamislaad on enamasti realistlik, tuntumad ,,Kuldmardikas", ,,Näpatud kiri", ,,Mõrv rue Morgue'is". ,,Kaaren" õhtul oma toas, kuuleb koputust, ta on ärevil, tal on Leonore pärast kurbus, kuna ta on surnud. Uksest lendab sisse suur must Kaaren, istub tuppa, ei lähegi ära. Mõtleb, et see on surma vari. Lausub ,,Ei iialgi" iga asja peale. Motiivid kõikvõimalikud reisikirjad, gooti õudusjutud, varajane ulme ja detektiivlood. Mõnedki Poe
klassikute töödest, nagu F.Dostojevski, O. Wilde, B.Shaw jt. A.H. Tammsaare suri Tallinnas 1.märtsil 1940. aastal. Tema muldasängitamise päev kujunes üldrahvalikuks leinapäevaks. A.H. Tammsaare looming jaguneb selgepiiriliselt kolme perioodi. Esimest piiritlevad aastad 1900-1907. Sellal kirjutas Tammsaare põhiliselt külaainelisi jutte. Teise perioodi moodustab ajavahemik 1908-1920. Siis avaldas kirjanik jutustusi haritlasnoorte elust, kusjuures kirjutamislaad erineb märgatavalt varasemast realismist. Kolmas periood algab 1921. aastal näidendiga ,, Juudit ,, ja kestab kirjaniku surmani. See oli Tammsaare loominguline kõrgaeg, ta tõusis psühholoogilise realismi ja kriitilis-realistliku romaani tähtsaimaks viljelejaks eest kirjanduses. Alustanud kirjutamist HTG kooli õpilasena, polnud tal suuri kogemusi kirjutamise alal , kuid ta arendas neid. Esimesest õnnestumisest annab märku lühijutt ,,Mäetaguse vanad" (1901)
Religioosne ja müstiline looming. Paljud kolleegid, oponendid on kritiseerinud teda sellepärast, et ta lihtsalt näeb, kuidas Jüriöö ülestõus toimub. Kindlasti on see kristlik mõtlemine, aga see on ka ikkagi eripärane, et ta ei taha igas punktis klappida kristliku tõlgendusega ja muidugi ka see, et siia juurde käib avarapilguline huvi teiste usundite ja religioonide vastu. Ka muistsed kultuurid ja loodusrahvad on tähtsad. "Neemed Vihmade lahte" kirjutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku v talvikliku esteetika vaatepunktist. Arbujate antoloogias võib näha, et kõige distantseeritub on Oras ikka Masingu suhtes. "Käärivat ürgudu on temas veel palju" kui aimame Orase esteetilisi vaateid, siis selles on ka hinnang, mis sihib sinna suunda, et on väga andekas noormees, aga ta ise ka täpselt ei tea, mis ta teeb. Vihmade laht on Kuul (sellepärast suure tähega). Müstilise luule traditsioon, millest on rääkinud nt J
Kindlasti polnud see aga ainus ja mitte peamine põhjus. Rudolf Põldmäe seostab Hurda loobumist põhjendatult sellega, et baltisakslased hakkasid Jannsenile survet avaldama Hurda ajalookäsitluse pärast. Oma rolli mängis aga ilmselt ka Hurda pettumine lugejates, kes tema poolt pakutut sugugi nii vaimustatult vastu ei võtnud, nagu Hurt arvatavasti oli lootnud. Lugejatele, kes olid harjunud Jannseni muheda külamehestiiliga, võis tõesti harjumatuna tunduda Hurda tõsine, koolmeisterlik kirjutamislaad, tema viis sihipäraselt õpetada, minnes järk-järgult üle kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Pärast artikli "Söögist ja joogist" ilmumist, mille esimene osa väga põhjalikult rääkis sellest, mis piimast sünnib ja saab, olevat lisalehte koguni piimaleheks kutsuma hakatud. Kreutzwald mainib kirjades Koidulale, et Hurda kirjutised olevat raskepärased, isegi ebahuvitavad ja et Hurt minevat uue kirjaviisi kasutamises liialt oma iseäralikku rada.
annaabi.ee 
