eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed Kangelaslaul üldistab mehelikkust, pärit legendidest, esitasid zonglöörid Vagandid (rändavad üliõpilased) esimeste ilmalike laulude kirjapanijad Miks vaimulik pandi kirja, esitasid mungad, sest oskasid seda teha Ilmaliku laulude kogumik garmiissa labussa
Proprium missa need tekstid, mis on igal päeval erinevad Neuma noodimärgid mida kasutati keskajal Kvadraatkiri kirjaviis / tähed, mis võimaldasid üles märkida täpseid helikõrgusi Musike muusade kunst; lauldes ette kantud luule Tragöödia kurbmäng; traagilise lõpplahendusega näitemäng Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid esimesed ilmalike laulude kirjapanijad Ilmalik - Vaimulik vaimsele elule pühendunud isik Organum vokaalmuusika zanr || esimene kahehäälne laul keskajal Motett omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu erinevat teksti erinevates keeltes Madrigal tõsine Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Sansoon igasugune tekstikeskne prantsuse laul Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult Konsonants ,,heakõla", rahustav
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj)
o Üks toimub ainult lauldes, teine lauldes ja kõnes vaheldumisi · On kahte liiki missat: o Katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles on 5 osa o Osadest koosnev kooriteos · Kirikus just tekkis mitmehäälne muusika. · Tuntumad missa kirjutajad on Dufai, Despres, Palesfrina. · Reekvium on leinamine, mida peetakse surnute jaoks. · Seda esitab koor, orkester, orel või solistid. · Ilmalik muusika on vähe säilinud. · Esitati väljaspool kiriut nt. pubis · Esimesed kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid, kelleks olid noored. · Tekstid koosnesid kõrtsi, eluolu lauludest (armastus, naljad, joomine, loodus) · Suurim rahvalaulude kogum on ,,Carmina Burana". · Ilmalik muusika on tihedalt seotud ränd-ja rüütellaulikutega, kes olid rõõmutoojaks. · Nende temaatika oli väga lai. · Rändlaulikuid nim. nt. hulgaarid, zonglöörid, speilmannid. · Kirikutegelased kiusasid neid. · Rüütlilaulikud on kõige enam säilinud (õukonnaluule).
Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. 7. Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? Trubaduurid – Lõuna – Prantsusmaal, truväärid – Põhja – Prantsusmaal ja minnesingerid – Saksamaal. Rüütlilaulude peamiseks teemadeks on armastus, kangelased ja Neitsi Maarja. 8. Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas
tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud Luna-Prantsusmaal, kige peenem stiil, palju kaunistusi, kuulsaim Bernart de Ventadorn TRUR - laulik Phja-Prantsusmaal; kuulsaim Adam de la Halle, kes kirjutas ka mitmehlseid laule
Saagad kirjutati käsitsi pärgamendile ja samast raamatust tehti mitu koopiat. Kultuur · Suulised allikad vanal ajal lugusid jutustades meenutati ühist ajalugu ja sugupuu nimistuid ning esitati luuletusi. Suulises pärimuses talletati sündmused, saare esmaasukate sugukonna lood ja rahvalaulud, ning neil põhinevad jutustused ja elulood. (Kui Islandi muinasriigi aeg oli lõpule jõudmas, kerkisid esile paljud ajaloo ja legendide kirjapanijad) . · Norra keel oli islandi keele aluseks, kuna saare asustajad olid enamasti Norrast. Kasutatud kirjandus · http://www.mir.ee/?s=33 · http://www.iceland.org/fi/eesti/suursaatkond/ul
Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. 6. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. 7. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: - trubatuurid(Lõuna-Prantsusmaa) - truväärid(Põhja-Prantsusmaa) - minnesingerid(Saksamaa) 8. Rändlaulikuteks
arendas ka nootide täht ja silpnimed Guido käsi lauluõpetamise meetod *troop liturgiliste tekstide vaba laiendamine *liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e. vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud *võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks *lauldi armastusest, koidulaulud, õhtulaulud, ballaadid, laulud Neitsi Maarja auks, ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur *Adam de la Halle kirjutas mitmehäälseid laule, kirjutas esimese teadaoleva laulumängu ,,Robini ja Marioni" mäng
· Tänapäevane noodikiri võeti küll kasutusele 15-ndal sajandil, kuid siiski on minu jaoks uskumatu,et noodijoonestik tekkis juba nii ammu (8-9.saj) ja sai alguse kloostrites ning vaimulike käeläbi. zizzle RÜÜTLILAULUD Keskaegsest ilmalikus laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust,sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid vagandid, kelleks olid aktiivsed noored(üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" ( Beuerni laulud ) 13.saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. · Keskaja külades ja lossides olid keskaja ränd-ja rüütellaulikud rõõmutoojaks. Nende elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise,tantsu,nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega
I 1. II 2. III 3. IV 4. V 5. VI 6. VII 7. VIII 8. IX 9. X 10. §19. Juutide usk ja kombed Vana Testament juutide püha raamt. 1. Juutide püha raamat, Piibli vanem osa 2. Sisaldab iisraeli rahva pärimusi, uskumusim seadusi ja õpetusi Jahvest 3. Raamat algab jutustusega sellest, kuidas jumal lõi maailma. 4. Heeabreakeelne. 5. Hiljem räägib see Jahve sõlmitud lepinugst ning iisraellastest. 6. Kirja pandud pika aja jooksul 7. Esimesed kirjapanijad Taaveti ja Saalomoni ajast, lõpliku kuju omandas raamat aga allas 150 a eKr. 8. Erinevate osade ühteliitlmist toimetasid Jeruusalemma preestirid. 9. Tänu Vanale Testamendile teame me tänapäeval juutidest ja Iisraeli rahvast väga palju Jahve juutide ainujumal 1. Ainuke jumal juutide jaoks 2. Jahvet kutsuti Isandaks või lihtsalt Jumalaks. 3. Jahvet kujutatakse ette inimesesarnasena. 4. Austada tohtis üksnes Jumalat ennast, mitte tema pilti. 5
Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile
Retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates Levinuim stiil, eriti antifoonides Pidulikud responsooriumid, alleluia- antifoonides laulud Keskaegne ilmalik laul · Levisid rohkem suulisel teel kui vaimulikud laulud -> vähem infot tänapäeval · Goljaarid ehk vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad; rändavad üliõpilased või vaimulikud (luule on ladinakeelne ja siivutu sisuga armu- ja joomalaulud) · ,,Carmina Burana" suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis. Kuulsaim ,,Rolandi laul", mis jutustab Karl Suure aegadest. · Rüütlilaulud keskaegne õukondlik luule
15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikžanr Ilmalik muusika Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. . . Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud
välja liturgiline draama (Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks Esimesed kirjapanijad goljaarid e vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest Igas värsis korfuvad meloodiavormid Kuulsaim ,,Rolandi laul'' 11.sajand Rüütlilaul e. Keskaegne õukondlik luule
linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olidgoljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute
· Keskmine hääl ladinakeelne vaimulik laul · Alumine hääl ,,laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregoriuse laul 13 saj keelati monetid kirikus sest · Neid peeti liiga keeruliseks · Nad ei kandnud enam liturgilist teksti 10. Keskaegne ilmalik laul VAATA TÖÖLEHTE!!!!! Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt,
territooriumil (Frangi suurriigi tekkimine). Noodimärkidena kasutati neumasid. Guido Arezzost arendas välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks ning helide kõrgusi tähistavad tähtnimetused: c,d,e... Liturgiline draama Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kanti ette lauldes selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik Keskaegne ilmalik laul Pikka aega suuline traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Kangelaslaulud rahvakeelsed eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaulud õukondlik luule Rüütlilaulikud Rüütlilaulikud: trubaduurid, truväärid, minnesingerid Alamast seisusest muusikud: hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma.
· 2) Dies irae viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. · 3) Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid. · 4) Lacrimosa annab edasi kurbust ja hingevalu. Ilmalik muusika · Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. · Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid holjaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. · Tekstid koosnesid erinevatest kõrtsi- kui ka muust elu-elu lauludest. · Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. Saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Rändlaulikud · Kuna ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides
Olid populaarsed veel renessanssi ajal. Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Carmina Burana käsikiri Rändlaulikud ja rüütlilaul
veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. · Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks.
nimed edasi ütles. Ei tohtinud valida mõisnike ja kuulsuste ega lolle nimesid. Nimedepaneku kulg pole kirjalikult säilinud, aga teada on, et mõned ametnikud polnud nõus talupoegade sammhaaval nimetamisega, mis ilmselt mõjutas kubermangu otsuseid. 1823 pidi pandama kõigile nimed ära, kel veel seda polnud. Nimepaneku algul võisid nimed olla eestlaslikud ja ausad, kui tegelikult hingeloendisse kirja sai. Sakslastest nimede kirjapanijad moonutasid nimesid. Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis seega saada rumala nime. 1834 sai Eestimaa kuberner ülesande organiseerida nimestike koostamist: talupojad pidid valima endale sündsad ja rahvakeelsed nimed, mis tuli kanda hingerevisjoni lehtedele. Kuna sellega hakkama ei saadud, tuli uus käsk: hingederevisjoni eeskujul tuleb iga mõisa kohta luua uus nimestik, kus oleks perekonnanimed. Nimestikke pidid koostama mõisavalitsused
Suurem osa 19. sajandi kristlikest kirikutest õigustas ja toetas kapitalistlikku riigikorda. Evangeeliumite uurimine on viinud sellele seisukohale, et need pole jutustused Jeesuse elust, vaid nende inimeste omad, kes ususid jeesusesse kui kristusesse midagi midagi messias Kaua aega arvati, et see mis evangeeliumites Jeesuse õpetustena on, on sõna-sõnalt Jeesuse poolt öeldud. Jeesuse sõnu anti ühelt põlvkonnalt edasi teisele, pärimuse edasiandjad ja kirjapanijad on sõnastust kohandanud. Straussi vaatenurk: Jeesus on inimese kõlbelise vabaduse eest võitleja. Messias olevat Jeesuse enda jaoks tähendanud kõlbelise üksikisiku vabastamist Võttis seletamiseks appi mõiste müüt, lood jeesuse lapsepõlvest, ülestõusmisest. Tema meelest müütidega tegu seal, kus jutustused räägivad asju, mis vastuolus loodusseadustega v jeesusele kantakse üle piibliväliseid motiive (vana-testamendi lood) nt vee peal kõndimine tema meelest müüt
kohta. Keeleteadus võib mitte olla mingit keele aspekti veel lõpuni uurinud või võivad uurimismeetodid olla kahtlased (nt liiga suure rõhuga introspektsioonil). Normingu andmeallikaiks olevad korpused võivad spontaanse eneseväljenduse asemel koos- neda avaldamiseks mõeldud ja seetõttu kaalutletult sõnastatud või lausa toimetatud tekstidest, mille norm on arusaadavalt teistsugune kui spontaanse väljenduse oma. • Normingu kirjapanijad küll teavad, missugune norm on, aga see mingil põhjusel ei meeldi neile, mistõttu nad üritavad seda endale meelepärasemaks suunata ja soovitada. Soovitused võivad olla põhjendatud empiiriliste uuringutega (nt keelemuutuste ja -kontaktide seaduspärasuste teemal), introspektsioonil ja kontseptuaalanalüüsil põhinevate arutlustega (nt keele oletatava väljendusvõime teemal), kuid võivad olla ka täiesti põhjendamata,
annaabi.ee 
