Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat keelt milleks olid: saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keel. F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong) Kohad – Riia- kool, kõrts ja Jakobi kirik. Tartu- Ülikool, korter ja kartser. Aeg – Tegevus toimus 19. sajandi alguses. Aastatel 1801-1822. Tegevus – Raamat räägib siis K. J. Petersoni eluloost päris täpselt. Tema loomingust,
Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 7. FEMINISTLIKKIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. (Vt. Moodle ‘Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses’) 8. POSKOLONIALISLIK TEOORIA Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism (Vt Moodle ‘Postkolonialism’). Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik
aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. POSKOLONIALISLIK TEOORIA: Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud ÖKOKRIITIKA - kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus on lahutamatult seotud loodusliku keskkonnaga Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt
kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetoditest (narratiivianalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad); kirjanduskeele iseloomustavatest joontest (kujundiline keel). Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli
Kirjandusteooria – kirjanduse põhialuste, kategooriate ja kriteeriumite uurimine Kompetentsid Teadmised o Kirjanduskaanonist o Kirjandusloost ja kultuurist o Žanritest ja praktikatest o Analüüsimeetoditest o Kirjanduskeele iseloomust, joontest Keelteoskus Võime tajuda o Intertekstuaalseid seoseid o Kirjandustekstide semantilisi ja süntaksilisi eripärasid Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Žanr – kirjanduse (või muu) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste
Tundub nagu ma hüppaksin ühelt teemalt teisele midagi erilist ütlemata aga mul oli sarnane tunne ka raamatus, nagu poleks olnud ühte läbivat teemat, kõik lihtsalt toimus, kirjeldati nagu eluolu aga sellist reaalset tegevust ei toimunud. Võimalik, et mul jäi midagi suurt ja olulist märkamata, mingi oluline liin, aga ma üldjuhul loen raamatut nii nagu see mulle tundub, mitte mõttega, et "Mida autor tahab sellega öelda?" Üldjuhul selle tõttu, et ma pole kõige andekam kirjandustekstide analüüsija, ma tihtipeale ei taba seda "varjatud sõnumit". See inimeste vaesus niivõrd ei olnud läbivaks teemaks minu jaoks. See kui Makari nööp eest ära tuli ja ta lihtsalt vaatas, kuidas see mööda maad veeres oli minu jaoks pigem nagu kirjeldus ta elust, kuidas ta ise vaatas kuidas ta elu allamäge hakkas veerema aga ei teinud midagi selle päästmiseks. Vaesus oli raamatus nagu üks läbiv teema aga see oli minu jaoks rohkem nagu olustiku jaoks. Ma kasutan
Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. Postkolonialistlik teooria: Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama?Oluline on silmas pidada kultuuri ja ajalugu, ehk jälgida suuremat pilti, tõlgendada läbi seoste ja teadmiste mitte lähtuda vaid konkreetsest ja pindmisest. Mis on lähilugemine? (vt
taustast erinevatel ajaperioodidel Keelteoskus (võime lugeda kirjandustekste originaalkeeles) Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja zanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate zanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles "Tõlgendusest" ( , De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused:
Keelteoskus (võime lugeda kirjandustekste originaalkeeles) Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja žanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate žanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles “Tõlgendusest” (Περὶ Ἑρμηνείας, De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused:
2) katoliku kiriku keel (Vatikan) 3) uusladina keelekasutus (ALF); 4) rahvusvaheline teksika ja terminoloogia; 5) kirjakeele süsteem ja grammatikatraditsioon 18. Kuidas põhjendada ladina keele nimetamist `maailmakeeleks'? Ladina keele areng väikesel ala kõneldud murdest maailmakeeleks Ladina tähestik > kreeka >põhja-semiidi, pärimuslikult foiniikia. Rooma kirik areaal cf. kreeka, slaavi tähestik, rumeenia moldaavia. 19. Millised asjaolud mõjutasid antiikaja kirjandustekstide jõudmist tänapäevani? Tervikuna on jõudnus meieni 31 kreeka tragöödiat, lisaks veel pealkirjad ja fragmendid. Erinevatel ajajärkudel on mõjutanud tekstide edasikandmist oma ajastu suhtumised ja väärtused. 4. saj eKR oli Ateenas elav teatrikultuur (seal ajal kirjutas Aristoteles ka tragöödiateooriat käsitleva teose Poeetika). Aischylos, Sophokles ja Euripides olid kujunenud klassikuteks.
Näitlejalt oodatakse pihtimuslikku eneseavamist, mis puudutaks ka kõiki vaatajaid. 23.Millal tekkis lavastajateater? Mille poolest see erineb näitlejateatrist? Lavastajateater kujunes välja 19. ja 20. sajandi vahetusel. Lavastaja elukutse tekkis 19. sajandi lõpul. Lavastajateatris seisab lavastaja trupist eraldi ega pruugi ise kaasa mängida. 24.Millised on lavastaja ülesanded teatris? Näitetrupi tegevuse koordineerija, kirjandustekstide tõlgendaja ja/või teatrilavastuse kui iseseisva kunstiteose looja, kes väljendab lavastuses oma maailmanägemist ja esteetilisi printsiipe. Kolm põhilist ala: töö tekstiga, töö näitlejatega, lavastuse komponentide kokkupanek. Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua
Näitlejalt oodatakse pihtimuslikku eneseavamist, mis puudutaks ka kõiki vaatajaid. 23.Millal tekkis lavastajateater? Mille poolest see erineb näitlejateatrist? Lavastajateater kujunes välja 19. ja 20. sajandi vahetusel. Lavastaja elukutse tekkis 19. sajandi lõpul. Lavastajateatris seisab lavastaja trupist eraldi ega pruugi ise kaasa mängida. 24.Millised on lavastaja ülesanded teatris? Näitetrupi tegevuse koordineerija, kirjandustekstide tõlgendaja ja/või teatrilavastuse kui iseseisva kunstiteose looja, kes väljendab lavastuses oma maailmanägemist ja esteetilisi printsiipe. Kolm põhilist ala: töö tekstiga, töö näitlejatega, lavastuse komponentide kokkupanek. Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua
tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel. Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse uurimiseks on vajalikud: Teadmised kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; Žanritest ja kirjanduspraktikatest; Kirjanduse analüüsimeetoditest; Kirjanduskeele iseloomulikest joontest. Keelteoskus Võime tajuda intertekstuaalseid seoseid; Kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Mis on žanr? Kirjanduse või mõne teise kunstiliigi kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: 1. Esteetiliste võtete summa 2. Arusaam struktuurist ja ainesest Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt: žanripuhtus Tänapäeval: žanridünaamika Žanr areneb kergematelt vormidelt keerukamatele.
looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Strukuralism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (Frye, Greimas, Todorov) Strukturalism ei vaatle üksikute kirjandustekstide tähendust ja väärtusi, vaid uurib struktuure, kirjandust kui süsteemi, keskendub selle süsteemi põhialustele. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas tähendus luuakse. Frye: lõi põhitermini müüt ja selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Müüt on kujutlusvõime projektsioon: ideaalse maailma esindamine vs. tegeliku maailma esindamine. Ideaalne maailm: süütus, täitumine, st.
mõisteteraamistuses. Terry Eagleton ,,The Function of Criticism: From the Spectator to Poststructuralism": Oluline on kriitika sotsiaalne funktsioon ja seos avaliku sfääriga. Kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid: Teadmised: kirjanduskaanonist, kirjandusloost ja kirjandustraditsioonist, zanritest ja kirjanduspraktikatest, kirjanduse analüüsimismeetoditest (narratiivanalüüs, värsiõpetus, erinevad kirjandusteooriad); keelteoskus; võime tajuda intertekstuaalseid seosed, kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja -suunad 4.Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja (kontekst nende ümber). Ilma ühe komponendita ei ole teist. Autor kui kirjandussituatsiooni tuum: Otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel. Nähakse kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsitakse teosest autori sõnumit
seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete ja auditiivsete komponentide eritlemist ja analüüsi. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitus. Kehaline kasvatus. Meedia- ja kirjandustekstide valiku kaudu saadakse elukogemusi. Plakateid ja esitlusi koostades kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut. Väitlustes propageeritakse tervislikku eluviisi ning dramatiseeringutes ja rollimängudes saab läbi mängida mitmesuguseid elulisi olukordi. Tehnoloogia. Õppe- ja teabetekstide kaudu kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte, kasutada eetiliselt nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õpi-, töö-
Näiteks riietusmoes võime eristada "kõne lause" (süntagma): pluus+ seelik+lakkkingad või pluus+püksid+tossud. Keelesüsteemis on meil aga paradigmad (valikud): a.pluus, särk, T-särk, b. seelik, püksid c. tossud, lakkingad,kummikud jne POSTSTRUKTURALISM Psühhoanalüütiline suund. Jacques Lacan. Deleuze/Guattari skisoanalüüs. Diskursuse uuringud. Tõde ja Võim. Teadmise arheoloogia. Michel Foucault Kirjandustekstide analüüs. Roland Barthes, Julia Kristeva. Dekonstruktsioon. Jacques Derrida Lotman ja semiootika Lotmani semiootika sai alguse struktuuri eritlemisest keeles ja tekstides, mille aluseks on mõiste modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur. Primaarse modelleeriva süsteemi moodustab eelkõige loomulik keel, sekundaarsed modelleerivad süsteemid on keelele
annaabi.ee 
